Marie Under (0)

MARIE UNDER
Leon  Kann
12.B

Marie Under-kodanikunimi aastast 
1904  Marie Hacker,aastast 1924 Marie 
Adson  

Marie Under kuulus 
kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita.

Sündis: 27. märts 1883, Tallinn

Suri: 25. september 1980, Stockholm, 
Rootsi

Abikaasa: Artur Adson (abiell. 1927)
Vanemad

Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich 
(Priidu) Under (1843–1930) ja Leena 
Under (sündinud  Kerner ) (1854–1934). 
Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), 
Gottried (1881–1882), Marie (1883–
1980), Berta  (1885–1974) ja Christfried 
(1887–1934). Nad olid hiidlased, aga 
vahetult enne Marie sündi  kolisid  Tallinna.
Hariduskäik

Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel 
soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt 
luuletama .

4.–9. eluaastani õppis Marie  väikelaste  
koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. 
Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, 
rehkendamist,  laulmist  ja käsitööd. 
Õpetamine  oli  tasuline , mille eest sai ka 
päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei 
saanud, kuna vanematel ei olnud selle 
tasumiseks raha
 Aastatel 1893–1898 õppis 
ta Cornelia Niclaseni 
tütarlaste eraalgkoolis. Kool 
oli nelja, vahel ka 
viieklassiline, saksakeelne. 
Lõputunnistus jäi saamata 
arvatavasti raha puudusel.
 Aastal 1902 abiellus Marie 
Under Carl  Eduard  Friedrich 
Hackeriga (1878–1948) ning 
noorpaar  
kolis Kutšinosse Moskva äärelinn
a. Neil oli kaks last 
– Dagmar (1902–1994) ja 
Hedda (1905–1988)
Esimene luuletus

Marie Under kinkis  Ants Laikmaale enda 
kirjutatud saksakeelseid luuletusi. 
Laikmaa   veenis  poetessi, et ta kirjutaks 
eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas 
ajaleht Postimees Marie Underi esimese 
luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja 
kasutas pseudonüümi Mutti.

Aastal 1906 pöördus Marie koos perega 
tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus 
ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema 
kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie 
luulematerjali kokku, et avaldada 
esimene  luulekogu . Aastal 1924 lahutas 
Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga.
Looming

Aastal 1917 ilmus tema esikkogu " Sonetid ".

Underi tähtsaimad kogud  on ühiskondlikke 
vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja 
looduslüürikat sisaldav " Rõõm  ühest ilusast 
päevast" (1928). Tema 
kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud 
raamatusse " Õnnevarjutus " 1929. Tema 
loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda 
laulab " ilmus postuumselt 1981. aastal.

Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Tunnustused

Aastal 1955 ja 1964 pälvis Henrik Visnapuu 
kirjandusauhinna

20. novembril 2006  esietendus  KUMU-s lavastus 
"Under", mis valmis luuletaja  kirjade , päevikute ja 
mälestuste põhjal. Teatritüki lavastas Merle 
Karusoo ja Raimo Pass. OsadesKatrin Saukas (Marie 
Under), Ago-Endrik Kerge, Raivo  Trass , Sten 
Zupping ja Egon Nuter.

Roosikasvataja Mart Ojasalu on 
aretanud roosisordi `Marie Under`, mida esitleti 17. 
juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias.

Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Mari
e Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse 
üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel.
Luulekogud

1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917

1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913

1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918

1920 –  VERIVALLA . Luuletusi 1919–1920

1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922

1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927

1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927

1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929

1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930

1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935

1943 –  MURELIKU  SUUGA. Luuletusi 1935–1942

1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954

1963 –  ÄÄREMAIL . 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget

1981 – MU SÜDA LAULAB

Marie Under on 
maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule.
Marie Underi portree EUROPA 1996 margil on 
Ants Laikmaa 1904. aastal maalitud pildi järgi.
  Tänan  kuulamast ! 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Vanemad
• Hariduskäik
• Slide 5
• Slide 6
• Esimene luuletus
• Slide 8
• Looming
• Tunnustused
• Luulekogud
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15