Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Betti Alver (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks algav päev on argipäev Su nimeks?

Betti Alver

23. november 1906 Jõgeva – 19. juuni 1989 Tartu
“Tänulikkus”
Miks algav päev, on argipäev Su nimeks?
Ma kuulutan Su sekundid kõik imeks
Täis iluehmatust ka täna hommikul .
Sündis Jõgeval. Pärisnimi oli Elisapet Lepik. Ta oli Heiti Talviku abikaasa. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga.
Kirjandusse tuleb juba gümnaasiumi päevil. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Vaene väike", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti on ta kirjutanud ka teosed "Invaliid", " Viletsuse komöödia", "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele.
Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige.
1936 ilmub luulekogu “Tolm ja tuli”, mis põhineb romantismil, läbiv teema on inimese ja kunsti suhe. 1986 ilmub luulekogu “ Korallid Emajões”. 1966 kogumik “Tähetund”. 1971 luulekogumik “Elu helbed ”.
Värsse hakkas Alver avaldama 1931 . aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", " Pirnipuu " ja "Mõrane peegel ". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid " Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda".
Luulenäited: “Ettevaatus klaas”, “Sa hapramast hapram”, “ Lindprii ”, “ Elu helbed”.
Betti Alveri üks loomemärksõnu on pehme, nurgatagune iroonia . Alver tuleb justkui kahe jalaga maa peale, hakkab kujutama meeltega tajutavat maailma, kirjutab väga vähe lastest kuid kõik on väga mõjuvad. Luuletusi hakkavad läbima kindlad sõnapaarid nagu näiteks must vari.
Betti Alver tegutses ka tõlkijana. Temalt ilmusid Puškini poeemide tõlked ja " Jevgeni Onegini" tõlge, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tõlkimine aitas hoida poetessi sulge teravana ja vaimu virgena aastatel, mil ta luuletajana vaikis. Tänu temale on eestikeelsena olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Betti jõudis ära näha uue vabaduseaja esimese aovalguse.
Jõgevale on püstitatud ka tema ausammas . 2006 avati Jõgeval luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum .
Betti Alver #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor La-Lu Õppematerjali autor
Elulugu ja looming

Sarnased õppematerjalid

Betti Alver
6
docx

Betti Alver

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Betti Alver Referaat Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin antud luuletaja, kuna see tundus parim variant. Referaadis tuleb juttu Betti eluloost ja loomingust. Elulugu Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja

Kirjandus
Betti Alver
4
docx

Betti Alver

Uurimistöö Brigitta Õepa Kalamaja Põhikool Betti Alver Koostaja: Brigitta Õepa Klass: 9 Tallinn 2013 Sisukord 1. Bigraafia............................................................................................ 1 2. Luulekogud.......................................................................

Kirjandus
Betti-Alver
20
pptx

Betti Alver

BETTI ALVER ELULUGU  Sündis 23.novembril 1906 Jõgeval  Sündis raudteelaste perekonnas  Aastast 1937 on ta Elizabet Talviken  Aastast 1956 on ta Elizabet Lepik  Betti Alveri sugulased on Eduard Alver ja Siim Kallas  Suri 19.juuni 1989 Tartus HARIDUS  1914-1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924 aastal  1924-1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust  Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna ja tõlkijana Tartus TEOSED  1927

Kirjandus
Betti Alver
18
ppt

Betti Alver

novemberil 1906 aastal Jõgeval Lapsepõlve unistus oli saada näitlejannaks, õhutas mängukaaslasi teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus 1914 1917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis 1924­1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Isa Mart Alverit iseloomustab hästi luuletus ,,Rumalad sõnad", mis ilmus kogus ,,Eluhelbed". Ema Minni Alver on jäänud samuti iseloomulikku mälupilti kirjutises ,,Minu ema". Kooliajal harrastas Beti Alver kirjandusega võrdselt muusikat Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal

Kirjandus
Betti Alveri ettekanne
3
docx

Betti Alveri ettekanne

I SLAID Kui näen ja kuulen sind, siis usun salamahti, et noa ja kahvliga end võtad riidest lahti. II SLAID Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks

Kirjandus
Betti Alveri elulugu
1
docx

Betti Alveri elulugu

Betti Alver (23.11.1906-19.06.1989) Kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik sündis Jõgeval raudteelase perekonnas. 1924. aastal lõpetas ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi. 1924­1929 õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga «Vaene väike», teos «Tuulearmuke»sai 1927. aastal «Looduse» romaanivõistlusel II auhinna. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast, ta kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Alates 1934. aastast kuulus Eesti Kirjanike Liitu, luuleühingu Arbujad liige. · Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks,

Kirjandus
Betti Alver
3
docx

Betti Alver

Betti Alver 23.11.1906 Jõgeva ­ 19.06.1989 Tartu Betti Alver (kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik) sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on aga näide vastupidisest

Kirjandus
Betti Alveri-Elisabet Talviku-looming
1
doc

Betti Alveri (Elisabet Talviku) looming

kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi. Hilisemal perioodil napim, rangem, skeptilisem, retoorilisem ja iroonilisem (peale Talviku surma). Kasutab kõne- ja lausekujundeid, nt epiteete, isikustamisi (hing heliseb) ja metafoore, lõpetamata jäänud mõtteid ja kordusi (Jah kevad,kevad). Eesmärk on muuta maailma paremaks. Teemad: skeptilisus armastuse suhtes, noore elu ohud, lootus ning igatsus mineviku järgi. Noore ja hapra elu ohte käsitleb Alver luuletuses ,,Sa hapramast hapram" Sa hapramast hapram siis päikese all- RÄÄGI TASA MINUGA kas tead sa, kui raske on tähemetall? Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Aga surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule.

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun