toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast
närvirakkude kehad dendriididega). Suuraju peaaju kõige suurem ja arenenum uuest haigustekitajat spetsialiseerunud mälurakudesse, ning teisel kohtumisel sama osa, koosneb kahest poolkehast omavahel ühendatud närvidega. Suurajukoor on haigustekitajaga on kindel ja tugev skeem reageerimiseks. Õgirakud on rakud, mis seotud protsessidega nagu mälu, õppimine ka meeleelundite töö. Sensoorne PNS tagavad kaassündinud immuunsuse, jagunevad: makrograafid (tekivad verega retseptoritelt signaale toovad närvid. Somaatiline PNS skeletilihastele signaale liikuvatest monotsüütidest, hävitavad kudedes mikroobe, surnud või kahjustatud viivad närvid. Autonoomne PNS elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse rakke, tolmu, tahma, liiguvad vähe, toimivad ühe tunni jooksul), neutrofiilid
NÄRVISÜTEEM Autor : Juhendaja : NÄRVISÜSTEEM: Jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). Võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja sobidab neid. Juhtimisest võtavad osa närvid kui ka hormoonid. Aitab vastu võtta väliskeskkonnamuutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. KESKNÄRVISÜSTEEM: Koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust. PEAAJU: Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju
kurtus Päriliku eelsoodumusega haigused: kõrgvererõhutõbi alkoholism lühinägelikkus suhkruhaigus e diabeet rasvtõbi osteoporoos aneemia hüpertoonia hüpotoonia Mittepärilikud haigused: tuulerõuged gripp bronhiit herpes sooleparasiidid AIDS KNS-i haigused: entsefaliit lastehalvatus dementsus Alzheimeri tõbi Parkinsoni tõbi epilepsia PNS-i haigused: Maksa ülesanded: vere glükoosisisalduse kontroll glükogeeni säilitamine Neerude ülesanded: a a Südame tööd kiirendab jooksmine, vererõhk, süsihappegaas, adrenaliin Hingamisliigutuste kiirust ajas mõjutab süsihappegaasi sisaldus veres, piimhappe sisaldus veres ning
Inimene Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Neuron KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes. Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid. Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng,
koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele. · Kesknärvisüsteemi (KNS) peamised funktsioonid: informatsiooni analüüs, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatamine, vaimne tegevus (teadvus, mõtlemine, emotsioon, intuitsioon). · Perifeerse närvisüsteemi (PNS) peamised funktsioonid: KNS-i varustamine informatsiooniga nii sise- kui väliskeskkonnast, KNS-st lähtuvate signaalide (käskude) edastamine efektororganitele. · PNS aferentne (sensoorne) osa funktsioonid: informatsiooni suunamine retseptoritelt KNS-i. (Retseptorite liigid: eksteroretseptorid keha pinnal, nt temp tundlikud; interoretseptorid erinevates elundites meie kehas informatsioon organismi sisekk kohta; proprioretseptorid
internetis. URL Uniform Resource Locater, osa URI-st kuidas ressurss on kättesaadav. Juhend kuidas URI leida. TCP/IP Kokku Internet Protocol Suite koosneb: (standardite pakett) TCP Transmission Control Protocol IP Intenet Protocol IP- aadress Igale võrgus osalejale antud unikaalne number. 32-bitine kood (Ipv4) ja 128- bitine (Ipv6). Võib olla staatiline (ei muutu) või dünaamiline. PNS Domain Name System interneti ,,telefoniraamat"(Süsteemipuu) Inimestele loetavad nimed (nt. Westholm.ee) tõlgib IP aadressiks. Domeenihierarhia. Kes asub kus internetis, füüsiline asukoht ei ole tähtis, kuid tavaliselt on kasutusel regiooninumbrid. Jagab meie asukoa internetis nimedeks. (14 keskjaama). Client Server Üks jagab/juhib, teised saavad. On juhitud. Enamus interneti lehekülgi jms. Viis kuidas jagada ressurssi.
A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks pikk jätke – neuriit e. akson ja palju lühemaid jätkeid – dendriite. B.Neurogliia rakud – neuroneid abistavad rakud; gliiarakke on 5 põhiliiki, kõigil erinevad ülesanded – näit. Shwann´i rakud moodustavad aksonite ümber müeliintuppesid - kiirem impulsi levik (ja valge värvus!). I Valgeaine – NS-i piirkond, kus on vaid närvikiud (aksonid) – KNS – traktid, PNS - närvid; II Hallaine – NS-i ala, kus on ka neuronite kehasid (3-4%!) – KNS - tuumad ja koor; PNS – ganglionid. Närviimpulss: -neuroni rakumembraani välispinnal on puhkeolekus elektriline +laeng, sisepinnal –laeng, see on puhke- e. rahupotentsiaal (ca –90mV); -kui mingi mõju (ärritus) vähendab rahupotentsiaali alla ca –50 mV, siis tekib aktsioonipotentsiaal – raku pinnal muutub laeng korraks (ca 1ms) vastupidiseks ja tekkinud depolarisatsioonilaine levib
Paide 2011 SISUKORD · Närvisüsteem...................................................................................................................3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid ......................................................................................................6 · Piirdenärvisüsteem (PNS) ja refleksid ...........................................................................7 · Autonoomne närvisüsteem .............................................................................................9 · Kasutatud kirjandus ......................................................................................................10 NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on organsüsteem, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi
osa -AJUKOOR koosneb hallainest, on krobeline ja käärudega -REFLEKS organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. -REFLEKSIKAAR tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb -NEURON rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. KNS PNS Koosneb selja- ja peaaju üle kogu keha paiknevad närvid Ülesanne juhib kogu organismi tegevust ühendab keha kõiki organeid KNS'ga SUURAJU koor on tehtud tahtliku tegevusega, see juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Suuraju on
Närvisüsteemi patofüsioloogia Mis on neuroanatoomiline diagnoos? Kliinilist patsienti vaadates suudate eeskätt määrata, kus neuroloogiline probleem paikneb ja mitte mis seda põhjustab. Encefalopathia - haigusprotsess peaajus Myelopathia - haigusprotsess seljaajus Neuropathia - haigusprotsess närvides (PNS) Myopathia haigusprotsess lihastes Närvisüsteem reguleerib ja ühtlustab organite vahelist talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Makrogliia astrotsüüdid; oligodendrotsüüdid; Shwanni rakud; ependümaalrakud Mikrogliia fagotsütaarsed rakud Priviligeeritud närvisüsteem Omad barjäärsüsteemid + kaitsevad KNSi väliste faktorite negatiivsete mõjude eest - Takistavad organismi tavapäraseid kaitsemehhanisme effektiivselt toimimast
nägemismälu. Seljaaaju Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Närvirakud Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakkude kehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. dendriit neuriit rakukeha Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidega 100 m/sek Piirdenärvisüsteem (PNS) Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: · kehaline ehk somaatiline Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) · vegetatiivne Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid (silmapupillide ahenemine) Refleksikaar Erutuse kulgemise tee: 1
seotud? Struuma see tekib joodi puudusel ja siis tekib kilpnäärme haigus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab hormooni türoksiin. Diabeet tekib insuliini mittetootmisest ja siis ei saa kõhunääre töötada õigesti. See on seotud kõhunäärmega, mis toodab insuliini. Kääbuskasv see on kilpnäärme alatalitus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab türoksiini. Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded. PNS: ülesanne on, et see kannab erutuse edasi peaajju. Jaguneb: somaatiline ehk kehaline, mis juhib tahtele alluvait tegevusi ja vegetatiivne ehk autonoomne, mis juhib tahtele allumatuid tegevusi. KNS: juhib kogu organismi tegevust. Koosneb peaajust ja seljaajust. Peaaju juhib kogu organismi tegevust ja koosneb: suuraju , väikeaju reguleerib koostööd ja tasakaalu, vaheaju reguleerib ainevahetust, paljunemist ja kehatemperatuuri, piklikaju reguleerib tahtele allumatuid tegevusi,
unustamine ilatuslik, maht suur, mõeldakse pikalt. Tertsiaalne e püsimälu-pidevalt korratav info, unustamine ei toimu, kiire kättesaadavus Mäluhäired- info ei liigu lühiajalisest pikaajalisse mällu, uus info segab varasemat, alkoholism, mälu ~10-15minti. Mälukaotus-haiguslik, ehmatus, võimalik taastumine Seljaaju-paikneb lülisambakanalis, vahendab inffo peaaju ja keha vehel, juhib reflekse Piirdenärvisüsteem(PNS)-kehaline e. Somaatline(juhib tahtele alluvaid tegevusi) ja vegetatiivne(tahtele allumatud tegevused). Inff liigub elektriimpulsina närvikraku sees Sünaps-ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse Refleksid-tingimatud(kaasasündinud, neelamis-ja imemisrefleks) ja tingitud(omandatakse) Reflekikaar- Erutuse kulgemise tee: 1. erutust vastu võttev närvirakk 2.närvikiud juhivaderutuse kesknärvisüst. 3.kesknärvisüst
rohkem informatsiooni. Silma abil eristame valgust, värvust, kuju ja suurust jne Närviimpulsid elektsokeemiline protsess, ei kulge hajusalt Närvisüsteem ülesanne reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda vastavalt välis- ja sisekeskkonnale Opiaadid depressant, alandab tundlikust Parasümpaatiline NS autonoomne NS, viib organismi rahulolekusse , taastades varusid ja tasakaalu PET positronemissioonitomograafia, uuritakse ajutegevust PNS piirdenärvisüsteem, jaguneb sensoorseks ja motoorseks Somaatiline NS keha närvisüsteem, allub tahtele Stimulandid ergutid, stimuleerivad kesknärvisüsteemi Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutated energiat ja teisi keharessursse Sünesteesia seisukord, kus meeled on seotud nii, et inimene seostab värve helide või tähtedega Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, imemine, neelamine, hingamine
Mõõtmetelt aga on neuronid erinevad. 8. Närvisüsteem (NS) Somaatiline NS Autonoomne NS (tahtele allumatu) KNS (kesknärvisüsteem) Vastutab liikumise eest. Sümpaatiline (aktiveerub ohuolukorras) PNS (piirdenärvisüsteem) Koosneb närvidest. Parasümpaatiline (viib rahulolekusse) 9. Somaatiline närvisüsteem ehk kehanärvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks (koosneb pea- ja seljaajust) ja piirdenärvisüsteemiks (koosneb pea-ja seljaaju närvidest). SNS kontrollib kogu elutegevust, sh liikumist, teiste närvisüsteemi osade tööd jms.
vajalikud toitained, mida ta omastab lahustunud kujul ning emale kusiaine), 3) toodab erinevaid hormoone (nt progestiini), 4) Kaitse barjäär ema poolt kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele, laseb läbi antikehiimmuunsus 14. Nimetada lootelehed. Ektoterm, endoterm ja mesoterm. Millest kujunevad lootel pea- ja seljaaju? Ektotermist Looteleht kujunevad organid Ektoterm Marrasnahk koos tema tekiste ja nahanäärmetega, NS (KNS ja PNS) ja meeleelundite närvirakud Endoterm Enamus hingamiselunditest, mandlid sooltoru, seedenäärmed+ maks - seedeelundid Mesoterm Luustik ja lihastik, nahaalunmised kihid, veresooned, vedeled sidekoed ja kuse- ja suguelundkond+ nende juurde kuuluvad sisenõrenäärmed 15. Mis on embrüonaalne induktsioon? Protsess, kus ühtede rakkude diferentseerumine paneb kõrvalolevad rakud ka diferentseeruma. 16. Sõnastada biogeneetiline reegel
NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng. Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest KNS kahjustused PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest
NEUROBIOLOGY AUXILLARY GLOSSARY ACETYLCHOLINE – A neurotransmitter in both the brain and peripheral nervous system* (PNS). In the brain it helps regulate memory, whilst it controls the actions of skeletal and smooth muscle within the PNS. ACTION POTENTIAL – An electrical phenomenon which occurs when a neurone is activated and temporarily reverses the electrical state of its interior membrane from negative to positive. An electrical charge travels along the axon to the neurone’s ending (terminal) where it triggers the release of a neurotransmitter* and then disappears. ADRENALINE (U.S. - Epinephrine) – A hormone released by the adrenal medulla*
organ reageerib vastavalt. Nagu ka palju muuga, jaotatakse ka reflekse mitmeks. Tingitud refleksid on kogemuste põhjal kujunenud (nt käimine, ujumine). Tingimatud refleksid on kaasasündinud (nt imemisrefleks). Kuna närvisüsteem reguleerib kogu keha talitlust, on väga tähtis selle töötav funktsioon. Närvisüsteemihaigusi võivad põhjustada geenirikked, füüsilised (nt traumad)- ja keemilised( nt mürgid) põhjustajad ning ka vananemine ja nakkused. PNS on haiguste ees vähem kaitstud kuid KNSi haigused on tõsisemad ja võivad saada saatuslikuks. Tuntumad KNS haigused on nt puuk entsefaliit, poliomüeliit, epilepsia ning ka dementsus. Samuti kahjustab närvisüsteemi hapnikupuudus (uppumise või lämbumise korral esinevad NS rikked) ning nt insult. Kindlasti üks levinuim PNSi mõjutavaid tegureid on alkoholism ning ka nt vitamiinipuudus või HIviirus. Ühendeid, mis põhjustavad loote väärarengut ning sellest tulenevalt
sümmeetriline vahemik)
Def.5 Öeldakse, et hulk D on lahtine ruumis Rm kui iga tema punkt on sisepunkt. Öeldakse, et hulk D on kinnine, kui ta sisaldab
kõiki oma rajapunkte.
Def.6 Punkti A nim jada (Pn) piirpunktiks ja tähist limnP=A kui limn-d(Pn,A)=0
Def.6'Punkti A nim jada Pn piirpunktiks, kui iga E>0 korral leidub naturaalarv N nii, et d(Pn,A)
endokriinsüsteem, ehk hormoonsüsteem 2. Mõlemad süsteemid kasutavad inf Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg AJU JA NÄRVISUSTEEM Suur osa teadmistest tuleneb vigastada saanud aju uuringutest Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondades Ärvisusteemi ´´ehitusmaterjalideks´´ on neuronid NÄRVISÜSTEEMI ÕLESEHITUS KESKNÄRVISÜSTEEM(kns) Pea ja seljaaju PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM(pns) Ühendus knsiga seljaaju kaudu Aferentsed viivad info ajju ja eferentsed viivad infot ajust välja SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM Saab knsi infot ja juhib skeletlihaste tegevust Saab knsi sensoorser infot(nahk, lihased ja liigesed AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM Reguleerib siseelundite tööd nt südame löögid Saadab infot siseelundite kohta knsi Sümpaatiline haru-Mobiliseerib organismi füüsiliseks pingutuseks(higistamine, närv
Autonoomne Motoorne Sensoorne Sisekeskkonna KNS-st skeletilihastesse Retseptoritest kulgevad näärmetesse viivad viivad motoorsed närvid tundenärvid tahtele alluv närvid(tahtele allumatud (tahtele alluv) Sümpaatiline-aktiivne füüsilise pingutuse või stressi korral Parasümpaatiline-aktiivne puhkeolekus 20)Närviraku ehitus ja sünaps Närvirakkude kehad • KNS hallaine • PNS närvisõlmedes(ganglionides) organites ja närvipõimikutes Närvirakkude jätked • KNS Valgeaine • PNS närvid • Närviimpulss – närvirakke mööda liikuv elektriline signaal • Puhkepotentsiaal – neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, kuna lahuse iooniline koostis on erinev, mis tekitab membraanile pinge 21)Refleksikaar. Tingitud ja tingimatud refleksid
virgatsainete vahendusel. Virgatsained on närvisüsteemi suhtes kas erutava või pidurdava toimega. Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa aktiveerub ohuolukorras ning parasümpaatiline osa viib organismi tagasi rahulolekusse. Piirdenärvisüsteem reguleerib liikumiselundite tööd ning selle kaudu saadakse välismaailmast informatsiooni. PNS koosneb pea- ja seljaajunärvidest. Kesknärvisüsteem reguleerib kogu organismi elutalitlust. KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju ühendab kehas toimuvat peaajuga ja vastutab reflekside eest. Peaajul on 5 osa. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust lähtuv võrkmoodustis reguleerib und ja ärkvelolekut. Tagaajus toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine.
HOMÖOSTAAS- organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks. NEURAALNE REGULATSIOON- organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem. (KNS- peaaju ja seljaaju; PNS- närvid) HUMORAALNE REGULATSIOON- hormoonide vahendusel organismi talitluse reguleerimine. Regulatsioon toimub aeglasemalt. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed. Negatiivne tagasiside(stus): kõik 4 meie õpitavat regulatsiooniskeemi (veresuhkur, vesi, temperatuur, hingamine). Positiivne tagasiside(stus): viljade küpsemine, sünnitus, vere hüübimine. 4. Inimorganismi vee-tasakaalu, veresuhkru-, hingamise- ja temperatuuri regulatsioon (osata teha ja mõista skeeme).
Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine I: Kesknärvisüsteem (peaaju + seljaaju) - Töötleb sensoorset infot. gliiarakud - taastuvad rakud, tagavad neuronite stabiilsuse, mõjutavad neuroni arengut, uuendavad ja kõrvaldavad neid. II: Piirdenärvisüsteem (ühendab pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega, peaaju saab niimoodi infot organismis toimuvast, eferentne) PNS jaguneb: 1) Somaatiline NS: viib signaale KNSist skeletilihastele. (eferentne). Allub tahtele, kasutab motoorseid närve. 2) Autonoomne NS (juhib hüpotalamus): Ei allu tahtele. Näärmetesse, elunditesse ja siselihastesse signaale viivad närvid. Autonoomne NS JAGUNEB: a) Sümpaatiline - aktiivses seisundis (jookse); b) Parasümpaatiline - puhkeseisundis (seedi). Signaalide liikumine närvirakkudes
Tulemused võivad sõltuda katseisiku psüühilisest seisundist või siis somaatilisest seisundist. Loomulik eksperiment toimub nii, et katseisik ei ole eksperimendist teadlik. Eetika koodeksid: · Katseisikule tuleb tagada privaatsus · Uurimuses osalemine peab olema vabatahtlik · Peab toimuma informeeritud nõusolekul · Kaitseisikule ei tohi tekitada kestvat tervisehäda Närvisüsteem Lühendid: · NS närvisüsteem · KNS kesknärvisüsteem · PNS piirdenärvisüsteem Närvisüsteemi ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. Erutuse levik neuronis : Erutus dendriidid rakukeha akson NÄRVISÜSTEEM Somaatiline närvisüsteem Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem
takke Endokriinne signaliseerimine- Kaugel asetsevate rakkude mõjutamine vereringe vahendusel liikuvate signaalainetega INIMESE NÄRVISÜSTEEMI ÜLDSINE EHITUS JA TALITUS 1) KESKNÄRVISÜSTEEM- (pea- ja seljaaju) Ülesanded: Saadud info sorteerimine, salvestamine. Kesknärvi süsteemis asuvad enamus närvirakkude kehad. 2) Piirdenärvisüsteem (teised kehanärvid) Ülesanded: Info liikumine. *PNS'is asuvad närvirakkude pikad jätked. a) Somaatiline ehk kehaline- Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) b) Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) VASAK JA PARM AJUPOOLKERA Närvirakud, Sensoorsed, tundenärvid.. Närviraku ehitus. Suuraju- Õppimise ja mälu keskus. Õppimine- Suurendab ajurakkudevahelisi kontakte Mälu- närvisüsteemi võimet asju meelde jätta ja meelde tuletada Lühimälu Sensoorne- 10 sekundit hästi meeles
Aksonid on ümbritsetud kas oligodendrotsüütide ja neurolemmotsüütide jätketega, mis tagab neile mehaanilise kaitse kui elektrilise isolatsiooni. Akson on ulatusega mõni mm kuni 1m. *dendriidid - lühikesed, tugevasti hargnevad jätked; mood. teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, (2.2.4) Aksonite tüübid KNS-s ja PNS-s on aksonid ümbritsetud vastavalt oligodendrotsüütide ja neurolemmotsüütide jätketega, mis tagab neile nii meh kaitse kui elektrilise isolatsiooni. • Müeliinkestaga aksionid, mis on tihedalt ümbritsetud oligodentrotsüütidega või neurolemmotsüütide jätketega, mis moodutavad isolatsioonikihi. • Müeliinkestata aksonid, pole täielikult ümbritsetud oligotendrotsüütidega, elektriline isoleeritus on puudulik Müeliinkesta ja diameetri alusel jaot aksonid:
närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudega. Tagasiside võib olla negatiivne, postiivne või ennetav side. Rakkudevaheline kommunikatsioon: *Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon *Elektrisignaalid *Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid *Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid/retseptorid, toime. Soole närvisüsteem. Autonoomne osa PNS-st (perifeerne närvisüsteem) on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele silelihastele ja sisenõrenäärmetele, Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: Sümpaatiline, Parasümpaatiline ja Enteeriline närvisüsteem. Perifeerse närvisüsteemi anatoomiline jaotus - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Närviimpulsi ülekanne sünapsides neuronilt neuronile või neuronilt
Karva, hamba, rinnanäärme plakoodid – ektodermi (epiteel) ja mesodermi (mesenhüüm) vaheline interaktsioon, kuidas vastavad struktuurid kujunevad? Neuraalhari – kuidas tekib (delaminatsioon), mis on selle derivaadid (tekised) e millised rakud/struktuurid tekivad? ajutine embrüonaalne struktuur, mille rakud annavad aluse mitmetele eri rakutüüpidele teke - neuraalse induktsiooni teel BMP (bone morphogenetic protein) taseme reguleerimisega derivaadid - nt PNS neuronid ja gliia rakud, melanotsüüdid, näo piirkonna kõhred ja luud, keskkõrva luukesed, osaliselt tüümus ja kilpnääre, neerupealiste säsiosa, südame vahesein Kuidas on neuraalhari regionaliseeritud? (pea, kere, südame, ristluu, kaela NH) Millised struktuurid arenevad vastavatest NH regioonidest? NH rakkude migratsiooni teed (pea/kraniaalse NH rakkude migratsioon, kere NH migratsioon) pea - e kraniaalne neuraalhari - sellest arenevad näo- ja peapiirkonna
nägemisinformatsiooni töötlemisega. 5. Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt Ühe poole sensoorseid ja motoorseid talitlusi juhib teise poole peaaju hemisfäär. Vasaku poole motoorikat suures osas juhib parema poole motoorne koor. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (PNS) - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Somaatiline (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi informatsiooni lihaste ja jäsemete asendi, aga ka väliskeskkonna kohta väljaspool keha. PNS jaguneb: Somaatiline ja autonoomne. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis toovad senoritest infot ja viivad lihastesse käsklusi
paralleelselt) 35 või enamat ajukoore piirkonda, mis on seotud nägemisinformatsiooni töötlemisega. 5. Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt Ühe poole sensoorseid ja motoorseid talitlusi juhib teise poole peaaju hemisfäär. Vasaku poole motoorikat suures osas juhib parema poole motoorne koor. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (PNS) - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Somaatiline (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi informatsiooni lihaste ja jäsemete asendi, aga ka väliskeskkonna kohta väljaspool keha. PNS jaguneb: Somaatiline ja autonoomne. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis toovad senoritest infot ja viivad lihastesse käsklusi
*Muutused südames, suureneb ühe löögiga edasi pumbatav verehulk *Muutused kopsudes, hapniku omastamine paraneb *Muutused lihastes, tugevamad ja vastupidavad 41. Millist rolli täidavad pea- ja seljaaju ning mis ülesanne on piirdenärvisüsteemil? Peaajuga on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, tajud, õppimine, mälu, sihtmotoorika. Seljaaju on KNS vanim osa. Funktsioonid: Reflektoorne ja juhte funktsioon. Kehaline PNS ehk somaatiline juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) ja vegetatiivne tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed). 42. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel? Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu impulsse ÜHELT RAKULT TEISELE edastatakse. dendriidid on lühikesed, elektrilisi signaale närviraku keha suunas Akson e. neuriit juhib elektrilisi impulsse raku kehast kaugemale 43. Reflekside jaotus? Milleks need vajalikud on?
lähtuvad aju motoorsest koorset aga ristuvad piklikajus - decussatio pyramidum. Struktuurid, mis sisaldavad ainult ristuvaid aksoneid nimetatakse kommissuurideks. Aju kommissuurid sisaldavad kiude funktsionaalselt seotud ajuosadest kummastki poolest. Suurim moodustis on mõhnkeha e. corpus callosum, mis ühendab kahte ajupoolkera. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS) koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Perifeerne närvisüsteem (PNS) ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Somaatiline - (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi informatsiooni lihaste ja jäsemete asendi, aga ka väliskeskkonna kohta väljaspool keha
Haiglas tegeleb füüsilise puude (halvatuse) taastusraviga füsioterapeut, vahel ka tegevusterapeut. Kõnet õpetab logopeed. Insuldi ravi puhul on väga olulisel kohal hea hooldus ja põetus. Puhtus, liikumine, õige asend voodis ning võimlemine on olulised tüsistuste vältimisel. Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb: Kesknärvisüsteemist (KNS) Piirdenärvisüteemist ehk perifeersest närvisüsteemist (PNS) Kesknärvisüsteemi kuuluvad Kesknärvisüsteemi kuuluvad pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem koosneb Pea- ja seljaajust väljuvatest närvidest ja närvisõlmedest ning autonoomse närvisüsteemi perifeersetest osadest (kraniaalnärvid, seljaajunärvid). Närvisüsteemi ülesanne elusorganismis on: Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi käitumist ning koordineerida füsioloogiat
Revolutsiooni käigus moodustati kaks konkureerivat võimuorganit: 1. Ajutine Valitsus, mis koosnes Riigiduuma saadikutest (lubas dem. Vabadusi ja Asutava kogu kokkukutsumist). 2. Petrogradi Nõukogu, kuhu kuulusid sotsialistid, kel oli suur mõju sõjaväes. Kaksikvõim seisnes selles, et Ajutise Valitsuse kandepind oli väike ja ta pidi oma tegevuses arvestama Petrogradi Nõukoguga. AVs oli enamus konstitutsiooniliste demokraatide e. kadettide käes, PNs aga esseerid sotsialistlikud revolutsionäärid, bolsevikud mõõdukas sotsdemokraadid ja mensevikud radikaalsed sotsdemd. Ajutise Valitsuse ebaõnnestumise põhjused: 1. Ei julgenud lõpetada sõda 2. Asutavasse Kogusse valimiste edasi lükkamine 3. Talupoegadele ei jagatud maad 4. Anti kõigil poliitiline amnestia Lenin sai välja kuulutada aprilliteesid 5. Süvenes majanduslik kaos AV vastu olid grosso modo bolsevikud ja sõjaväelased.
keskus, regul. ainevah., kehatemp., toitekäit., hüpofüüs, vee/soolade tasak., homöostaas; retikulaarformatsioon - ärkvelolek, tähelepanu- ja orient.reakts., kehaasend, lihastoonus; limbil. süst. - toite-, kaitse- ja seksuaalkäit., emots.; suuraju - pretsentr. käär (motoorika), posttsentr. käär (sensoorika), mõhnkeha (valgeaine plaat poolk. vahel), kõrgemad toimingud: planeerimine, otsustamine, analüüsimine, mälu, tajuprots., teadlikkus, õppimine jms PNS: perifeersed närvid, mis aktiv. erin. kehaosi - kraniaal- ja seljaajunärvid. Tööt. juhtides erutus- (ajal., ruum. summeer., divergents, konvergents) ja pidurdusprots. (presünapt., postsünapt., lateraalne, retsiprookne) KNS ja perifeeria vahel. Ülen. juhteteed - perifeeria -> peaaju: õrn- (alajäs.) ja talbkimp (ülajäs.), spinotalaam- (nahk) ja spinoserebellaarkulgla (proprioretsept.) Alan
stressisituatsioonis peaaju seljaaju Sensoorne Motoorne (peaajunärvid) (seljaajunärvi) d Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks(vegetatiivseks) närvisüsteemiks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil (kr soma- keha) eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteemi (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). 1. KNS koosnev pea- ja seljaajust ning kontrollib kogu elutegevust, sh teiste närvisüsteemi osade tööd. 2. PNS-i moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid, mille ülesanne on reguleerida liikumiselundite tööd (motoorne süsteem) ja saada infot välismaailmast (sensoorne süsteem). Perifeerne närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mis on väljaspool pea- ja seljaaju.
mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) kannab närvierutust teiste rakkudeni · Mis on närviraku sees? Tuum ja muud organellid. · Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne o Interneuron ühendab o Pseudopolaarsed dendriit ja neuriit on arenemise käigus kattunud ühise kattega ja ei ole seega valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad; o Unipolaarne üheainsa jätkega rakud, millel on nii dendriidi kui neuriidi ülesanne o Bipolaarne ühe dendriidi ja neuriidiga o Multipolaarne palju dendriite ja üks neuriit · Mille poolest nad erinevad?
Revolutsiooni käigus moodustati kaks konkureerivat võimuorganit: 1. Ajutine Valitsus, mis koosnes Riigiduuma saadikutest (lubas dem. Vabadusi ja Asutava kogu kokkukutsumist). 2. Petrogradi Nõukogu, kuhu kuulusid sotsialistid, kel oli suur mõju sõjaväes. Kaksikvõim seisnes selles, et Ajutise Valitsuse kandepind oli väike ja ta pidi oma tegevuses arvestama Petrogradi Nõukoguga. AVs oli enamus konstitutsiooniliste demokraatide e. kadettide käes, PNs aga esseerid sotsialistlikud revolutsionäärid, bolsevikud mõõdukas sotsdemokraadid ja mensevikud radikaalsed sotsdemd. Ajutise Valitsuse ebaõnnestumise põhjused: 1. Ei julgenud lõpetada sõda 2. Asutavasse Kogusse valimiste edasi lükkamine 3. Talupoegadele ei jagatud maad 4. Anti kõigil poliitiline amnestia Lenin sai välja kuulutada aprilliteesid 5. Süvenes majanduslik kaos AV vastu olid grosso modo bolsevikud ja sõjaväelased.
Mõlemad alustavad arenemist ennem sündi Täiskasvanul inimesel nt dental lamina laguneb ja regeneratsioon/taastus võimatu Närilistel ja elevantidel kasvavad hambad kogu elu; alligaatoritel osaliselt dental lamina säilinud, seega regeneratsioon võimalik 43 73. Neuraalhari – kuidas tekib (delaminatsioon), mis on selle derivaadid (tekised) e millised rakud/struktuurid tekivad? (nt PNS neuronid ja gliia rakud, melanotsüüdid, näo piirkonna kõhred ja luud, keskkõrva luukesed, osaliselt tüümus ja kilpnääre, neerupealiste säsiosa, südame vahesein) Neuraalhari on ajutine embrüonaalne struktuur selgroogsetel, mis puudub täiskasvanud organismidel Neuraalharja rakud teevad läbi EMT ja delamineeruvad dorsaalsest neuraaltoru osast Neuraalharja rakud migreeruvad piki anterio-posterioorset telge
Närvisüsteem toimib tervikuna, kuid tinglikult on ta jaotatav kaheks põhiliseks osaks: 1. kesknärvisüsteem (KNS): aju ja seljaaju ( KNS on peamine: info töötlemise, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamise ja algatamise ning vaimse tegevuse keskus; vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid, teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole. 2. perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid. PNS peamised ülesanded on: varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada KNS-i “käsud” efektorganitele. PNS jaguneb: 1.aferentne e sensoorne osa - peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt 2. eferentne e motoorne osa - peamiseks funktsiooniks on aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele PNS eferentne e motoorne osa jaguneb: 1
(siseelundid) jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks Neuronite ehk närviraku ehitus- tuum sisaldab perikaarüoni ehk soomat. Gliiarakkude liigid ja ehitus-Ependüüm(vooderdab ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit), astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja schwanni rakud. Neil on toestusfunktsioon. Ehituselt on neuraalne epiteel. Närvikiu ehitus- koosneb aksonist ja katetest. PNS Aksonit katab sisemine müeliintupp ja välimine Schwanni rakkudest neurilemm. KNS on Schwanni tupe asemel oligodendrogliia rakud. Närvi ehitus- Kuidas tekib puhkepotentsiaal-Erutuse levik on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide muutustega. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud olekus, välispinnal on positiive ja sisepinnal negatiivne eletrilaeng. Nad tasakaalustavad üksteist. Rakumembraanide suhtelises rahulolekus esinevate potentsaalide diferentsi nimetatakse
perdc, dx, ductum, ere millenigi viima; polliceor, citus sum, ri lubama, tõotama mõjutama, meelitama pondus, deris n kaal; raskus pere, i (v), itum, re kaduma; hukkuma, pon, posu, positum, ere panema, asetama, hävima; lõppema paigutama; kõrvale v maha panema, perfer, tul, ltum, ferre kohale toimetama, loobuma; püstitama, rajama kätte tooma; teada andma; taluma, välja pns, pontis m sild kannatama populus, m rahvas perfici, fc, fectum, ere valmistama; täide porta, ae f värav viima, teostama, lõpetama port, v, tum, re kandma, viima, vedama 16 portus, s m sadam praest, stit, stitum, re (part. fut.
Eriti oluline on see neuroni nende osade jaoks, kus vastavaid organelle ei moodustu või teatud aineid ei sünteesita. GLIIARAKUD 1 neuroni kohta on 10 gliiarakku ja nad moodustavad poole aju mahust. ·KNS-s Astrotsüüdid Oligodendrotsüüdid Mikrogliia Ependüüm on neuraalne epiteel, mis vooderdab ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit. Osaleb aju- seljaajuvedeliku moodustumisel. On neuraalsete tüvirakkude allikaks. ·PNS-s Schwanni rakud e neurolemmotsüüdid moodustavad perifeersete närvide müeliini GLIIA FUNKTSIOONID ·Toestusfunktsioon ·Troofiline funktsioon gliia osaleb glükogeenija lipiidide ainevahetuses, samuti närvikoe ioonsekoostise reguleerimises ·Võtab osa mediaatoritemetabolismist Sünapse ümbritsevad gliiarakud on võimelised: endasse võtma ja sünaptilisse punga tagasi andma mitmesuguste mediaatoritelaguprodukte või mediaatoreidendid.
Esmaseks märgatavaks vananemise tunnuseks on kortsud. Seda aitab vältida UV- kaitsefaktoriga päevituskreemi kasutamine, peakatete kandmine, naha niisutamine kreemiga, õige toitumine. Närvisüsteem. Närvisüsteemi ülesanded- kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd; organismi kohanemine. NS peamised ehitusosad on neuronid ehk närvirakud. Närvisüsteemi jaotus: kesknärvisüsteem KNS- pea ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem PNS- närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Jaguneb: kehaline ehk somaatiline (juhib tahtele alluvaid tegevusi) ja vegetatiivne (tahtele allumatud tegevused) Refleksid. Tingimatud- kaasasündinud nt neelamine. Tingitud- omandatakse elujooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Sensoorne mälu. Väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks. Väga kiire unustamine. Infole tähenduse leidmine. Unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega. Pikaajaline mälu
presünaptiliste terminaalide suunas. Piki aksoneid toimub ka näiteks rakukehas sünteesitud valkude, samuti organellide (mitokondrid), mediaatoraine jm transport rakukehast presünaptiliste terminaalide suunas. Samas kahjustatud, oma aja ära elanud organellid, endotsütoosi teel vastu võetud ained jm liiguvad vastassuunas, rakukeha poole. Kahjuks võivad sel teel KNS-i jõuda ka perifeersetes kudedes (nahas) aksonitesse sisenenud viirused. Aksonite tüübid KNS-s ja PNS-s on aksonid ümbritsetud vastavalt oligodendrotsüütide ja neurolemmotsüütide jätketega, mis tagab neile nii meh kaitse kui elektrilise isolatsiooni. Jaotatakse: *müeliintupega aksoneid - tihedasti ümbritsetud oligodendrotsüütide või neurolemmotsüütide jätketega, mis mood kihilise rullbiskviiditaolise isolatsioonikihi; viimane on suure fosfolipiidide sisalduse tõttu valget värvi; iga 0,1-1,5 mm
5A) N2G ZIL 131 (URB-2A-2) N2G ZIL 131 (URB-2A-2) N2G ZIL 131 (URB-2A-2) N2G ZIL 131 (URB-2A-2) N2G ZIL 131 (VS-18) N2G ZIL 131 (VS-18) N2G ZIL 131 (VS-22) N2G ZIL 131 (VS-22-044) N2G ZIL 131 (VS-22-044) N2G ZIL 131 A (AR-2/133) N2G ZIL 131 A (TV-26E) N2G ZIL 131 A (TV-26E) N2G ZIL 131 N (AR-2/133) N2G ZIL 131 NA (AL-30/131) N2G ZIL 131 NA (AL-30/131) N2G ZIL 131 NA (AL-30/131) N2G ZIL 131 NA (PNS-110/131A) N2G ZIL 131 NA (PNS-110/131A) N2G ZIL 131 NA (PNS-110/131A) N2G ZIL 131 NA (PNS-110/131A) N2G ZIL 157 N2G ZIL 157 N2G ZIL 157 N2G ZIL 157 N2G ZIL 157 N2G ZIL 157 N2G ZIL 157 K N2G ZIL 157 K N2G ZIL 157 K N2G ZIL 157 K N2G ZIL 157 K (PMZ-27/AC) N2G ZIL 157 K (PMZ-27/AC) N2G ZIL 157 KD N2G ZIL 157 KD N2G ZIL 157 KD
Erutusvirgatsained: atsetüülkoliin, substants P, glutamaat. Pidurdusvirgatsained: glütsiin, gamma-aminovõihape. Retseptorile omavad nii ergutavat kui ka pidurdavat toimet: noradrenaliin, adrenaliin, dopamiin. Väga väikeses koguses satuvad need ained ka verre ning mõjuvad siis nii nagu hormoonid Füsioloogiliselt ja anatoomiliselt jaguneb närvisüsteem kesknärvisüsteemiks (KNS), sinna kuuluvad pea- ja seljaaju; perifeerseks närvisüsteemiks (PNS): kraniaal- ja spinaalnärvid; vegetatiivseks ehk autonoomseks närvisüsteemiks (VNS), mis jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. 3.2.1.Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Aju asub luust koljus koljupõhimiku ja koljulae vahel. Piklik aju läbib kuklamulgu ja ühineb seljaajuga, mis asub lülisambakanalis. Neid tähtsaid organeid ümbritsevad kestad ehk kelmed (meninges), mis kaitsevad pea- ja seljaaju.
annaabi.ee 
