Marie Underi elulugu ja looming (0)

Abja Gümnaasium
Sander Taim
11. klass
Marie Under
Referaat
Juhendaja : õpetaja Siiri Meidla
Mõisaküla 2013
Sisukord
Lapsepõlv....................................................................................................................................3
Esimesed värsid ja kirjanduslikud eeskujud ...............................................................................4
Under ja "Siuru"..........................................................................................................................5
Under ja Carl Eduard Friedrich Hacker......................................................................................6
Under ja Eduard Vilde ................................................................................................................7
Under ja Ants Laikmaa ...............................................................................................................8
Under ja Artur Adson .................................................................................................................9
Marie Underi lapsepõlv
Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Mariel oli kaks õde ja kaks venda. Evangeline, Berta , Gottried ja Christfried . Nad olid hiidlased. Tallinnasse kolisid nad alles vahetult enne Marie sündi. Marie oli pere kolmas laps. Juba väga noorelt ilmutas ta andekuse märke, õppides 4-aastaselt lugema. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline , mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli saksakeelne . Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. Luuletama hakkas ta juba 14-aastaselt.
Esimesed värsid ja kirjanduslikud eeskujud
Aastal 1917 ilmus tema esikkogu " Sonetid ". Underi tähtsaimad kogud on "Hääl varjust", mis ilmus 1927-dal aastal ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Marie Underi eeskujuks olid Vilde ja Heinet.
Sinine terrass
Täis roosat eha sinine terrass,
kus punast tülli laotand akendelle
king purpurrätiku mu õlgadelle
päev loojenev, nii kaunilt kustumas.
Kui verev roosikimp veel hõõgumas
ta taevas – suurem õde lilledelle,
kes armust haiged. Aldis lõhnadelle,
ma trepi vanal astmel istumas.
Siin pudeneva halli kivi praos
nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab
ja kressid rohu niiskenevas vaos
kui leegid üleroomavad mu kingi ,
ent põõsalt peenralt lõhnu, lõhnu sajab,
see meeli uimastab kui õndsus mingi.
Päiksevann
Kuis kõliseb ja kohab põllulaine,
ta kaldal lokkab kõrge rammus hein
kui lilletikandustest läikiv sein –
siin alasti ma laman, päikest ihkav naine.
Näe, mesilased sumisedes tooma
on tulnud õitelt lõhnavatelt mett,
mid imetlevad nagu imelooma;
Ja liblikad mul suudlemas on kätt,
ning viljakõrte käharuse alt
mind rukkilille sinisilm kaeb ihkavalt.
Under ja "Siuru"
1917. aastal asutasid Eesti noorema põlvkonna kirjanikud vabamate olude tulles uue ja modernse kirjandusrühmituse "Siuru", mis suures osas jätkas "Noor-Eesti" traditsioone: püüti olla Euroopa-pärased, ent samas ka eestlaslikud. Innovaatilise rühmituse algatajaks oli kirjanik August Gailit , aga selle liidriks tõusis hiljem Marie Under. Lisaks neile kuulusid sinna veel Artur Adson, Friedebert Tuglas , Johannes Semper ja Henrik Visnapuu; hiljem ka Johannes Vares- Barbarus ning August Alle.
Marie Under avaldas "Siuru" kaudu ka oma kolm esimest luulekogu : "Sonetid", "Sinine puri" ja "Eelõitseng", mis said küllaltki populaarseks. Kuid peagi tekkis rühmituse sees konflikt Gailiti ja Underi vahel, kus Gailit süüdistas Underit liialt lääges lembeluules. Tüli lõppes esialgu Underi ja Adsoni lahkumisega "Siurust". Hiljem lahkusid aga Gailit ja Visnapuu ning peale seda Under ja Adson tulid tagasi. Lisaks võeti uuteks liikmeteks Barbarus ja Alle. Siiski ei saavutanud "Siuru" enam sellist aktiivsust, nagu see oli tal olnud varem ning 1919. aastal, lõpetas see oma tegevuse.
Under ja Carl Eduard Friedrich Hacker
1902 . aasta 10. veebruaril abiellus Marie Under Tallinna Jaani kirikus raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga, kes parema teenistuse otsimise tõttu otsustas kolida Moskvasse. Nii veetis ka Under järgmised aastad Venemaa keskel, kus temal ja Carlil sündis kaks tütart: Dagmar ja Hedda . Carl Hacker sai tööd Moskva lähedal ühe Vene miljonäri rajatud aerodünaamika instituudis, Under oli aga pikemat aega kodune. 1906. aastal kolisid Under ja Hacker tagasi Tallinna, kus Under alustas taas väga tihedat läbikäimist Eesti kirjandustegelastega. Nende abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal.
Under ja Eduard Vilde
Tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust ning soovitas võtta eeskujuks Heinet. 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha “Teatajas”. Eduard Vilde õhutusel kirjutas ta ka proosat. 20. ja 23. elusaasta vahel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. Hiljem ta proosat enam ei kirjutanud.
Under ja Ants Laikmaa
Saatus viis 38 aastase kunstniku Ants Laikmaa ja 21 aastase abielunaise Marie Hackeri kokku 1904 . a. Marie oli tulnud suvepuhkusele ome poolteiseaastase tütrega Moskvast. Kaasakiskuva loomuga Laikmaa võitis korrapealt Underi täieliku poolehoiu.
Kunstniku ja tulevase poetessi vahel sugenes sügav teineteisemõistmine. Armunud Laikmaa maalis 1904. a. suvel Underist kaks portreed. Neist kuulsaim on " Mutti ", mis kujutab säravalt naeratavat noort daami. Kui portree oli valmimas, pani Under paberile saksakeelsed värsid.
Armastuse mõju oli suur. Lisaks veel oli just Laikmaa see, kes saatis mõni aeg hiljem temale näha toodud mõne eestikeelse Underi värsi autori enda teadmata ajalehtedele avaldamiseks.
Sel kuumal suvel maalis Laikmaa Underist ka teise, palju vähem tuntud portree. See kujutab kammitsetud noort daami, kellest hoovab kõike muud kui ülemeelikut elurõõmu. Üksteist aastat hiljem, kui armastusest oli saanud juba sõprus, maalis Laikmaa Underist kolmanda portree, kõige vähem õnnestunuma. Portreteeritava ilmest võib välja lugeda väsimust, võrreldes "Muttiga" on see ilme lausa elutu . Marie Underi ja Ants Laikmaa jäid elu lõpuni suurteks sõpradeks. Laikmaa võitis ka Underi uue abikaasa luuletaja Artur Adsoni lugupidamise.
Under ja Artur Adson
Uuesti Eestis viibides tutvus Under mitmete noorema põlvkonna kirjandustegelastega, sealhulgas ka luuletaja Artur Adsoniga, kes oli pärit Võrumaalt ning temast kuus aastat noorem. Esialgu said neist head sõbrad, kuid pärast seda, kui Underi abielu 1917. aastal purunes, ka elukaaslased. 1924. aastal abiellusid Under ja Adson ka ametlikult ning jäid kokku kuni Adsoni surmani. Luuletajatest abielupaar mõjutasid nii üksteist kui ka teisi eesti loomeinimesi tugevalt.