Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Betti Alver (2)

3 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Betti Alver, kodaniku nimega Elisabeth Alver sündis 23.
novemberil 1906 aastal Jõgeval
Lapsepõlve unistus oli saada näitlejannaks, õhutas
mängukaaslasi teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus
1914 1917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis
ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis
1924­1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas
eesti keelt ja kirjandust
Isa Mart Alverit
iseloomustab hästi
luuletus ,,Rumalad
sõnad", mis ilmus
kogus ,,Eluhelbed".
Ema Minni Alver on
jäänud samuti
iseloomulikku mälupilti
kirjutises ,,Minu ema".
Kooliajal harrastas Beti Alver kirjandusega
võrdselt muusikat
Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas
ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis
Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse"
romaanivõistlusele. Teos krooniti teise
auhinnaga ja ilmus 1927. aastal.
Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus
1930. aastal.
Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal
abiellus ta Mart Lepikuga.
Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile
luule.
Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a.
Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis
1934. aastal.
Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad
loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti
Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine
ning luuletajale osaks saanud umbusaldus.
Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver
peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide
tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida
peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.
Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel
aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu
"Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi.
Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus
1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid
Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989.
aastal Tartus, olles 83aastane.
Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani
"Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel
"Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja
ilmus 1927. aastal.
Tuulearmuke" kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi
kujunemislugu.
Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv
jutustus "Invaliidid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste
karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele.
Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega.
Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt
tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni
Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri
tippsaavutuseks. Tõlkimine aitas hoida poetessi sulge teravana
ja vaimu virgena aastatel, mil ta luuletajana vaikis
Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis
silma kunstilise küpsusega. Tervikuna vaadates on
see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule.
Teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal.
Selle väljaandmine takerdus sõjaoludes.
Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad
loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti
Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine
ning luuletajale osaks saanud umbusaldus.
Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931
Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936
Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956
Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962
Tähetund, Tallinn 1966
Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968
Eluhelbed, Tallinn 1971
Tuju, Tallinn 1976
Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid)
Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986
Üle sõnade serva, Tallinn 2004
Koguja: suur luuleraamat, Tartu, 2005
Tuulearmuke, Tartu 1927 (romaan)
Invaliidid, Tartu 1930 (romaan)
Viletsuse komöödia, Tartu 1935 (proosapoeem)
Kõmpa, (lapsepõlve mälestused)
Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti
naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on
pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile
elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele
probleemidele.
Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange,
sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See
on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.
Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks,
distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või
irooniliseks ja skeptiliseks. Näiteks ,,Korallid
Emajões".
Paljud Alveri luuletused on keskendunud
inimestele ja nende probleemidele, sest Alveri
arust kujundavad maailma ja selle saatust
peamiselt inimesed.
Tema luuletuste põhieesmärk on muuta
maailma paremaks.
Vasakule Paremale
Betti Alver #1 Betti Alver #2 Betti Alver #3 Betti Alver #4 Betti Alver #5 Betti Alver #6 Betti Alver #7 Betti Alver #8 Betti Alver #9 Betti Alver #10 Betti Alver #11 Betti Alver #12 Betti Alver #13 Betti Alver #14 Betti Alver #15 Betti Alver #16 Betti Alver #17 Betti Alver #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sandra.arus Õppematerjali autor
Slaidshow Betti Alveri elust ja loomingust.

Sarnased õppematerjalid

Betti Alver
8
doc

Betti Alver

............................... 5 Äkki ilm läks sulale............................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus 3 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks

Kirjandus
Betti Alver
3
docx

Betti Alver

Betti Alver 23.11.1906 Jõgeva ­ 19.06.1989 Tartu Betti Alver (kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik) sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on aga näide vastupidisest

Kirjandus
Betti Alver
6
docx

Betti Alver

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Betti Alver Referaat Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin antud luuletaja, kuna see tundus parim variant. Referaadis tuleb juttu Betti eluloost ja loomingust. Elulugu Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja

Kirjandus
Betti Alveri ettekanne
3
docx

Betti Alveri ettekanne

I SLAID Kui näen ja kuulen sind, siis usun salamahti, et noa ja kahvliga end võtad riidest lahti. II SLAID Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks

Kirjandus
Elulugu Betti Alverist
2
doc

Elulugu Betti Alverist

Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 19241927. a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele

Kirjandus
Betti Alver
1
doc

Betti Alver

Betti Alver 1906- 1989 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). õppis Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga.

Kirjandus
BETTI ALVER
2
doc

BETTI ALVER

BETTI ALVER Betti Alver oli Eesti luuletaja. Tema neiupõlvenimi oli Elisabet Alver, hiljem aastast 1937 Elisabet Talviken ja aastast 1956 Elisabet Lepik. Ta sündis 23. november 1906 aastal Jõgeval raudteelase perekonnas ning suri 19. juuni 1989 aastal Tartus. Tema lapseunistus oli saada näitlejannaks, kuid hiljem see vaimustus lahtus. Betti õppis aastatel 1914-1917 Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ning Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis (praeguses Miina Härma Gümnaasiumis), mille ta lõpetas 1924. aastal. 1924­1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna Tartus. Kooliajal harrastas Betti kirjandusega võrdselt muusikat. Olles viiendas klassis kirjutas ta

Kirjandus
Betti Alver Omajuur
5
docx

Betti Alver Omajuur

Betti Alver Omajuur Koostanud Kristi Metste 1. Luulekogu “Omajuur” maalib portree ühest Eesti 20. sajandi tuntud poetressist, Betti Alverist. Ta on üks armastatuim ja lummavaim luuletaja Eesti ajaloos. Luulekogu koostaja Kristi Metste on luuletused seadnud ajalisse järjestusse, Alveri elukäigu, eneseotsingute, rõõmude, murede ja kriiside järgi. Silmas on peetud ka aastaaegade järgnevust - kevad, suvi, sügis, talv - ja meeleolude vaheldumist vastavalt sellel. Luuletused on jaotatud viide ossa: lahkumine kodust, eneseotsingud; aeg Heiti Talvikuga; aeg pärast Heiti Talvikut ja koos

8 klassi kirjandus




Meedia

Kommentaarid (2)

triinu1991 profiilipilt
triinu1991: Sama info saab vikipeediast. Pole analüüsitud
16:15 20-02-2011
petronas profiilipilt
Veiko Kuusk: jaa aitas
15:13 09-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun