Debora Vaarandi Kaisa Leppik 11.c Luuletaja Debora Vaarandi 1.oktoober 1916 28.aprill 2007. Sündinud Võrus, lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tõlkis soome, saksa ja vene keelset loomingut. Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat. Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945
literaadi käe võitis endale Sirbi ja Vasara, hiljem Rahva Hääle peatoimetaja Anton Vaarandi. Tema õhutusel oli Debora Hint 1940. aastal astunud kommunistlikku parteisse. Tuleb märkida, et stalinistlikud repressioonid ei läinud tema lähedastest mööda külmale maale saadeti onu ja tädi perekondadega. Teine tädi põgenes 1944. aastal Eestist ja asus hiljem Ameerika Ühendriikidesse. 1940. aastal evakueerus Vaarandi Venemaale ning naasis 1944. aastal. Sõja-aastad olid poetessi jaoks rasked. Ülikoolihariduse omandamine filosoofiateaduskonnas jäi pooleli, abielu Anton Vaarandiga katkes. Esimesel sõjajärgsel aastal tabas luuletajat tuberkuloos, mis sundis teda toimetajaametist loobuma. Ent pole halba ilma heata arvatavasti poleks haiguseta sündinud ka Saaremaa valsi sõnu, mis on kirjutatud haiglas. 1952. aastal, mil Vaarandi oli juba lõplikult aktsepteeritud kirjanik, abiellus ta luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku Juhan Smuuliga
õnne, rõõmu ja ekstaasi kujutajast. Alguseajal õnnejoovastusest tulvil luule märkab siiski ka rõõmu vastandust. Ka kõige õnnelikuma hetke piiravad tegelikult varjud. Ajaloo sündmustest mõjutatud ajaluule on tulvil muret oleva ja saabuva pärast, kuid see ei tegele tavaliste päevaprobleemidega, vaid pigem ikka inimese hingeeluga. Kogud ,,Hääl varjust" ja ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1923 1927) pidid poetessi kavatsuste kohaselt ilmuma ühiste kaante vahel kui tervik. Siin jõuab Marie Underkõige lähemale elu paratamatule antiteesile valgus ja piemdus ning mure ja rõõm. Juba kahe nende paralleelselt kirjutatud pealkirjad viitavad sisude erinevusele - elu varjupoolele ja rõõmule. ,,Hääl varjust" kutsub lugejat tumepoole juurde, sinna mahub sõjajärgne koledus, surma traagika, sotsiaalne viletsus, üksindus, kodutus, kontvõõra mured ja inimese hinge vaevavad probleemid. Hääled ei
Valisin referaadi teemaks Anna Haava sellepärast, et õpetaja välja antud luutetajatest tundus ta mulle kõige huvitavam seetõttu tahtsin temast rohke teada.See innustaski mind internetist tema kohta rohkem otsima. Minu töö annab tema elust lühikese kokkuvõtte. Ello Säärits keskendub oma uurimustöös luuletaja loomingu analüüsile ja toob ilmekalt nähtavale Anna Haava elukäigu õnnelikust lapsepõlvest eluõhtuni. Anna Haava kui luuletaja jäi truuks oma lapseeale eluks ajaks. Poetessi elu oli võrdlemisi ühetooniline ning ta pidi üle elama mitmeid traagilisi kaotusi, ei lahkunud ta oma hinges ega oma loomingus lapseea tundlikkusest, hellusest, headusest ja muudest elu-väärtustest, kaasa arvatud armastuseigatsus ning truudus. Anna Haava ei saanud oma elu ajal nautida tunnustatust, isegi mitte majanduslikku kindlustatust, tema loomingu parimad aastad saab kokku võtta sõnadega "ainult peale varju ja kätele tööd". Tänapäeval peetakse Anna Haavat
aasta septembris põgenes Rootsi. · Suri 25. septembril 1980 Stockholmis · 2016 maeti ta koos abikaasa, tütre ja õe ümber Tallinna Rahumäe kalmistule. · Ilmus aastal 1981 ,,Mu süda · Kokkuvõte teostest ,,Kogutud luule" ja ,,Ääremail" laulab" · Mahukas valikkogu sisaldab üle poole poetessi avaldatud luuletustest eelmise sajandi algusmomendist alates · Raamatu pani kokku Paul Rummo · Luuletuste teema on põhiliselt eluküllus, armastus ja loodus · Hiljem ka kurbusest · ABBA, ABAB, AABB On siiski kurb On siiski kurb, et pärib surm selle südame, selle südame, täis joobumispuhke täis soovide sinisädelust- kuid ometi loobumisuhke On siiski kurb, et pärib surm selle südame ja kõik tema laulmatud laulud- Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm
Armastus on Kareva luuletustes peamine teema, see on olemise mõte ja algtingimus ning suurim inimlik lähedus üldse. Lisaks armastusele kirjutab Doris Kareva humaaansest valgusest ja pühadusest ning inimolemuse põhiküsimustest: elust ja surmast, ajalisest ja igavikulisest, oma maa ja rahva saatusest. Stagnaajal vaimuvägistavas ideoloogias mõjus Kareva tundeerk hingepuhas, aus ja habras luule otsekui päästev oalsam.Samas ei puudunud poetessi loomingus inimolemuse tumeda pooluse ja traagika subjektiivsed momendid. 1986. aastal ilmunud luulekogus "Vari ja viiv" on teemaks jätkuvalt surm kui piiripuudutus. Tähtsaima märksõnas jäi ka selles luulekogus armastus, Dorise põhiline luuleallikas. Doris Kareva on viimas kümne aastaga läbi teinud tohutu muutuse nii luule vormilises kui ka sisulises laadis. Kui poetessi varasemas loomingus on domineerivad isikukesksed ja
50 e.m.a. Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr; nt. Müsteeriumide villa Pompejis) Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr – 54. pKr) Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr; Vettiuste maja Pompejis). Egiptuses Faijumis on säilinud u. 600 real. muumiaportreed (1.-4. saj. pKr). Väga tuntud on nn. “Poetessi portree”, mis on üks võluvamaid ja siiramaid naisekujutisi üldse.
1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti Ta suri 25. septemberil 1980 Stockholmis https://www.youtube.com/watch?v=8S5h3gb_iAc Täname tähelepanu eest
1925 "Kogutud luuletused" 1934 "Valitud laulud" 1943 "Valitud luuletused" 1948 "Valik luulet" 1949 "Valitud luuletused" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1967 "Väike luuleraamat" 1969"Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm" 2005 "Löö, süda, õitsele!" Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula Aino Kallas “ Tähelend. Eesti poetessi koidula elulugu. “ Eesti kirjanike leksikon
Faunuse majas Pompeijs. 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike, näiteks Hadrianuse villas. Varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr, näiteks: Santa Costanza kirikus Roomas. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm) Lisad. Pildid. Seinamaal ,,Müsteeriumide Villas" Pompejis, u. 50 e.m.a. (http://sites.google.com/site/ad79eruption/pompeii/villas-outside-the-walls/villa-of-cicero) 1. Väga tuntud nn. ,,Poetessi portree", mis on üks võluvamaid ja siiramaid naiskujutisi üldse. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm)
Betti Alveri üks loomemärksõnu on pehme, nurgatagune iroonia. Alver tuleb justkui kahe jalaga maa peale, hakkab kujutama meeltega tajutavat maailma, kirjutab väga vähe lastest kuid kõik on väga mõjuvad. Luuletusi hakkavad läbima kindlad sõnapaarid nagu näiteks must vari. Betti Alver tegutses ka tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" tõlge, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tõlkimine aitas hoida poetessi sulge teravana ja vaimu virgena aastatel, mil ta luuletajana vaikis. Tänu temale on eestikeelsena olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Betti jõudis ära näha uue vabaduseaja esimese aovalguse. Jõgevale on püstitatud ka tema ausammas. 2006 avati Jõgeval luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum.
mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi.Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (18781948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (19021994) ja Hedda (19051988). Hedda ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa.Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelsed luuletused. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti.Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi.
.............................................................................................................. 10 3 Sissejuhatus Doris Kareva on jäänud mulle meelde juba keskkooli ajast. Sõbranna hakkas rääkima, et käib Tallinnas Prantsuse keele kursustel ja ta oli nii imestunud, et isegi Doris Kareva käib Temaga samal kursusel. Lugedes poetessi luuletusi, hakkas mind huvitama ka kirjanik ise. 4 1. Elukäik Doris Kareva on Eestis armastatud poetess ja kirjanik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis 1966-1977 Tallinna 7. keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda.
Albert Kivikas, Johannes Semper Looming 1904 avaldus esimene luuletus "Kuidas juhtus..." Postimehes 1917 esimene luulekogu Sonetid (Siuru kirjastus) Looming 192335 aastal oli tema loomingu kõrgperiood · Nooruse ekstaas, hüüded, rõõm Alates 1935 aastast esines palju kurva alatooniga luulet · Kahtlemine, mured, küsimused ja depressioon ema surmast Inspiratsioon 1617 aastaselt mõjutused klassikalisest saksa kirjandusest Ants Laikmaa veenis poetessi eesikeelseid luuletusi kirjutama Eduard Vilde õhutusel kirjutas ka proosat Inspireeritud loodusest, lilledest ja väga palju taimedest Luulekogumikud (14) 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923 1927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927
Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988). Hedda ristiisaks[1] oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi.
........................ 8 Hiljem on Underi arhiividest leitud selle abielu kohta erinevaiD arvamusi. M. Underi sõnul oli Carl Hacker mees, kes pruukis tema kallal füüsilist vägivalda ja oli vaimselt madalamal tasandil. Tütred ja sugulased aga suhtusid Carli hästi, ka Underi isa ja ema austasid Carli ning asusid lahutuse puhul mehe poolele......................................................8 Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelsed luuletused. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. ..............................................................................................................................................8 Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et
Sealt peale on ta oma loometööd jätkanud kutselise kirjanikuna. 1952 a. abiellus ta Juhan Smuuliga. 1954 a. anti Debora Vaarandile NSVL teenelise kirjaniku, 1971 a. Rahvakirjaniku aunimetus. 1976 a. autasustati teda Lenini ordeniga. 1965. aastal sai ta esimese Juhan Liivi nimelise luuleauhinna, milleks on raha asemel karjasemärss. 1994. aastal anti talle Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia, 2005. aastal riiklik elutöö preemia. 1977. aastal ilmunud kogu "Tuule valgel" on poetessi viimane originaalkogu, edaspidi pühendus ta tõlgetele. Vaarandi oli siis 61-aastane. Tema luuletuste tuul on sama hoolimatu iil, mis läbib kogu eesti kirjandust, pühkides kirjanike jalajäljed maakamaralt. Vaarandi jätab selles teoses lugejaga hüvasti. Viimase luuletuse viimases reas on märgitud, et koduaia pärnapuu oksad "jäävadki kiikuma, kui ma väravast lähen" 6 2. LUULEVAATEID
Töötas veel laste- ja kassapreilina Elukäik vanemana Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Moskva äärelinna Neil oli kaks last Dagmar ja Hedda. Hedda ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Ants Laikmaa pastellmaal Marie Underist Dagmar Hacker, Marie Under, Hedda Hacker Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.
sonett. 1920. aastad on Underi loomingu kõrgperiood, mil ekspressionistlikust maailmapildist (kogu "Verivalla" 1920) liigub luuletaja edasi hädarohke kaasaja reaalsuse ja elu rõõmuhetkede dialektika juurde (kogud "Pärisosa" 1923, "Hääl varjust" 1927 ja "Rõõm ühest ilusast päevast" 1928). Ballaadikogu "Õnnevarjutus" (1929) sisaldab 19241929 kirjutatud ballaade, mis kuuluvad Euroopa ballaadikunsti tippsaavutuste hulka. Järgnev kümnend kinnistab veelgi poetessi inimkeskset ning humaanset vaatenurka (kogud "Lageda taeva all" 1930 ja "Kivi südamelt" 1935), lisades eluseatuse demiurgilise ja isamaalise joone (kogu "Mureliku suuga" 1942, hilisem pagulasluule). Välismaal ilmunud kogud "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963) tähistavad taas uute kunstiliste kvaliteetide esiletõusu Underi loomingus. Väline dekoratiivsus taandub, luuletaja pöördub lihtsamate värsivormide poole, säilitades tunde jõulisuse
Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tõlkimine aitas hoida poetessi sulge teravana ja vaimu virgena aastatel, mil ta luuletajana vaikis III SLAID Kurb kallim, ära mulle küünlaid süüta, ning ennekõike säästa silmavett. Kui aga saad, siis hiljem soodsalt müüta mu hõbedane uur ja must korsett. IV SLAID Heiti Talvikust sai Alveri esimene abikaasa, kuid peale küüdidamist suri too Siberis. 1956. aastal abiellus Betti Alver Mati Lepikuga. V SLAID Küll ma otsisin elu arvu, küll ma jagasin jagamatut kuni taipasin tasahilju.
oli nelja, vahel ka viieklassiline, saksakeelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinn a. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988) Esimene luuletus Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga.
Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitasAugust Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid. Sellisest pilkavast kirjutisest oleks kergemini üle saadud, kui see oleks tulnud väljastpoolt. Kuid kuna rünnati seestpoolt, siis rikuti sellega rühma distsipliini, vaimu ja hävitati ühingu olemasolu mõte. Seejärel lahkusid August Gailit ja Henrik Visnapuu. Et viga parandada, leiti vahendaja kaudu lahendus - välja astusid Gailit ja Visnapuu ning seejärel tulid ühingusse tagasi Under ja Adson. Nii
.." Minu meelest kõige paremini kirjeldab Under aga suve ühes luuletuses, kus äsja on lõppenud vihmasadu: Käib sisse-välja päikse, häälte rõõmu, uut pihlapuna purskub tuppa puust, toob kaasa küpsest suvest suure sõõmu, mis tusa mõrumaigu uhab suust. See tähendab, et kõige päikesepaistelisem aastaaeg on populaarse poetessi jaoks just see, mis vaatamata kõigele halvale tuju alati heaks teeb. Rõõmu võib siis tuua ükskõik, mis laste lõbusast kilkamisest õitsva looduseni. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik kasutasid loodusluulet väljundina oma tunnete kirjeldamiseks. Vaagides teemavalikut põhjalikult, jõudsin järeldusele, et just erinevate aastaaegade kohta kirjutamine võimaldas edasi anda tundeid, mis neid tol ajal valdasid. Kuigi
Neil oli kaks last – Dagmar ja Hedda. Hedda ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Carl Hacker, Marie Marie Under Hedda Hacker, Marie Underi Underi abikaasa tütar Dagmariga Marie Underi tütar tütar Hedda esimeses abielus Moskvas 1903 Hacker Hedda Hacker , Marie Under ja Dagmar (Dagy) Hacker Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid".
Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tõlkimine aitas hoida poetessi sulge teravana ja vaimu virgena aastatel, mil ta luuletajana vaikis Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal. Selle väljaandmine takerdus sõjaoludes. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine
1940. aastate algul, Teise maailmasõja ajal kirjutatud luuletustes. Nende aine on võetud eesti küla- ja maaelust. Alveri sõja-aastate luule eredamaid saavutusi on eesti vana regilaulu stiili ja vormi jälgiv lühipoeem ,,Leib". Selles esitatakse pilt rängast, pärisorjusaega meenutavast viljakoristusest. Töö ja vaev pole siiski asjatu: salve kogutud saak teenib elu jätkumist. Luuletused, mis Alver kirjutas Teise maailmasõja ajal, paistavad oma eheduse ja eredusega silma nii poetessi loomingus kui kogu eesti luules. 1960. aastatel, pärast pikka sunnitud eemalolekut, jätkas Alver esialgu väga tõsises toonis arupidamist omaenda ning rahva saatuse üle. Alveri hilisluules on valitsevaks mälestus- ja kujutluspildid, sagedasti on kasutatud lapsepõlvekodu ja selle ümbrusest pärit ainet. Eesti-keskse kõrval pühendab Alveri hilisluule palju tähelepanu nn globaalsetele küsimustele ning ümbruskonda ähvardavatele ohtudele.
seebikapulma / või sest pastor / on pandav". Aga võtke raamat kätte ja lugege ise edasi, soovitan soojalt. See on nooruslik teos ja samas küpselt irooniline praeguste noorte elu eri tahkude suhtes. Näiteks veel: "pärast seksime / sellesama kontidesse jäädvustatud mjuusika / rütmis püüdlikult ilusti / nagu teeks eksamit nagu keegi hindaks". Lugedes saame muu hulgas nii üht kui teist teada noorpoetessi põlvkonna meeleolude kohta. Marko Mägi Andra of the Roads, nagu tõlkis poetessi nime juba kuulus Tallinna-poeet Jürgen Rooste, on oma seitsmeteist eluaasta kohta hea raamatu teinud. Andra on arusaadav ja huvipakkuv isegi siinkirjutavale 30 aastat vanemale luulesõbrale. Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas. Eesti kirjandusele omaselt armastab ta maid jagada jumalaga: aFUCKINGmen, nii kõlab poetessi julges religioosses luules aamen
·1975 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. ·1976 Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia . ·1982 Ajakirja "Looming" aastapreemia. ·1987 Eesti NSV riikliku preemia. ·1988 Sai Juhan Liivi luuleauhinna . ·1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden). ·2000 Shveitsi Kirjanike Liidu stipendium. Teosed Elujoon Viivi Luige uude valikkogusse on koondatud eesti ühe säravaima poetessi loomingu tippsaavutused tema enda valikul aastatest 1962 1997. Lugejal on võimalus kaasa elada luuletaja kujunemisele õrnast looduslüürikust urbanistlikesse motiividesse kätketud sotsiaalselt ja psühholoogiliselt vahedate värsside meistriks. Luulekogule on omalt poolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke. Kogutud luuletused 1962-1997 Autori enda koostatud koondkogu sisaldab luulet aastatest 19621997,
raskusest. Tähtsad pole mitte pärjad vaid ainult teadmine, et inimene saab teha seda, mida tema süda vajab . "Oo, maailm , tea, et unes laulikule/ on antud lille valem, leping tähega!" Samuti arvab autor, et luuletaja jaoks on maailm ja inimesed müür kust loomeinimesed peavad kirvega läbi murdma ning sellegipoolest ei taheta neid väärtustada. "Väärt enamat vist/on meie ring./ Kehas kui latris, / kui katlas hing." Vene poetessi loomingu võtab kokku läbiv nukrus. Elu on täis igatsust, mõistmatust ja lootust, et ükskord kurbus ja lein lõppevad. Ta on ise õelnud, et tema elu kätkeb luuletustes ja see, kes tahab teda mõista, peab pöörduma nende poole... Sergei Jessenini luule on väga tundeline ning nukker. Elu- surma- ja armastusteemad on talle südamelähedased ning käsitletud väga siiralt ning otsekoheselt. Jessenini isamaaluules on selgesti tunda autori armastust ja igatsust oma kodumaa vastu.
kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Ei saa mitte vaiki olla Ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta: vaikimine oleks vale, sunniks südant lõhkema. Tahan õige tasa laulda, tasa kannelt helista, et ei sind, mu kõige kallim, lauluga ma tülita. Aga kui torm minu kandlelt kostab siiski kõrvu sull´, siis sa ise oled süüdi: miks nii armas oled mull´! Anna Haava kui luuletaja jäi truuks oma lapseeale eluks ajaks. Kuigi poetessi elu oli võrdlemisi ühetooniline ning ta pidi üle elama mitmeid traagilisi kaotusi, ei lahkunud ta oma hinges ega oma loomingus lapseea tundlikkusest, hellusest, headusest ja muudest eluväärtustest, kaasa arvatud armastuseigatsus ning truudus. Anna Haava ei saanud oma elu ajal nautida tunnustatust, isegi mitte majanduslikku kindlustatust, tema loomingu parimad aastad saab kokku võtta sõnadega "ainult peale varju ja kätele tööd". Siiski peetakse tänapäeval Anna Haavat Lydia
Seetõttu kaugenesid Karin ja Indrek üksteisest, nad ei rääkinud oma soovidest ja ootustest teineteisele. ,,Vahel mõtlen, et abielu selleks ongi seatud, et oleks inimene käepärast võtta, kui tuleb riidlemisi," iseloomustab kõige paremini nende suhet. Abikaasad suhtlesid omavahel pigem riieldes kui niisama rääkides. Indrek üritas Kariniga rahulikult ja kannatlikult rääkida, kuid just see rahu mehe juures muutis naise veel raevukamaks. Ka tuntud poetessi Lydia Koidula suhe Eduard Michelsoniga lõppes õnnetult. Nende vahelist suhet mõjutas ühe lapse surm, suur koduigatsus ja naise vähkihaigestumine. Kroonlinnas elamine oli Koidula jaoks väga raske ja vastuoluline. See viis ka nende suhte lõpule. Ema on tahes-tahtmata inimese elus üks tähtsamaid ja kallemaid inimesi. Ema armastus on piiritu, millele võib elu lõpuni tänulik olla. ,,Tõe ja õiguse" III osas ütles Liine Indrekule: ,,Mis on meil emaga võrreldes viga ? Mitte midagi
Oli tavaline, et mõni küpses eas mees võttis seisukaaslasest nooruki oma käe alla ja jagas näpunäiteid ning andis edasi elukogemusi. Mis arenes sageli seksuaalseks kiindumuseks. Homoseksuaalset suhet peeti paiderasti. Seda peeti normaalseks. Aristokraatide luule väljendab tihti kiindumust nooremate sookaaslase vastu. See ei välistanud kiindumust vastassoosse. Enam vähem sama kehtib ka naiste kohta, et kõige rohkem esineb seda Lesbose saarel elanud poetessi Sappho luulest,sai see nimeks lesbiline armastus. Lihtrahva seas peeti seda pigem tabuks, ei olnud nii levinud. Noormehe homoseksuaalne prostitutsioon kuulus häbiväärsete tegude hulka, selle eest ähvardas kodaniku õigustest ilma jäämine.
Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988). Hedda ristiisaks[1] oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelsed luuletused. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid"
noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (19021994) ja Hedda (19051988). Under ja Hackeri abielu purunes I maailmasõja ajal. 5.) Under ja Vilde Underil ja Eduard Vildel oli omavahel kirjavahetus. E.Vilde julgustas Underit edasi luuletama ja soovitas ka proosaski proovida. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik. 6.) Under ja Laikmaa Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. Hedda ehk Underi ühe tütre ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. 1904. portreerib Laikmaa Kassaris maali Marie Underist. Pildi alla kirjutas Laikmaa ,,MUTTI" 7.) Under ja Antson 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kirjutas kõik Marie Underi luuletused ilukirjas ümber. Adson jumaldas Mariet, ta puistas voodisse talle roosiõisi ja täitis kõik tema soovid. Adson käis igalpool Mariega kaasas, oli tema saatja
Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas," on selle kogu kohta kirjutanud Kalev Kesküla (Eesti Ekspress, 16. august 2006). Oma teises luulekogus "Saage üle" (kirjastus Tänapäev) on Andra Teede luule muutunud teravamaks, särtsakamaks ja valitudsõnalisemaks, torgates nõnda silma vaoshoitud ja malbe eesti naisluule taustal. Oma osa sellesse on andnud ka poetessi tihe lävimine "metsikuma" ja "mängulisema" osaga eesti tänapäeva kirjandusest alates 2006. aasta augustist on ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige. "Saage üle" peegeldab suure osavõtuhuviga elatud harilikku, igapäevast, kuid ometi poeetilist elu, kus olulisel kohal on oluliste linnade tänavad ja inimesed. Jürgen Rooste Jürgen Rooste (sündinud 31. juulil 1979) on eesti luuletaja. Ta lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis 1997
Luulekogu koostaja Kristi Metste on luuletused seadnud ajalisse järjestusse, Alveri elukäigu, eneseotsingute, rõõmude, murede ja kriiside järgi. Silmas on peetud ka aastaaegade järgnevust - kevad, suvi, sügis, talv - ja meeleolude vaheldumist vastavalt sellel. Luuletused on jaotatud viide ossa: lahkumine kodust, eneseotsingud; aeg Heiti Talvikuga; aeg pärast Heiti Talvikut ja koos Mart Lepikuga; aeg pärast Mart Lepikut; üksindus, lõppvaatus. Teose allikaks on poetessi viimane eluajal ilmunud luulekogu “Üle aegade Assamalla”, kujunev pilt põhineb portreel, mille luuletaja ise on soovinud endast maailmale jätta. Teos püüab kujutada Betti Alveri teekonda ajas, jutustada tema lugu, toetudes sellel, et igasugune looming on autobiograafiline, eluloo avaldus, jälg autori reaktsioonist millelegi. 2. Luulekogu on heleroosat värvi, kaanel on Betti Alver kirjutatud kuldsete tähtedega. Minu arvates on luulekogu välimus kena,
MÄLESTUSMÄRK Click to edit Master text styles · Idee algatajad: Maimu Second level Berg, Eesti Kirjanike Liit Third level · Monumendi autorid: Mati Fourth level Fifth level Karmin ja Tiit Trummal · Marie Underi mälestusmärk avati poetessi 30. surma- aastapäeval(25.09.2010) · Valgest marmorist skulptuuri (seisev ja käed rinnal risti kaugusesse vaatav Marie Under) taustaseinaks olev tiivakujutis väljendab mõttelendu ja eraldab skulptuuri massiivsest raamatukoguhoonest. KASUTATUD KIRJANDUS · Sirje Kiin ,,Elu ja luule,, 2011 · ,,Lauluga ristitud" 2012 luulekogu · http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under · http://hingetugi.onepagefree.com/
kirjutas ta ka proosat. 20. ja 23. elusaasta vahel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. Hiljem ta proosat enam ei kirjutanud. Under ja Ants Laikmaa Saatus viis 38 aastase kunstniku Ants Laikmaa ja 21 aastase abielunaise Marie Hackeri kokku 1904. a. Marie oli tulnud suvepuhkusele ome poolteiseaastase tütrega Moskvast. Kaasakiskuva loomuga Laikmaa võitis korrapealt Underi täieliku poolehoiu. Kunstniku ja tulevase poetessi vahel sugenes sügav teineteisemõistmine. Armunud Laikmaa maalis 1904. a. suvel Underist kaks portreed. Neist kuulsaim on "Mutti", mis kujutab säravalt naeratavat noort daami. Kui portree oli valmimas, pani Under paberile saksakeelsed värsid. Armastuse mõju oli suur. Lisaks veel oli just Laikmaa see, kes saatis mõni aeg hiljem temale näha toodud mõne eestikeelse Underi värsi autori enda teadmata ajalehtedele avaldamiseks.
aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium 1993, Saksamaa DAADStipendium (Das Stipendium des Deutschen Akademischen Austauschdienstes) Berlin 1996 SpenderTrustStipendium 2000, Inglismaa Albert Koechlin StiftungStipendium 2003, Shveits. TEOSED ELUJOON · Viivi Luige uude valikkogusse on koondatud eesti ühe säravaima poetessi loomingu tippsaavutused tema enda valikul aastatest 1962 1997. Lugejal on võimalus kaasa elada luuletaja kujunemisele õrnast looduslüürikust urbanistlikesse motiividesse kätketud sotsiaalselt ja psühholoogiliselt vahedate värsside meistriks. Luulekogule on omalt poolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke. KOGUTUD LUULETUSED 19621997 · Autori enda koostatud koondkogu sisaldab luulet aastatest 19621997,
Eeskätt võib selle eelduseks pidada roomlaste austust esivanemate vastu. 6 Rooma maalikunsti pakuvad hästi aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud ülikute suvituslinna, Pompeji, väljakaevatud majad Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid Väga tuntud on nn. "Poetessi portree"(mis on ka pildil). ROOMA KUNSTKÄSITÖÖ Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat (must bucchero, punasefiguurilised vaasid), kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarbenõudes ning riistades (küünlajalad, peeglid), mustas ja punases keraamikas. Umbes 1. saj. eKr levis Süüriast ja Egiptusest Rooma klaasi valmistamise kunst; eelistati kahelisklaasi. Rooma kunsti vahetu järglane on bütsantsi kunst. ROOMA SKULPTUUR
Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poetessi luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse, koguna ,,OmkpobeHue"(1989). Peale seda on Doris Kareva välja andnud: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Hingring" (1997) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005)
muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia). Kunstnikud võtsid koos teiste haritlastega osa 1905. a. revolutsiooni sündmustest, mis kajastus ka nende loomingus. Revolutsioonisündmustes osalemisest oli tegelikult tähtsam igapäevane rahvuslik tegevus, eesti rahva eneseteadvuse tõstmine. Näiteks A. Laikmaa koolitas mitmeid vaeseid eesti poisse tasuta ning ärgitas noort poetessi M. Underit eesti keeles luuletama. Nii Laikmaa kui ka Raud kutsusid rahvast üles säilitama ja koguma vanu esemeid, vanavara. K. Raud oli üks Tartus asuva Eesti Rahva Muuseumi asutajaid (1909. a.). Kunstnike read olid sedavõrd täienenud, et 1906. a. oli põhjust korraldada esimene eesti kunsti ülevaatenäitus, mis sai teoks Tartus. Ants Laikmaa Ants Laikmaa sündis 5. mai 1866. aastal Vigala vallas. Ta sündis perre neljateistkümnenda lapsena
toetamine; üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvusliku liikumise seos Euroopas toimuvaga. – Nende eesmärkide täitmine pidi kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele. 25. J. V. Jannsen ja tema tegevus. – ajaleht Eesti Postimees, rahvusliikumise eestvedaja Tartus (1864) , mänguselts Vanemuine 26. L. Koidula ja tema tegevus. – poetessi looming sai tuntuks, pani aluse eesti teatrile 27. J. Hurt ja tema tegevus. – Temast sai tuntud kõnemees, („Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!”) 28. C.R.Jakobson ja tema tegevus. – Sakala toimetaja, propageeris karskusideid, 1868 isamaakõne Vanemuise seltsis eestlaste valguse,- pimeduse- ja koiduajast. Sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. 29. J.Köler ja tema tegevus. – Peterburis õuemaalija, aitas 1864 a. Eesti talupoegade
nõukogudeaegset loomingut. Tema viimne trükitud luuletus kannab pealkirja ,,Veelgi hinges nagu laulu ". Juubilarile anti Eesti NSV rahvakirjaniku nimetus ja 1957. aastal orden ,,Austuse märk". Anna Haava suri 13 märtsil 1957 ja maeti kümnete tuhandete saatjate osavõtul Tartu Raadi kalmistule. Anna Haava värsiloomingus, mis läbib peaaegu seitse aastakümmet, võime eraldada põhiliselt kahte järku. Nende piir langeb ühte sajandi künnisega. Sinna poole jääb noore poetessi laulukevade ,,Luuletuste" kolme vihuga (1888-1897); uut ajajärku alustab pärast autori eludraamast tingitud vaikimist luuletuskogu ,,Lained" (1906). Vahejoone tõmbamist õigustavad muutused nii loomingus eneses kui ka selle mõjus eesti kirjanduse arengule. Möödunud sajandi lõpukümnendite olukorras oli Haava noorusluule uue tee avajaks ja arengu edasiviijaks. ,,Lainetest" alates tuleb Haava luules ilmsiks lähenemine objektiivsele kujutlusviisile,
Kriitika. Doris Kareva. "Aja kuju." See ilus raamat, nurk pehme paelaga kokku seotud, on Doris Kareva luulekunsti austajaile tõeline maiuspala. Õnneks mitte ainult, isegi mina, kes ma kõrget ja pidulikku luulet nii väga kardan ja vihkan, leidsin siit väga häid ja mulle tõsiselt korda minevaid luuletusi. Mitmenäoline "Aja kuju" meeldib mulle palju enam kui eelmine kogu, unenäoline "Mandragora". Meeldib see, et poetessi kujund on täpsustunud, "ihalduse uduse objekti" kõrval on teravaid, lausa lõikavaid pilte: "Skalpell ja metronoom / mu isa klaveril / enda vahel hoidsid vaikust, /kui ma olin laps. // Nüüd alles, aegamööda, / olen hakand kuulma, / mõistma/ nende kummalisi lugusid. // Imeõhukeseks ihuvad need aja." (lk 9). Lausa vaimustasid mind mõned armurõõmukirjeldused: "Võta mind vahel kui võileiba, / siis kui on kiire, / naudi kui austrivaagnat, / kunstiteost kui on aega
Ootamatult oli Vaarandi sisenenud Tartu kirjanike ja boheemlaste ringkonda, kus sündisid tutvused August Sanga, Kaarel Irdi ja teiste tollaste tähtedega. Nüüd oli võimalik ka ülikooli astuda ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009). Vaesed olud (luuletaja sõnul oli näljakunst üliõpilaste seas arenenud kõrgele tasemele) ja abikaasa kaudu sugenenud marksistlikud tutvused aga ka uue võimu pakutud võimalused, mis rahuldasid seni väga kitsasse ringi aheldatud poetessi elunälga tegid filosoofiaüliõpilasest 1940. aasta punase pöörde kõrvaltegelase ja ajakirjaniku, ajalehe Sirp ja Vasar vastutava toimetaja ([WWW] http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E5F026587E5B65D7C22572CD004E078F 15.01.2009). Abielu pedantse ja enesekeskse Aadu Hindiga ei toonud paraku õnne. Suhet varjutas ka abielupaari ainsa lapse õnnetu surm pahaendelise kõlaga 1939. aastal. Pärast juunipööret Sirbis
muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia). Kunstnikud võtsid koos teiste haritlastega osa 1905. a. revolutsiooni sündmustest, mis kajastus ka nende loomingus. Revolutsioonisündmustes osalemisest oli tegelikult tähtsam igapäevane rahvuslik tegevus, eesti rahva eneseteadvuse tõstmine. Näiteks A. Laikmaa koolitas mitmeid vaeseid eesti poisse tasuta ning ärgitas noort poetessi M. Underit eesti keeles luuletama. Nii Laikmaa kui ka Raud kutsusid rahvast üles säilitama ja koguma vanu esemeid, vanavara. K. Raud oli üks Tartus asuva Eesti Rahva Muuseumi asutajaid (1909. a.). Kunstnike read olid sedavõrd täienenud, et 1906. a. oli põhjust korraldada esimene eesti kunsti ülevaatenäitus, mis sai teoks Tartus. 3 2.Kristjan Raud Kristjan Raud (22. oktoober 1865 Kirikuküla 19
a. Marie oli tulnud suvepuhkusele oma poolteiseaastase tütrega Moskva kandist, kus tema mehel Carlil oli töökoht. Kaasakiskuva loomuga Laikmaa võitis korrapealt Underi täieliku poolehoiu. "Noore naise ergas vaim ja elav kunstihuvi soodustasid tutvuse arenemist; loomult impulsiivsena ja trotsides väikekodanlikke eelarvamusi, käis pr. Hacker paaril korral kunstnikku ka tema ateljees vaatamas," kirjutab kirjandusteadlane Endel Nirk raamatus "Kaanekukk". Kunstniku ja tulevase poetessi vahel sugenes sügav teineteisemõistmine, Nirgi arvates soov Underit portreteerida otse iseenesest. Või nagu sõnastab kirjandusteadlane Rutt Hindrikus: "Underi ja Laikmaa suhe algab modelli suhtena, kujuneb luuleprintsessi ja Kaanekuke eluaegseks sõpruseks." Armunud Laikmaa maalis 1904. a. suvel Underist kaks portreed. Neist kuulsaim on "Mutti", mis kujutab säravalt naeratavat noort daami. "Teos on sündinud tõelisest inpiratsioonist ja imetlusest. ---
Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Looming Betti Alveri luulet on sageli iseloomustatud meheliku ja mõistuspärasena, mida iganes selle all ka ei mõelda. Erilist põhjust vastu vaielda pole, kui võrrelda Alveri loomingut mõne teise meie tuntud naisluuletaja omaga. Alver ise polnud kuidagi nõus luule jagamisega naiste ja meeste vahel - nagu ta oli vastu mõnele muulegi liigitusele ega armastanud ,,poetessi" tiitlit. Alveri luuletusi on tsiteeritud ja motoks pandud ka paljudes kirjandusteostes. Tema luule üks tähelepandavaid külgi on lakooniline üldistuslikkus, aforistlikkus, olgu siis peaaegu otseütlemisena või leidliku võrdpildina. 1930. aastate poeemid 1931. aasta lõpus ilmus ,,Noor-Eesti" kirjastusel poeem ,,Lugu valgest varesest". See on Betti Alveri kõige mahukam värssteos, peaaegu värssromaan. Ilmset mõju
oli ka tema luule sees. Urmas on ise seda toonitanud, et väga noorena ta ennast mingi heliloojana ei tundnud, aga laulutekstide ja luuletuste kirjutamist ei häbenenud. Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste. Lüürikuna domineeris Alender Rujas 1985-88, siis olid tema tekstid maailmavalulised ja isegi religioossed, kuid nende internatsionaalsus ei sobinud kokku toona tõusva rahvuslusega. Virve Osila mälestusi Urmas Alenderist Virumaa poetessi Virve Osila viies luuleraamat "Hingelind" on pühendatud Urmas Alenderi mälestusele. Alender lõi suurema osa oma viimastest lauludest Osila sõnadele. Nende vahel valitses mingi seletamatu side, vaatamata sellele, et nad polnud kunagi kohtunud... Ja siis tuli 28. september...1994. Selle päeva kohta on Virve Osila kirjutanud: Pool südamest mul suri sel päeval, Kui kuulsin, et sa läksid Igaviku Teed. Liig valus uskuda, et enam sind ei näe ma, et ütlemata jäid mul sõnad need,
annaabi.ee 
