Marie Under (0)

Q: Kuhu panen kuhu panen ma su nüüd?

Vastus leiad õppematerjalist: Marie Under

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuhu panen kuhu panen ma su nüüd?

Marie Under

Marie Underi lapsepõlv
Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama .
Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas, Hiiumaale sattus ta esmakordselt 9-aastaselt. Kassari suvedest pärinevad tema kõige sügavamad looduselamused (9.aastane).
Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline , mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassilises, saksakeelne . Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puuduse tõttu. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina.
2.) Esimesed värsid ja kirjanduslikud loomingud
Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Esimene luuletus sündis 13. Aastaselt. E. Vilde julgustas teda edasi luuletama ja soovitas ka proosaski luuletada. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik . Peale Ants Laikmaaga kohtumist , õhutas Laikmaa Underit kirjutama oma luuletusi emakeeles. Esimesest trükitud luuletusest esikkoguni kulus 13 aastat. Esimene luulekogu kandis nime „ Sonetid “ ja ilmus 1917. Marie Under andis Siuru ajal välja kolm esimest luulekogu („Sonetid“, „Eelõitseng“ ja „Sinipuri“). Underi luuletustes on tundeline ja armastav naine. Under peamiselt kirjutas looduslüürikat („Sirelite aegu“, „Sinine terass“). Paljud luuletused on sonetid. Luuletustes esineb: värve, varjundeid, lõhnasid, riideid , ehteid.
3.)
Marie Under ja Siuru
1917. asutati rühmitus „Siuru“. Rühmituse algatajaks oli kirjanik August Gailit , aga selle liidriks tõusis hiljem Under. Lisaks neile kuulusid sinna veel Artur Adson , Friedebert Tuglas , Johannes Semper ja Henrik Visnapuu; hiljem ka Johannes Vares - Barbarus ning August Alle.
Marie Under avaldas "Siuru" kaudu ka oma kolm esimest luulekogu: "Sonetid", "Sinine puri" ja "Eelõitseng", mis said küllaltki populaarseks. Kuid peagi tekkis rühmituse sees konflikt Gailiti ja Underi vahel, kus esimene süüdistas teist liialt lääges lembeluules. Tüli lõppes esialgu Underi ja Adsoni lahkumisega "Siurust". Hiljem lahkusid aga Gailit ja Visnapuu ning Under ja Adson tulid tagasi. Lisaks võeti uuteks liikmeteks Barbarus ja Alle. Siiski ei saavutanud "Siuru" enam sellist aktiivsust, nagu see oli tal olnud varem ning 1919. aastal, Vabadussõja aastatel, lõpetas see oma tegevuse. Siuru liikmed kandsid alati rinnas valget... . Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ – Tuglas.
4.) Under ja Carl Hacker
Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988). Under ja Hackeri abielu purunes I maailmasõja ajal.
5.) Under ja Vilde
Underil ja Eduard Vildel oli omavahel kirjavahetus. E.Vilde julgustas Underit edasi luuletama ja soovitas ka proosaski proovida. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik.
6.) Under ja Laikmaa
Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. Hedda ehk Underi ühe tütre ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. 1904 . portreerib Laikmaa Kassaris maali Marie Underist. Pildi alla kirjutas Laikmaa „ MUTTI “
7.) Under ja Antson
1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kirjutas kõik Marie Underi luuletused ilukirjas ümber. Adson jumaldas Mariet, ta puistas voodisse talle roosiõisi ja täitis kõik tema soovid. Adson käis igalpool Mariega kaasas, oli tema saatja. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Järgnevalt sidus oma elu Marie Atsoniga, nende abielu varmistati 1924. aastal. 1944. Aasta septembris põgenesid nad Rootsi.
8.) Underi luule 1927-1930

928 – HÄÄL VARJUST.
1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST.
1929 – ÕNNEVARJUTUS.
1930 – LAGEDA TAEVA ALL.

9.) Õnnevarjutus
Merilehmad
"Kelle on need hallid veised ,
polegi vist nagu teised,
meie karja said nad kust?
Nende kõrval kasvult maha,
sileduselt jäävad taha
meie Joonik, meie Must.
Ennäe sarvi! Ennäe lõugu!
Küllap head nad piimatõugu!
Udarad ju maani vast..."
Peremees noor küsitelles:
silmitsedes karjas selles:
"Kaasas pole karjalast?"
Rändav järv
Oli järv ja kaldal maja, Majas neitsi naerukaja, Naerukajas lapseusk.
Ega's muidu rõõm ei puhke:
neitsil armsam oli uhke,
silmilt - teab mis, juustelt rusk.
Noormees tuli vilistades,
tüdruk naeru tilistades,
naeru vastu muigas järv.
Kergitasid oma rõõmu,
tuulutasid elulõõmu,
põsel hõiskas verevärv.
Lapsehukkaja
Kuhu panen , kuhu panen ma su nüüd?
Sünnisärgiks selga said ju surirüüd.
Althõlmalapseks sündind, ilma meelest väär,
kõvasti su külge kasvand minu süameäär.
Juba kolmat õhtut valgma pardal käin:
ikka ma ei raatsind, kas siis täna täin?
Haarvamalt kui seni lookleb lainte kään.
Kaugemal kui seni seisatama jään.
Küllap sinu poole kisub vete kiim.
Suru suu mu rinda: soojalt voolab piim.
Ära, ära pelga nõnda, sule laug:
alles kaugel lukmeid lõgistamas haug
Kuutõbine
Kuu nüüd kõike vahastand:
kuldab riismeid, vana kolu ,
räpast, sapist meeleolu,
kõik mu mured lahastand.
Päeval ramb ma, jõuetu,
majatu ja õuetu.
Nüüd ma lendan, üle linna
otse õnne tõstan rinna;
asjata ma ahastand.
Päeval nätskeis soontes veri
pole tuli, pole vesi,
podiseb vaid tasakesi .
Nüüd kõik tuuled mulle päri!
Jätsin koitand sängirahked,
majalised kurilahked,
jätsin naise, jätsin nime.
Nüüd ma, nüüd ma leian ime:
öö ees - avar ulgumeri!
Abja Gümnaasium, Birgit Karu, 11.klass

.ODT Laadi alla originaalfail 6 lk · .odt · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

birka14 Õppematerjali autor

Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama.

marie marie under adson luuletus laikmaa vilde luulekogu

Sarnased õppematerjalid

docx

Marie Underi elulugu ja looming

Abja Gümnaasium Sander Taim 11. klass Marie Under Referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Meidla Mõisaküla 2013 Sisukord Lapsepõlv....................................................................................................................................3 Esimesed värsid ja kirjanduslikud eeskujud...............................................................................4 Under ja "Siuru"...................................................................................................................

Kirjandus

doc

Marie Under ( referaat )

Kooli nimi MARIE UNDER Referaat Koostanud: Juhendaja: õp. Tallinn 2011 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 8 Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson). Sündis 27. märts 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis..................................................... 8 Marie Underil on mitmeid lisanimesid: "Siuru Printsess", "Eesti rahva südametunnistus", "Eesti luule ema", "Eesti luule hing". Tema mõju eesti luulele ja meelele kestis läbi kogu 20. sajandi ja kestab praegugi. Pärast Underi surma on antud välja 12 tõlkekogu eri keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid..

Eesti keel

ppt

Marie Under

1015 a. õppis Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis Töötas ja oli õppinud lastekasvatamist Elukäik Vabal ajal kirjutas saksa keelseid luuletusi 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga Kolisid Kutsinosse, Moskva äärelinna Said 2 last, nimedeks Dagmar ja Hedda Elukäik Aastal 1906 kolis perega Tallinna tagasi Artur Adsoninst sai Marie kirjastaja 1924 abiellus A. Adsoniga 1944 põgenes perega Rootsi Siuru 191719 Liitus 1917 Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Tarapita 192122 Liitusid: August Alle, Johannes Vares Barbarus, Albert Kivikas, Johannes Semper Looming 1904 avaldus esimene luuletus "Kuidas juhtus..." Postimehes 1917 esimene luulekogu Sonetid (Siuru kirjastus) Looming 192335 aastal oli tema loomingu kõrgperiood

Kirjandus

doc

Siuru

......4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse eesmärk oli muuta kirjandus populaarseks ja tõmmata sellele tähelepanu. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. 2 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru"

Kirjandus

doc

Marie Under

MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27

Kirjandus

doc

Eesti Ärkamisaja Luuletajad

järgnenud pettumust ja uusi unistusi. I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950). Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson; 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843-1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854-1934). Neil oli 5 last - Evangeline (1880-1932?), Gottried (1881-1882), Marie (1883-1980), Berta (1885-1974) ja Christfried (1887-1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne

Kirjandus

docx

Marie Under - elulugu, faktid, luuletused ja analüüs

... Marie Under Luuleraamat Tallinn 2015 EESSÕNA „... kas olen mina kunagi midagi muud luuletand, kui ennast! Elus olen õppinud vaikima - enesekaitseks.” Marie Under Selles raamatus on minu eesmärgiks anda lugejale ettekujutus Marie Underi isiksusest ja loomingust. Marie Underit tuntakse, kui romantilist ja naiselikku luuletajat, kelle teosed on kõrgelt hinnatud ka tänpäeval. Teda on nimetatud eesti luule hingeks. Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Seni polnud veel keegi kirjeldanud selliseid looduse värve, lõhnu ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega

Kirjandus

doc

Tarapita+selle liikmed

ülevõtmises idast. Tegelikult, ükskõik, mis oludele ka ei osutaks, oli Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu Tarapitalastele. Tarapita liikmed · Albert Kivikas · Johannes Semper · Marie Under · Artur Adson · Johannes Vares-Barbarus · Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja) · August Alle · Jaan Kärner · Aleksander Tassa Tarapita manifest -"Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Albert Kivikas Albert Kivikas -- (1898-1978) proosakirjanik

Kirjandus

Rohkem sarnaseid