Bioloogia KT närvisüsteem ja refleksid (1)

Bioloogia KT ’’Närvisüsteed ja refleksid’’
Mõisted -HALLAINE peamiselt närvirakkude kehadest koosnev kesknärvisüsteemi osa
- VALGEAINE peamiselt närvirakkude jätketest koosnev kesknärvisüsteemi osa
- AJUKOOR koosneb hallainest, on krobeline ja käärudega
-REFLEKS organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast
või organismist pärinevale ärritusele.
- REFLEKSIKAAR tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb
-NEURON rakk , mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse
närviimpulssideks.
KNS PNS
Koosneb selja- ja peaaju üle kogu keha paiknevad närvid
Ülesanne juhib kogu organismi tegevust ühendab keha kõiki organeid KNS’ga
SUURAJU koor on tehtud tahtliku tegevusega , see juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Suuraju on jaotunud kaheks pooleks – paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks. Need on närvidega ühendatud. Ajukoor on ligikaudu 3mm paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist . Seal kujunevad tunded. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus.
SELJAAJU see on nöörikujuline närvirakkude kogumik, mis paikneb selgrookanalis. Seal on see välismõjude eest kaitstud. Seljaaju koosneb valge- ja hallainest, mille keskel on vedelikuga täidetud kanal . Seljaaju suundub kehasse 31 paari seljaajunärve. Seljaajul on kaks tähtsat ülesannet. Esiteks vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Neid nimetatakse tingimatuteks refleksideks.
NÄRVIRAKK neil on üks pikk ja mitu lühikest jätket. Närvirakul on kaht tüüpi jätkeid: üks neutriit ja mitu dendriiti. Närvirakkude pikad jätked moodustavad närve. Närvides nimetatakse neid jätkeid ka närvikiudeks.
TINGIMATUD JA TINGITUD REFLEKSID tingimatud on need, mis on kaasa sündinud e. Pärilikud refleksid nt. neelamisrefleks , osa kaasasündinud reflekse säilid kogu elu, osa ainult lapseeas. Tingitud refleksid on omandatud elu jooksul, kujunemine algab pärast sündimist nt. ohtudest põhjustatud valurefleksid.
NÄRVIIMPULSSIDE LIIKUMINE see on mööda närvirakku liikuv elektriline signaal . Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele. Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku, nende vahel on pisut ruumi. Et närviimpulss teise närvirakku edasi kanduks, tuleb see vahemik ületada. Seda aitavad ületada neuriidi tipust vaheruumi vabanevad erilised ained. Informatsioon liigub mööda närve väga kiiresti ja täpselt, st kindlasse kohta.