13

sxi

Besee

Retspet 3 munavalget 1 klaas suhkrut Poolt tl sidrunihapet Valmistamisõpet us Vahustamiseks kumerapõhjaline, kõrge kauss. Eraldage munavalged rebudest hoolikalt. Laske munavalgetel soojeneda toatemperatuurini. Lisage munavalgetele vahustamise alguses teelusikas sidrunhapet. Alustage suhkru järkjärgulist lisamist alles siis, kui olete munavalged vahustanud pehmeks  Besee sordid Pavlova Itaalia besee Pastilaa Pavlova Pind sitkevõitu ja kõva Sisu pehme Nätske nagu vahukomm  Itaalia besee Munavalgevahu hulka klopitakse keev siirup. Sobib täidisteks ning kreemideks.  Pastilaa Beesikad pulgad, mille algaineteks õunapüree, suhkur ja munavalgevaht ning tarretavaks aineks on lisatud agarit.  Kasutatud kirjandus http://www.toidutare.ee/foorum.php?teema=464&hi= http://images.google.com/images?hl=en&tbs=isch:1&

Toit → Kokandus

11 allalaadimist

6

doc

Kondiitritooted

· konsistents zeleemarmelaadil zeleetaoline, mitte suhkrustunud · maitse ja lõhn tootele iseloomulik Vedrumarmelaad ­ kummikommid ­ valmistatakse põhimõtteliselt samadest toorainetest nagu zeleemarmelaadi, kuid agari asemel on zelatiin. Tegemist ei ole ,,kommidega". Lisatakse toorainesse meevaha, taimerasva. Teda iseloomustab vetruv, kergelt kummisarnane ja näritav konsistents. Kujutavad endast erivärvilisi, erikujulisi marmelaadisarnaseid tükikesi. · pastilaa Valmistatakse puuvilja-marjapüreest ( õunapüree antoonovkast), suhkrust ja munavalgest. Tarretuseks lisatakse agari-või pektiinisiirupit, happeid, aroomi- ja värvaineid. Segu vahustatakse, valatakse plaadile, lõigatakse tükkideks või vormitakse (banaanid). Väga kohevat, vormis tarretunud ja lainelise pinnaga kerakujuliseks kokku pandud pastilaa kannab nimetus sefiir. Pärast vormimist või lõikamist puistatakse üle tuhksuhkruga, kuivatatakse. Võidakse glasuurida sokolaadiga.

Toit → Toitumisõpetus

56 allalaadimist

9

doc

Eksami küsimused & vastused

Värvus: valge, pruun (melassi, fariin) Suunitlus: keedise-, tarretise, küpsetiste suhkur. Mee keemiline koostis ja sortiment. Mee põhiline koostis: fruktoos (38%), glükoos (31%), sahharoos (vähe ­ 2,4%) Õiemesi ­ pärnaõies, kanarbiku, tihti segamesi. Lehemesi. Tarbimisviis: kärjemesi, pressitud, nõrutatud, tsentrifuugitud, aurutatud. Põhilised kondiitritooted: kasutatav tooraine, tootegruppide üldiseloomustus (marmelaad, pastilaa, karamell, pumat, sokolaad, küpsised). Karamell ­ kõva: bonbon pehme: toffee Põhikomponendid: suhkur, siirup; need keedetakse/aurutatakse, lisatakse aroom, maitseained, värvained; jahutatakse; vormitakse. Marmelaad ­ saadakse marja,- puuvilja baasil või tarretava aine baasil. Pastilaa ­ lisaks siirupile, püreele on kasutatud ka munavalget. Sefiiri tooted on kõrgema vahutatavuse astmega kui pastilaa tooted. Sefiir valatud, pastilaa lõigatud toode.

Toit → Toitumise alused

216 allalaadimist

24

rtf

Toidukaubaõpetus 2014

Vebrumarmelaad ehk kummikommid *Agari asemel kasutatakse zelatiini *Vetruv, kergelt kummisarnane ja näritav konsistents *Wissoli õuna- ja virsikurõngad lähedased zeleemarmelaadile, sest sisaldavad ka zeleeni *Kummikommides kasutatakse lahustusainena meevaha, taimerasvu- ja õlisidn Pastilaa *valm. puuvilja-marjapüreest(õunapüree), suhkrust ja munavalgest *Tarretamiseks agari-või pektiinisiirupit, happeid, aroomiaineid *segud vahustatakse, valatakse plaadile, lõigatakse ja vormitakse *Väga kohev, vormis tarretunud ja lainelise pinnaga kokku pandud pastilaa on sefiir *Pärast vormimist puistatakse üle tuhksuhkurga, glasuuritakse

Majandus → Kaubandus

9 allalaadimist

4

docx

Vetikad

tagajärjel pole enam piisavalt hapnikku ning vees elavad kalad hukkuvad ning vesi roiskub. Samas kiireneb muda settimine. Veeõitsengut soodustab inimene, juhtides reovett veekogudesse. Lisaks vetikatele põhjustavad veeõitsengut sinikud. · Inimesed kasutavad vetikaid toiduks (lehtadru, porfüüra), põlluväetiseks, loomatoiduks, meditsiinis, ilmastiku ennustamiseks, tööstuses agarit ( maiustusi nt marmelaad, pastilaa, drazeekompvekid jne., paberi valmistamiseks, tekstiilitööstuses viimistlemiseks), katseobjektidena (fotosünteeesi uurimiseks).

Bioloogia → Bioloogia

34 allalaadimist

41

ppt

Erinevad süsivesikud

Koostasid: Elina Rätsep, Timur Karimov, Anu-Reet Samulin Juhendaja: Ave Säks · Ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust · Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4-valemina. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH · Süsivesinikke, mis sisaldavad ainult C- C- ja C-H-üksiksidemeid, nimetatakse alkaanideks. · Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · hästi kättesaadavad · taimedes leidub neid 75-90% · loomades kuni 2% · seentes 1-3% · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · määravad veregrupi · kõrge energeetilise väärtusega · neid on kerge säilitada SÜSIVESIKUD JAGUNEVAD KOLME PÕHI RÜHMA: · Monosahhariidid ehk monoosid · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid ehk polüoosid · Aju energeetilised vajadused täidab enamuses glükoos · Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks · ...

Keemia → rekursiooni- ja...

158 allalaadimist

10

odt

Punaste õhtute purpur

olemusest võrsuvast väest. See oli vaimsel tasandil märguanne muutusteks, mida olime asunud poliitiliselt ette valmistama." 4  LUULE POEETIKA Hando Runnel kasutab üldiselt vähe kõnekujundeid, kuid siiski leidub mõningaid epiteete näiteks: iga purpurpunane pilv, just purpurtaeas tuhmus ööks, hooletu usu ja hooga-> hooletu usk ja hoog, võrdluseid näiteks: su rinnad on kui moorapääd, su puusad on kui pastilaa, kes vaatas mu pääle kui süüdlane põlust, silmad kui sularahad, ja isikustamist näiteks: su pilk mind puudutab, kaskede kohin lõhub pääs, salajaid suudlusi siinsamas avaldab öö, alasti hääl kõlatult kukub tiinesse tuppa, suudlusste lööbena huultele lööb. Tema luules leidub ka hüüdeid näiteks: ooh!, uuh! Peaaegu igas tema luuletuses on olemas korduseid. Selle luulekogu luuletuste kordused on alguses, keskel kui ka lõpus. Runnel ei ole neid kirjutanud järjest vaid on

Kirjandus → Kirjandus

255 allalaadimist

18

docx

Söömise keemia

SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus  1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2  2. AINEVAHETUSEST e. METAB...

Keemia → Keemia

20 allalaadimist

24

doc

Toiduaine õpetuse

Hoolikas toorainega varustajate valik, kontrollitud kogumine ja transport on tegurid mille tulemusena valmib Rousselot'is kõrgekvaliteediline zelatiin. Zelatiini kasutusalad: - lihatööstused (süldid, lihatarrendid) - piimatööstused (jogurt, jäätis) - pagari ja maiustuste tööstused. Agar-agar Punavetikatest toodedav, peamiselt süsivesikutest koosnev maitsetu tarretusaine, tarretusvõime on tugevam kui zhelatiinil. Kasutatakse marmelaadide, pastilaa ja tarretiste valmistamisel. Ei sobi piima ja koort sisaldavate segude tarretamisel. Agar-agar on taimne tarretus aine, zhelatiin loomne tarretusaine. Lahustatakse keemistemperatuurini kuumutades, kuid ärge keetke. Toodetakse peamiselt Valge mere ja Kaug-Ida merede punavetikatest. Eestis toodetakse sellega sarnanevat estagarit. Võta 10-15 g agar-agarit 1 kg või 1 liitri tarretamist vajava massi kohta. 10 g agar-agarit on 2 sl

Toit → Kokandus

107 allalaadimist

26

docx

Toiduainete õpetuse konspekt

Hoolikas toorainega varustajate valik, kontrollitud kogumine ja transport on tegurid mille tulemusena valmib 17 Rousselot'is kõrgekvaliteediline zelatiin. Zelatiini kasutusalad: - lihatööstused (süldid, lihatarrendid) - piimatööstused (jogurt, jäätis) - pagari ja maiustuste tööstused. Agar-agar Punavetikatest toodedav, peamiselt süsivesikutest koosnev maitsetu tarretusaine, tarretusvõime on tugevam kui zhelatiinil. Kasutatakse marmelaadide, pastilaa ja tarretiste valmistamisel. Ei sobi piima ja koort sisaldavate segude tarretamisel. Agar-agar on taimne tarretus aine, zhelatiin loomne tarretusaine. Lahustatakse keemistemperatuurini kuumutades, kuid ärge keetke. Toodetakse peamiselt Valge mere ja Kaug-Ida merede punavetikatest. Eestis toodetakse sellega sarnanevat estagarit. Võta 10-15 g agar-agarit 1 kg või 1 liitri tarretamist vajava massi kohta. 10 g agar-agarit on 2 sl. Marmelaadi valmistamiseks suurenda agar-agari kogust neljakordseks

Toit → Toiduainete õpetus

58 allalaadimist

24

doc

Eksamiks õppimise konspekt

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...

Keemia → Biokeemia

329 allalaadimist

24

doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest:  valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin;  see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad vere...

Bioloogia → Bioloogia

2 allalaadimist

24

doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...

Keemia → Biokeemia

11 allalaadimist

25

docx

Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia

1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus: Võttes 8 enamlevinut keemilist eleme...

Sport → Spordibiokeemia

19 allalaadimist

14

xls

Toiduainete koostise tabel

En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 ...

Toit → Kokandus

80 allalaadimist

42

xls

Toiduained

KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape ­ MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad  ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ) ...

Sport → Kehaline kasvatus

46 allalaadimist

144

xlsx

Tervislik toitumine

NIKKEL, µg 70 - 53 - - KROOM, µg 6- 4,58 - - FLUOR, µg 100 - 76 - - JOOD, µg 35 - 27 - - SELEEN, µg 2 1 1,5 - - ALUMIINIUM, mg 0,25 - 0,19 - - Martsipan Pastilaa Koorekompvek Karamell Pulgakomm 468,2 328,7 ENERGIA. Kcal 450,4 354,7 438,5 1959 1375,3 ENERGIA, KJ 1884,4 1484,1 1834,5 10,8 18 VESI, g 4,8 7 4,8 11 0,5 VALGUD, g 2,1 0 2,5 26,5 0 RASVAD, g 17,2 0 11,1 2,03 0 KTUD.RH

Toit → Toit ja toitumine

25 allalaadimist