Kõik organismid sisaldavad orgaailisi ühendeid. Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilsi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapatele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained(aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid) Bioaktiivsed ained ...
1. ORGANISMIDE KOOSTIS 2.1 Üldine keemiline koostis Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad peaaegu kõik keemilised elemendid, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku(6575 %), süsinikku (1518 %) ja vesinikku (810%). Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosvorit ja väävlit. Need sinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Neid keemilisi elemente nimetatakse makroelementideks. Vähesemal määral leidub rakkudes K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Mikroelementideks nimetatakse neid elemente, mida on organismides küll väga vähe, kuid mis on siiski hädavajalikud enamiku organismide elutegevuseks. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid (80%). Põhiosa moodustab vesi (7095 %). Orgaanilistest ainetest on rakku...
Organismide koostis Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodus- ta vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on veel lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidi (glükoos, tärklis, tselluloos).Nukileinhapped:DNA JA RNA. ANORGAANILISED AINED: Vee ülesanded rakus:Ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus. Anorgaanilised ained rakus:haped, soolad, alused. Positiivselt laetud ioonid ehk kanioonid. Negatiivselttt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül, karbonaat, fos- faat, kloriid ja jodiidioonid. ORGAANILISED AINED: Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped ja valgud seetõttu nimetakse neid biomolekulideks.Nad kuuluvad rakkude ehitus- se, reguleerivad rakkude talitlusi ...
Ande Andekas Bioloogia Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest (eluta) ja orgaanilistest (elus) ainetest. Valdav osa orgaanilistest ainetest moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses on nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune, kõige enam on hapnikku, süsinikku ja vesinikku, mõnevõrra vähem lämmastikku, fosforit ja väävlit (valkudes, nukleiinhapetes). Neid kuute elementi nimetatakse makroelementideks ning nad moodustavad organismis 90%. Mikroelementideks nimetatakse 16. elementi, mida esineb organismides üliväikestes kogustes, kuid mis on enamiku organismide normaalseks elutegevuseks hädavajaliku...
Orgaanilised ained Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust.orgaaniliste ainete koostises leiduvad kõik makroelemendid. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, seetõttu nim. neid biomolekulideks. Biomolekulide all mõistetakse orgaaanili ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikesetes kontsentratsioonides mõjutavad organimide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi.(ensüümid, vitamiinid, hormoonid) Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik,vesinik ja hapnik. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.(kuuesüsinikulised: glükoos e. Viinamarjasuhkur; fruktoos e. Puuviljasuhkur ; viiesüinikulised riboos, desko...
Orgaanilised ained minu elus Kuna Maad tabas peale teket tihe meteoriidisadu, on teadlased seisukohal, et orgaanilised ained on Maale saabunud kosmosest. Lõppude lõpuks selgub, et orgaaniline aine pärineb ikkagi elusloodusest. Tavaliselt loetakse orgaanilise aine hulka kuuluvaks vaid kõdunevaid orgaanilisi ühendeid. Seega ei kuulu orgaanilise aine hulka näiteks merikarpide kojad, samuti mitte tööstuslikud ja mittelagunevad orgaanilised ühendid. Mulla koostises olevat lagunenud orgaanilist ainet nimetatakse huumuseks. Millest minu keha koosneb? Räägin, kuidas minu keha sisaldab orgaanilisi aineid. Igas organismi, seega ka minu oma koostises on orgaanilisi aineid. Ilma nendeta polekski elu. Enamik orgaanilisi ühendeid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende kõrval on enam levinud keemilised elemendid veel lämmastik ja fosfor. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, os...
Biomolekulid on ained, mis ei moodustu väljaspool organismi. Näiteks sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped, vitamiinid jt. 1. elutunnus on biomolekulide olemasolu. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elutunnused. Organismid jagunevad: ainu- ja hulkraksed. Ainevahetuse moodustavad lagundamis- ja sünteesimisprotsessid. Elu iseloomustab ka energia, sest kõik organismid vajavad seda elutegevuseks. Organismid võtavad ja väljutavad energiat. 2. elutunnus on aine- ja energiavahetus. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusereaktsioon (pH), enamikul neutraalse lähedal. Organismid on, kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud ainukesed püsisoojased organismid. 3. elutunnus sisekeskkonna stabiilsus. Organismid paljunevad, kas suguliselt või mittesuguliselt. Üherakulised paljunevad mittesuguliselt + osad hulkraksed (seened, taimed). Suguliselt paljunevad peamiselt hulkraksed. 4. elutunnus paljunemine. 5. elutunnus päri...
Organismisde koostis Kogu loodus nii elus kui eluta koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses, elavad peamiselt anorgaanilised ained. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud eluslooduses sest valdav osa neist moodustab organismide elutegevuse käigus. Kõige enam on rakkudes lämmastiku , fosforit ja väävlit, mis moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogu massist. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa on vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid(rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostisesse ja on ka organismi põhilisteks energiaallikateks. Ehkki nukleiinhapete sisaldu...
BIOLOOGIA KT 1 Kordamiseks. Lk. 4445 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse. VÄÄR Makroelemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ainete koostisse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. TÕENE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. VÄÄR Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. TÕENE 6. Aminohape on DNA monomeer. VÄÄR Desoksüribonukleotiid on DNA monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. TÕENE 8. RNA molekul on kaheahelaline b...
Bioloogi 1 KT küsimused 1. Nimeta elu omadused. -biomolekulide esinemine -rakuline ehitus -aine- ja energiavahetus -paljunemisvõime -arenemis- ja kasvamisvõime -stabiilne sisekeskkond -reageerimine ärritusele -pärilikkus -organismidel on kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 2. Nimeta eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed. Too nt. -molekulaarne tasand -rakuline tasand -kude -elund ehk organ -elundkond ehk organsüsteem -organismi tasand -populatsiooni tasand -liigi tasand -ökosüsteemi tasand -biosfääri tasand 3. Mida uurivad järgmised teadusharud: molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarsel tasemel tsütoloogia- uurib rakkude ehitust ja talitlust anatoomia- ehk organismide ehituse uurimine ...
Organismide keemiline koostis Elemendiline koostis: - Organismi koostisest on leitud 70-80 erinevat keemilist elementi. Enamusi väga väikeses koguses ja enamuste ülesannet ei teata. - Hapnik 65-67% - Süsinik 15-18% - Vesinik 8-10% - Lämmastik 1,5-3% - Fosfor 0,2-1% - Väävel 0,15-0,2% - Need on makroelemendid - Organismides on ka palju mikroelemente nt: kaltsium, naatrium, magneesium, raud, tsink, vesi, jood, fluor, kaalium. Ühendiline koostis: - Anorgaanilised ühendid: a) Vesi 80% b) Muud ühendid(soolad) 1,5% - Orgaanilised ühendid: a) Valgud e. proteiinid 14% b) Lipiidid (lipiidide hulka kuuluvad tahked rasvad, õlid, vaha, steroidid) 2% c) Sahhariidid e. suhkrud e. süsivesikud 1% d) Nukleiinhapped : DNA 0,4% ja RNA 0,7% e) Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4% Anorgaanilised ühendid: - Positiivselt laetud ioonid: a) Kaalium...
Bioloogia kontrolltöö nr 2 Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siisk...
BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisa...
Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioon...
Organismide üldine keemiline koostis - Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele. - Enamik orgaanilisi aineid moodustub elutegevuse käigus. - Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid. - Organismides leiduvad peaaegu kõik keem elemendid mis eluta looduseski. 1)Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on C , H , N , O , P , S Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). · Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. · Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. · Lämm...
Bioloogia ( lk 10- 46) BIOLOOGIA UURIB ELU Elu omadused · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Väljaspool organisme ei eksisteeri sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jne. Neid aineid nimetatakse biomolekulideks. · Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulaarsel tasandil. · Molekul on väiksem osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. · Biomolekulide esinemist loetakse elu üheks tunnuseks. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. · Organismide moodustumine jaotab nad kahte rühma: üherakulised(bakterid) ja hulkraksed. · Hulkraksed ilmusid umbes 700-900 milj. aastat tagasi. · Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid. Loomad aga ei saa hakkama toidust omastatavate orgaaniliste aineteta. · Organi...
Anorgaaniliste ainete põhiosa mood. vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh., mi...
Raku (organismi) keekiline koostis 1. Rakus olevad ained elemendid (60-10 elementi) ained anorgaanilised orgaanilised H2O; sahhariidid mineraalsoolda valgud ioonidena; nukleiinhapped makrogeenilised ühendid 70-95% katioonid, anioonid; 2. Elemendid · põhilised 96-97% C,H,N,O,P,S · ioonilisel kujul N,K,Mg,Ca,Cl · mikroelemendid väga vähe hädavajalikud Fe,Cu,Zn,Mn,Co,J,Mo,V,Ni,Cr,F,Se,Si,Sn,B,As C - süsinik · kõigis biomolekulides · evolutsiooni alus · organismile tähtsad anorgaanilised ühendid CO2 hingamine, fotosünteesi lähteaine; HCO3 karbonaatpuhver, neutraliseerib happeid H - vesinik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O · H-side · H+ määravad keskkonna happelisust (pH) O - hapnik · kõigis biomo...
1.1 elu omadused Bioloogia uurib elu. Elu määratlemine on võimalik ainult mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu nimetatakse Biomolekulideks. Näiteks sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped ja vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on 1 elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiak...
Kontroltöö I - kordamisküsimused 1) Atmosfääri koostis ja põhilised kihid. Õhk koosneb kahest peamisest komponendist: lämmastikust ( 78,08 mahu%) ning hapnikust (20,95%) ning kahest väiksema sisaldusega komponendist: Ar (0,934 %) ning süsihappegaasist (0,039 %), veel neljast väärisgaasist: Ne (1,818·10 -3 %), He (5,24·10-4 %), Kr (1,14·10-4 %) ning Xe (8,7·10-6 %) ning teistest mikrogaasidest, mille sisaldused on toodud tabelis 1. Atmosfääriõhk võib sisaldada 0,1-5 mahu% vett. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks 2) Kuidas jaotuvad atmosfääri komponendid? Tooge näited Troposfääris põhimass atmosfääri koostisosi N2 ja O2, stratosfääris O3, mesosfääris, termosfääris üleminek vaakumisse H ja He, osakesi väga vähe 3) Kuidas tekib NOx atmosfääris ja milles on selle tekke oht? N2O + h N2 + O N2O + O N2 + O N2O + O 2NO NOx tekib nii loodusprotsessides väl...
ELU OLEMUS Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Tsütoloogia - teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust. Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust. Füsioloogia teadus, mis organismide talitlusi ja regulatsioone. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning organismide keskkonna vahelisi seoseid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Botaanika teadus, mis uurib taimi. Zooloogia teadus, mis uurib loomi. Mükoloogia teadus, mis uurib seeni. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. ELU OMADUSED 7 omadust, millele peab vastama korraga: 1. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel olemas kõik elu tunnused. 2. Kõik elusogranismid on keerukama organiseeritusega(organismiga) kui eluta organismid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine...
BIOLOOGIA UURIB ELU Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. O,C,H,N,P,S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste ekenebtude kogumassist. Need on makroelemendid. Mikroelementideks nimetatakse K,Cl,Ca,Na,Mg,Fe,Zn,Cu,I,F. Anorgaanilisi aineid on organismis ~ 80%, nende põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes enim valke. Valkude järel lipiide e rasvu ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos) ning nukleiinhappeid DNA ja RNA. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Katioonidest on tähtsal kohal H+, NH+4,K+,Na+,Ca2+,Mg2+,Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid on veres ja raku tsütopl...
Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orga...
Orgaanilised ained Biomolekulid on orgaanilised ained, mis moodustuvad org. elutegevuse tulemusena Bioaktiivsed ained orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad org. ainevahetust ja elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Süsivesikud e. sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. (Taimedes palju kuni 90 protsenti, aga loomades vähe) Saab jaotada 3 rühma: I Monosahhariidid e. lihtsuhkur N: Riboos RNA koostises. 2) Desoksüriboos DNA koostises 3) Glükoos C6H12O6- e. viinamarja suhkur, peamine energiaallikas. 4) Fruktoos C6H12O6 e. puuviljasuhkur, leidub mees, puuviljades, mahlas. II oligosahhariidid 1) Sahharoos lauasuhkur: suhkruroos ja suhkru peedis (fruktoos + glükoos) 2) Maltoos linnasesuhkur, nt õlles. 3) Laktoos (piimasuhkur) moodustub piima näärmets III POLÜSAHHARIIDID On polümeerid, mille monomee...
1. Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsive...
Mis on orgaaniline keemia? Süsinikühendite ja kovalentsete sidemete keemia. Sinna alla ei kuulu CO, CO2, H2CO3 ja CaCO3. Millised elemnedid kuuluvad org. elementide koostisesse? Põhilised elemendid on hapnik, lämmastik, vesinik, väävel, halogeenid, fosfor, räni jt. Orgaanilistes ühendites on enamasti C-H side, lisaks süsiniku ja vesiniku aatomitele võivad orgaanilised ühendid sisaldada ka hapniku, lämmastiku, halogeenide ja teiste elementide aatomeid (fosfor, väävel, raud...). Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o.a väärtused ulatuvad -4 kuni +4. iga vesinik annab -1 juurde, iga süsinik annab 0 juurde ja hapnik ja kõik muu annab +1 juurde Keskmise arvutamine.NT: C5H12 H12=12 , et saad...
ORGAANILINE KEEMIA I ARVESTUSTÖÖ 1. Millest koosnevad orgaanilised ühendid? Orgaanilised ühendid koosnevad C; H; O; N aatomitest (S; halogeenid). 2. Mitu kovalentset sidet moodustavad C, N, O ja H aatomid? C 4 sidet, N 3 sidet, O 2 sidet, H 1 side. 3. Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud. 4. Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites. 5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine) Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) CO (vingugaas) + H2O + natuke energiat REEGEL! Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim. 6. Alkaanide koostis. Alkaanid koosneva...
1.Organismide keemiline koostis: valgud, sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped nende ehitus ja ülesanded rakus, organismis. 1) Valgud orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminihappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. · Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. · Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed. · Kui spiraal kokku keerdub tekib kolmandat järku struktuur ehk gloobula (ruumilise ehitusega valk). Kui ühes molekulis paikneb 2 või rohkem valgu molekuli, siis tekib neljanda järgu struktuur. · Denaturatsioon protsess, mille käigus hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuurid. Säilivad esimese järgu...
1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olev...
SAHHARIIDID JA LIPIIDID Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid, mis koosnevad põhiliselt süsinikust,vesinikustja hapnikust. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, osalevad aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulid on organismides moodustuvad orgaanilised ühendid sahhariidid, lipiidid, valgud, aminohapped ja vitamiinid. Bioaktiivsedainedon erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariididehksüsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik vesinik ja hapnik. Sahhariidid jagunevad mono, oligo ja polüsahhariidideks: Monosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsiniku aatomit...
1. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet . Orgaaniline C on maapõues fossiilkütuste CxH2x ja kerogeenina. Anorgaaniline C -lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul. Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks, mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääri...
Organismide koostis Org ühendid iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku, vesinikku. Põhilised elemendid (O, C, H, N, P, S) on makroelemendid. Anorg ainete põhiosa VESI, org ainetest VALGUD. Vesi on hea lahusti, osaleb keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada püsivat temp. Positiivselt laetud ehk katioonide hulka kuuluvad K, Mg, Na, Fe jne. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel. Ca soolad annavad luudele tugevuse.Taimedes Mg. Neg laetud ehk anioonide hulka kuuluvad soolad, nt hüdroksüül-, fosfaat-, karbonaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, teisisõnu biomolekulid. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Sahhariidid ehk süsivesikud on ühendid, mis koosnevad C, H ja O. Mono ja oligo on magusad. Monosahhariidid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. Ol...
Bioloogia KT 1 KONSPEKT Elu omadused Bioloogia on teadus, mis uurib elu. · Elu iseloomustavad: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase( biomolekulid ), aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritustele, paljunemine ja areng. · Organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul talitluslikul regulatoorsel tasandil. - Biomolekulid sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Väljaspool organisme ei moodustu!! Elusolendite keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. - Elusloodusele omane mitmetasemeline organiseeritus väljendub raku, o...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Organismide keemiline koostis) MAKROELEMENT kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid makroelementideks. MIKROELEMENT keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F) BIOMOLEKUL organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monome...
2.1. 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? - Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? - Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? - O, C, H, N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? - Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) o...
Korda kontrolltööks- halogeenühendid 1. Halogeenühendid- orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi(tega) 2. Nukleofiil- osake, mille on negatiivne laeng või vaba elektronpaar (NH2, Cl, Br, S2, OH) nõrkadeks nukelofiilideks on halogeenid(Fl, Cl, Br, I) ja tugevate hapete anioonid (HSO4, NO3) ELEKTROFIILSUSTSENTER PAIKNEB ALATI NÕRGA NUKLEOFIILI KÕRVAL!!!!!!! 3. Elektrofiil- osake, millel on positiivne laeng või vaba orbitaal. Kõik katioonid on elektrofiilid. (H, Li, Ca) 4. Hüdrofiilsus- aine omadus märguda e. Seonduda vee molekulidega 5. Hüdrofoobsus- veega vastastikmõju puudumine. Ei moodusta veega vesiniksidemeid. 6. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismidele?- a. Füüsikalised omadused: a.i. Vedelikud, tahked ained a.ii. Hüdrofoobne a.iii. Puudub vastastikmõju vee...
Bioloogia riigieksami temaatika vastavalt kehtivale ainekavale on järgmine: Elu olemus. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Teadusliku meetodi rakendamine. Organismide keemiline koostis. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, nende ülesanded. Rakk. Rakuteooria. Eükarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seeneraku eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses. Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide paljunemine ja areng. Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugura...
Organismide koostis Iga elusorganismi koostises on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid. Organismides esinevad peaaegu kõik samad elemendid, mis eluta looduseski. Rakkude keemiline koostis. Erinevad rakud sarnanevad üksteisega mitte ainult ehituselt, vaid keemiliselt koostisest. Kõige erisugusemad rakud- taimede ja loomade omad- sisaldavad kui mitte samu, siis vähemalt väga sarnaseid aineid üsna ühesugustes hulkades. See asjaolu viitab rakkude põlvnemise ühtsusele. Kõige rohkem sisaldab rakk hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Tunduvalt vähem on rakkudes kaaliumi, väävlit, fosforit, kloori, magneesiumi, naatriumi, kaltsiumi ja teisi elemente. Selliseid elemente (Fe, Zn, Cu, I, F) mida rakkudes leidub ülivähe on kokku 16 kuid rakud siiski vajavad neid need on mikroelemendid. Raku koostisse kuuluvad needsamad elemendid, mis esinevad eluta kehades. See viitab elusa ja eluta looduse seosele ja ...
Elektrofiil tühja orbitaali või positiivse laenguga osake Nukleofiil vaba elektronpaariga osake, millel on negatiivne laeng Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Hüdrofoobsus aine omadus tõrjuda vett st ei märgu ning ei moodusta vesiniksidemeid Hüdrofiilsus aine omadus siduda enda pinnaga vett ning luua vesiniksidemeid Freoonid madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro-kloroderivaadid Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide seal hulgas ka haigusetekitajate hävitamiseks Halogeenalkaanide põhilised omadused Enamik on vedelikud või tahked ained Hüdrofoobsed ega lahustu vees Tihedus on suur, veest raskemad Vedela HÜ ja vee segu kihistub kiiresti Kasutamine Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks Tetraklorometaan on üks kom...
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mit...
KEEMIA EKSAMI KÜSIMUSED JA VASTUSED 1.Keemiliste elementide perioodilisus seadus, perioodilisus tabel ja selle rakendus keemiliste elementide iseloomustamisel. Keemiliste elementide, ning neist moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatommassist. Perioodilises süsteemi ahela koostas Mendelev, kus igale elemendile on oma lahter, koos aatomi numbriga, selle aatommassiga, nimega ja sümboliga. Iseloomustamisel saab tabeli perioodi numbrist teada aatoni elektronkihi arvu, aatomi number on prootonite ja neutronite koguarv, gruppist tuleb viimase kihi elektronide arv. 2.Metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis Elementide metalliliste omaduste muutus perioodis (III perioodi näitel). Kõik perioodid algavad aktiivsete metallidega. Liikudes vasakult paremale nõrgenevad metallilised omadused nagu välises elektronkihis suureneb elektronite arv (väheneb arv elektro...
Keemilised elemendid organismis. Keemiline element on kindel aatomite liik. Tänapäeval tuntud 118-st keemilisest elemendist 60 paikneb organismides. Kõige enam leidub H, O, C, N, S, P neid nim. makroelementideks. Palju on ka Fe, Mg, Ca, K, Na. Väga vähe on aga mikroelemente J, Fl, Cu, Mn jt. Anorgaanilised ained organismides. Anorg. Ained on oksiidid, H2O. Alused ehk hüdroksiidid annavad hüdroksiidioone. Vett on organismides umbes 80%. Inimeses u. 70%. Teisi anorg. ühendeid on 1,5%. Kõigi soolade vee molekuli omadused tulenevad tema molekuli ehitusest. Veemolekul on dipoolne. Vee tähtsus : * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Tähtsamad katioonid ja anioonid : võtavad osa närviimpullsside tekitamisest. Luukoe koostisesse ku...
Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Halogeenühendite põhilised omadused · Enamik on vedelikud või tahked ained · Hüdrofoobsed ega lahustu vees · Tihedus on suur, veest raskemad Nimetamine · Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid, vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Asendusrühmade arvu väljendatatakse eesliidetega di-, tri-, tetra. · Asendusreaktsiooni puhul fluoriid, -kloriid, -bromiid, - jodiid. · Nt. Bromoetaan ehk etüülbromiid, 2-kloropropaan ehk isopropüülkloriid. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 ...
KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine ...
Kontrolltöö kordamine. 1. CHNOPS leidub rakkudes kõige enam, kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse, need 6 elementi moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Need on makroelemendid, sest organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes. 2. H2O omadused: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude s...
Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilis...
Mis on vitamiinid? Mis on vitamiinid? Nad on madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, mis on kõigi organismide jaoks hädavajalikud Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks Kuidas vitamiinid jagunevad? Vitamiinid jaotatakse kahte rühma: Vesilahustuvad (peamiselt B-grupi vitamiinid, H-, N-, U-, pAB-, P-, C-vitamiin) Rasvlahustuvad (A-, D-, E-, Q-, F- ja K- vitamiin) Rasvlahustuvaid vitamiine on organism võimeline koos lipiididega ladustama maksa Milleks on vaja vitamiine? Inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses vitamiine Nad on liitensüümide ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis Milleks on vaja vitamiine? Osasid vitamiine inimese keharakkudes ei sünteesita ...
Referaat Elavhõbe 1 Sisukord 1. ELAVHÕBEDA AJALOOST................................................................................................................... 3 2. ELAVHÕBE OMADUSED....................................................................................................................... 4 2.1.ELAVHÕBEDA FÜÜSIKALISED OMADUSED..............................................................................................4 2.2.ELAVHÕBEDA KEEMILISED OMADUSED..................................................................................................5 3. ELAVHÕBEDA KASUTAMINE ............................................................................................................ 6 4. ELAVHÕBEDA JA TA ÜHENDITE OHTLIKKUS JA SAASTE.......................................................7 4.1.ELAVHÕBEDA TOIME INIMESE TERVISELE........................................................................
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad vere...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
