Primaarne Sekundaarne Menorraagia Metrorraagia Menometrorraa Düsmenorröa PMS amenorröa amenorröa gia M Menstruatsiooni Menstruatsioonid Normaalse Tsükliväline või Vererohke (üle 80 Valulikud Psüühilised ja õ pole kunagi olnud e puudumine üle kestvusega menopausijärgne ml) ja kauakestev menstrutsioonid. somaatilised is kuue kuu verejooks, mille veritsus
·Testiste areng (spermid ) ·Ajuripats (kasvuhormoon ) ·Kaenlaalune karvakasv ·Rindade kasv ·Puusade kasv ·Häbeme karvakasv ·Munasarjade areng (munarakud ) ·menstruatsioon Millised muutused sinuga toimuvad · Sünnihetkeks oli sul munasarjades umbes 500000 1000000 valmimata munarakku · Puberteediea alguseks on munasarjades alles ~40000 follikulit(asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone ) · Menstruatsioon (tampoonid, sidemed, hügieen ) · PMS · Rinnanäärmekasv · Naiseliku keha kujunemine (kaalukasv, rasvkude, kehakultuur ) · Vistrikud (akne, hügieen ) · Karvakasv · Hügieen · Psüühilised muutused · kosmeetika · Menstruatsioon (mens) tsükliline, igakuiselt esinev vereeritus emakast. Kui viljastamist ei toimu, irdub emaka limaskest (endomeetrium) koos endomeetriumit varustanud väikestest veresoontest erituva verega, vedelikuga emakaõõnest ning emakakaela limaga.
Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: Algperiood (II at I at e. Kr.) Hellase e. klassikaline aeg (IX IV saj. lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pKr Arhailine ajajärk (VIII-VI) ja selle kultuur Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel. Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted
lahustuvad on nõrgad Cu(OH)2 OH rühmade järgi KOH reag. 1 happega, 1-happeline; Ba(OH)2 reag.2 happega, 2-happeline (Oksiidid- on liitained, mille molekul koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Jagatakse nelja liiki: metallioksiidid ehk aluselised oksiidid (CuO, CaO) , Mittemetallioksiidid ehk happelised oksiidid (CO2,SO2) , amfoteersed (Al2O3) ja inertsed (CO).) Toksilised raskemetallid Hg, Pb, Zn, Cd, Cu, As Raskmetallid pms. plii, elavhõbe, tsink, mangaan. || raskmetallid [üle 5] > 5 g/ cm3 Hg- kui neid lastakse vette siis omastavad neid vetikad. Toiduahela kaudu satub Hg vetikaist kaladesse ja neist inimestesse. Satub elukeskkonda purunenud termomeetreist; patareidest; kivisöe põletamisest Pb- ühendid satuvad õhku kütuse põletamisel tekkiva lendtuha ja auto heitegaasi koostises. Õhust sadestuvad Pb-ühendid pinnasesse ja vette, sealt taimedesse ning seejärel toiduahela kaudu loomadesse ja inimesse.
harusid. Koos tööstuse kasvuga on tunduvalt muutunud selle harude osatähtsus. Varem ülekaalus olnud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osakaal on vähenenud (1983 a andis mäetööstus ainult 2,8% kogutoodangust). Töötleva rasketööstuse, eriti masina- ja keemiatööstuse osa on suurenenud 2/3-ni. Tooraine ja kütuse väljavedajast on saanud nende märkimisväärne sissevedaja. Maavarad. Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas).
1. Mükobakterid. Tuberkuloosi, brutselloosi, tulareemia, katku 1. Streptomütsiin korral. 2.Neomütsiin Lokaalselt kasutatav. Lai toimespekter, praktikas pms G- infektsioonide 3. Kanamütsiin raviks. 1. Paljud G- pulkbakterid (Enterobacter, 4. Tobramütsiin Laialt kasutatav. Jah Pseudomonas, Acinetobacter). 2. Mõned G+ bakterid. Resistentne: 1) streptokokid, 2) enterokokid, 3) anaeroobid. 5. Gentamütsiin Laialt kasutatav. 6. Sisomütsiin
konsensuse alusel. Tema ametiaeg kestab tavaliselt neli aastat, kuid võib erandjuhtudel ka pikeneda. Peasekretärid NATO peasekretär on alates 1. augustist 2009 taanlane Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse 4. aprillil 2009. Ta on 12. NATO peasekretär. Kolmel korral on ametis olnud peasekretäri kohusetäitja. Sümboolika lipp NATO lipp on PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni lipp, mis kiideti heaks 14. oktoobril 1953. Lipu proportsioonid on 3:4. Sinise värvi kood on PMS 280. Lipul on kujutatud sinivalge kompass tumesinisel taustal. NATO lipp NATO logo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/NATO_peasekret%C3%A4r http://et.wikipedia.org/wiki/NATO_lipp http://upload.wikimedia
kuivemates metsades, kuid niisketes lehtmetsades on need harvaesinevad. Põlengute tekke sagedus sõltub suuresti ilmastikust, kuna põuaste perioodide ajal on põlengute tekkimise tõenäosus suur. Tule puudumisel ökosüsteemis võib täheldada orgaanilise aine (peamiselt puidu) kuhjumist. Metsapõlengutes, kus tuli liigub ka puude latvades ning tegemist on tugeva leegi ja kuumusega, hukkub suurem osa organismidest. Pinnatule puhul säilib osa elustikust, pms puud ning nendel ja nendes olevad, põlengu järel allesjäänud organismid alustavad uut elutsüklit. Põlengualasid hakkavad asustama sellele spetsiaalselt kohastunud liigid. Väga paljudel taimedel on seemned võimelised mullas üle elama ebasoodsaid aegu või sagedaste põlengutega piirkondades on tekkinud põlengukuumuse mõjul avanevate käbidega okaspuuliigid (nt keerd- ja hall mänd Põhja-Ameerikas), mis pärast häiringut loovad uue esmase koosluse.
virmalistele iseloomulike lainepikkustega valguskvante. · Virmalised on harilikult sinakasvalged või kollakasrohelised, harvemini punakad ja violetsed. · Virmaliste esinemise sagedus muutub koos päikeseaktiivsuse muutumisega (periood kesk. 11a.)(viimati a-l 2000) · Virmaliste tekkimist on ka laboratooriumis katseliselt modelleeritud. (K. Birkeland 1986a.) · Kõige rohkem on virmalisi 65. 70. laiuskraadil(kuni 100 korda aastas.) Põhja- Soomes. · Eestis 4-5 korda aastas pms. märtsis ja septembris. · Vanarahvas ütleb virmaliste kohta, et need on võitlevad surnute hinged; öeldakse ka, et virmalisteks käisid üleloomulike võimetega inimesed. Nende järgi ennustati ilma, sõda, nälga, õnnetusi jne.
Magnetväli ja püsimagnetid Magnetiit Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi ligi tõmmata väljendub kivimi hing. Leiukoha järgi (Magnesia linn Väike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magnetiidiga. Magnetväli Magnetväli on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud väli, mis toimib magnetilise vastastikmõju vahendajana. (Vrdl paigalseisvate laetud osakeste ümber on ainult elektriväli). Elektromagnetväli Rangelt võttes tekitab magnetvälja muutuv elektriväli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektriväli ja magnetväli koos moodustavad elektromagnetvälja (EMV). Püsimagnet Püsimagnet – aine, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti magnetväli on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magnetväljade summa. Aineosakesed omavad magnetvälja oma pöö...
Eesti vabariigi Haridusseadus EV HaS Kaitsepolitsei KaPo Eesti televisioon ETV Umbes u Ameerika Ühendriigid USA Aadress aadr Juhataja juh Minut min Professor prof Sündinud sünd. Telefon tel Klass, klaas kl Trükk tr Kroon kr Õpetaja õp September sept Sajand saj Õpilane õpil Teaduskond teadusk Ladina-Ameerika Lad-Am Emeriitprof, postiaadr Õpilasnõukogu õpil-nõuk Sajandivahetus saj-vah Fil-kand Peamiselt pms Miljon mln Jaoskond jsk Raamatukogu rmtk Tõlkija tlk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO Lõuna-Aafrika Vabariik LAV Eesti Emakeeleõpetajate Selts EES Ülemaailmne infoplahvatus ÜMIP Keel ja Kirjandus KK Endine end. Joonis joon. Enne meie ajaarvamist e.m.a Sel aastal s.a Väga austatud v.a Käesoleval aastal k.a Kaptenleitnant kpt-lnt Nooremseersant n-srs Dotsendid dots-d Kihelkonnas khk-s Osakondades osk-des
Arhitektuur - ehituskunst, inimese ruumilist keskkonda kujundav projekteerimis- ja ehitamiskunst. Bambootsaad - lihtlõbusat talupojatseeni kujutav zarimaal Batalist - sõjatemaatikat viljelev kunstnik Disain tootekujundus, kujunduskunst; kavandamine, konstrueerimine Fantaasia kujutlusvõime; unistus; väljamõeldis Fresko - kuivamata krohvipinnale maalitud pilt; vastav maalitehnika Galerii - kunstikogu, muuseum, kunstigalerii Graafika - väljendusvahendina põhiliselt joont ja pms musta-valget pinda kasutav kujutava kunsti liik Grafiit - pliiatsisüsi Groteskkiri - plokk-kiri Guasss - guassvärv, läbipaistmatult kattev vesivärv; guastehnika; guassmaal Hieroglüüf - ideograafilise kirja märk, muinasegiptuse piltkirja märk Häppening - improviseeritud või spontaanne kujutava kunsti, muusika, tantsu, sõna-, video, jm kunstide sugemetega, hariliult kohalolijaid kaasahaarav etendus; poppkunsti liik Illusioon - ruumiline ettekujutus
Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis moodustab Kesk-euroopa lõunaosas 1200 km pikkuse ja 135-260 km laiuse kaare. Alpid on maailma paremini uuritud kõrgmäestik. Kuulsaimad uurijad on A. Penck ja E. Brückner. Alpid on noor mäestik. Mäestiku teljeosas on kristalsed, servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786. Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein, Rhohe, suurem osa Doonau lisajõgesid (Sava, Drava, Inn, Isar, Iller), Po ja selle...
t'lagrnetvali . Piisimagnetid. Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi figi t6mmata vdtjendub kivinii hing. Leiukoha jargi (Magnesia linn V8ike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magrnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magrnetiidiga. Magrnetvili on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud vtli, mis toimib magnetilise vastastilan6ju vahendajana. (Vrdt paigalseisvate laetud osakeste iirnber on ainult elekriviili) . Rangelt v6ttes tekitab magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) . Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti magnetwili on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magrnetvSljade srunna. Aineosakesed omavad magnetvAlja oma p66rlemise ehk spinni t6ttu. pUsimagneti materjal-iks on nt magnetiit. Vaga tugev piisimagnet on NIB- magnet ehk neodtilirn...
Kaitse maohaavandite eest Vajalik Kilpnäärme normaalseks talitluseks Proteiinide valgusünteesiks Kolesterooli ainevahetuseks Olulisus(II) Antioksüdant Kasvajate vastane Käesoleva hetkeni tõendid A-vitamiini vähivastase toime kohta puuduvad Ühe uuringu andmetel võib A-vitamiin ägeda leukeemia korral paranda keskmist elutulemust Kasutamine PMS, menstruatsioonivalude, vaginaalsete haiguste vastu Meeste viljakuse tõstmine HIV eest loote kaitsmine Akne, ekseem, külmavillid, haavad Pidevad peavalud, neerukivid, kõrvus sumisemine Üliaktiivne kilpnääre A-vitamiini hüpervitaminoos A-vitamiini üledoseerimine on organismile toksilise toimega Suurte annuste võtmine mitme kuu vältel võib põhjustada peavalu, peapööritust, väsimust, luude valulikkust ning turset, iiveldust,
lipp kasutusel Karksi-Nuia linna lipuna. Lipp kinnitati 7. juulil 1995 Karksi-Nuia linna lipuna. Peale Karksi-Nuia linna ja Karksi valla ühinemist ühtseks Karksi vallaks 8. juunil 1999 võeti valla lipuna muutmata kujul kasutusele Karksi-Nuia linna lipp.7 Karksi valla ristkülikukujuline lipp koosneb kolmest horisontaallaiust, kollane, valge, roheline. Laiud moodustavad ülevalt alla 3/7, 1/7 ja 3/7 osa lipu laiusest. Lipu värvid Pantone värvitabeli järgi on kollane PMS 116 CV ning roheline PMS 328 CV. Lipu pikkuse ja laiuse suhe 11:7 ning normaalsuurus 105x165 cm. Karksi valla lipp heisatakse: 1. Karksi vallavolikogu ja vallavalitsuse hoonel. 2. Ajutiselt valla pidupäevadel. 3. Suhtlemisel teiste omavalitsustega. 4. Muudel avalikel üritustel. 5. Lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse,
Linnud on esimesed selgroogsed, kes suudavad reguleerida oma kehatemperatuuri ja on püsisoojased. Neile on iseloomulikud sulgedega kaetud keha ja tiibadeks muutunud esijäsemed. Kõige tähelepanuväärsem on aga lindude lennuvõime. See on tekkinud tänu arengule, mis ühendas mitmed muudatused kehaehituses, et kujuneks loom, kes on piisavalt kerge õhus püsima ja piisavalt tugev seal edasi liikuma. Ruiklaste sugukonna liigid jässakad, jalad pikkade varvastega, peidulised ja häälitsevad pms. öösel; kurglased (st. sookurg) suur pika kaela ja pikkade jalgadega lind. Väikesevõitu, külgedelt lamendunud, tihnikutes kulgemiseks kohastunud kere ja madalate jalgadega linnud. Kurglased on peente jalgadega, varvaste vahel ujulest puudub, ent sellest hoolimata ei vaju kurglane sohu. Taraplased on üsna suured ja pelglikud linnud. Nad on küll lennuvõimelised, kuid eelistavad siiski oma tugevate jalgadega maapinnal viibida. Joonis 1 Lindude välisehitus
Alljärgnevalt on toodud valik üldkeeles kasutatavaid lühendeid. a aasta aj ajutine ak arvelduskonto apr aprill AS aktsiaselts aug august aü ametiühing dets detsember dl dessertlusikatäis dots dotsent dr doktor e ehk E esmaspäev eKr enne Kristuse sündi EL Euroopa Liit e.m.a enne meie ajaarvamist end endine FIE füüsilisest isikust ettevõtja hr härra hrl harilikult ik isikukood ins insener IT infotehnoloogia j jõgi; jagu j.a juures asuv jaan jaanuar jj ja järgmine, -sed jm ja muu(d); ja mujal jms ja muud sellised, ja muud seesugust jmt ja mitmed teised, ja mõned teised jn joonis jne ja nii edasi jpt ja paljud teised jr juunior, junior jrk järjekord, järjekorranumber jsk jaoskond jt ja teised juh juhataja jun juunior, junior jv järv k küla; keel; kell; kopikas K kolmapäev k.a käesoleval aastal; kaasa arvatud kd köide kk keskkool; käskkiri kl klass; k...
See on kahevalentne element, mis looduslikult esineb ainult koos teiste mineraalide elementidega. Sümbol: Be (beryllium) Berülliumi avastas Nicholas Vauquelin 1797. Aastal Prantsusmaal, Pariisis. Metallist berülliumi sai esmakordselt F. Wöhler aastal 1828. Berülliumi nimetus tuleneb mineraalist nimega berüll, kust see element oli esmakordselt leitud. Leidumine looduses Looduses leidub berülliumit vähe, kuna tema tuumad on energeetiliselt ebasoodsad. Leidub ainult ühendeina, pms. mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe. 3 Berülliumi saamine/tootmine Berülliumi saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel. Berülliumi keemilised omadused Berüllium on keemiliselt aktiivne. Stabiilsetes ühendites on ta oksüdatsiooniaste 2. Berülliumoksiid on amfoteerne, seetõttu lahustub ta leelistes. Ka on berülliumhüdroksiid nõrk alus ega lahustu vees; seetõttu pole berüllium leelismuldmetall. 2
ülikoolis. Avastused Friedrich Wöhler avastas berülliumi ja plaatina. Berülliumi valmistamiseks segas ta suures anumas kokku plaatina ja jättis ära alumiiniumi. Samat tehnikat kasutas ta ka teiste ainete tegemisel. Ta avastas väga kiiresti kaltsiumkorbiidi ja ta oli ka väga lähedal vanaadiumi avastamisel. Nende avastuste tähtsus tänapäeval Berüllium: Looduses leidub berülliumit ainult ühendeina, pms. mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe Berülliumit kasutatakse legeeriva elemendina, neutronite aeglustina ning peegeldina jm. otstarbeks, koos aktiiniumi, polooniumi, raadiumi jt. elementidega neutronite allikana. Berülliumi sulameid kasutatakse lennunduses, raketitehnikas ja aparaadiehituses. Keemiliselt on berüllium aktiivne ja kattub õhus oksiidikihiga. Reageerib leelistega, vesinikkloriid- ja väävelhppega, soojendamisel ka lämmastikhappega. Kõigis püsivais
Võib kohe kasutama hakata. 2) Pillid Pillide puhul võib vaja minna suurema östrogeenisisaldusega preparaate. + Vähendab menstruatsiooni vererohkust. Aitab tõhusalt vähendada naha ja juuste rasvasust ning vabaneda vistrikest. Lisaks aitavad kontratseptiivpillid vältida emakavälist rasedust ja aneemiat ning kõrgema östrogeenisisaldusega kontratseptiivpillide kasutamine vähendab emakalimaskesta ja munasarjavähi tekke riski. Väheneb PMS. Suur valik pille. - Epilepsiaravimi lamotrigiini toime võib väheneda. Vajab igapäevast meelespidamist, vastasel juhul ebaefektiivne. Trombemboolia risk, määrimine, iiveldus, peavalu. Tujumuutused, libiido langus. Kasutama võib hakata alates 1. mens. päevast. 3) Plaastrid + Samad, mis pillidel. Eeliseks toimimine seedehäirete korral. - Epilepsiaravimi lamotrigiini toime võib väheneda. Rindade helluse tõus, määrimine, peab
- unehäired (aju ülepinge, üle mõtlemine) - migreen - südame rütmihäired, südame haigused - kõrgenenud vererõhk - lihaspinge, lihaskrambid, silmalau tõmblemine - käte- ja jalgade "suremine", sipelgate tunne - neerukivid - pahaloomulised kasvajad - rasedatel alakõhu pinge, emaka enneaegsed kokkutõmbed (Saksamaal antakse rutiinselt kõigile rasedatele 13-16 rasedusnädalast magneesiumi) - naistel menstruatsiooni tsükli häired, valulik menstruatsioon, PMS Täiskasvanu ööpäevane Mg vajadus on 300-400 mg Euroopa standardite järgi ja USA-s 450 mg. Ravidoosina kasutatakse 600mg ööpäevas. Peamiselt saame Mg toiduga.Viimastel aastakümnetel on meie toitumises toimunud suuri muudatusi: sööme rohkem kiirtoitu, juurvilja ja puuvilja osakaal on väike, toiduainetes on hulgaliselt säilituaineid ja lisaaineid, kasutatakse palju mikrolaineahju. Kokkuvõttes meie toidus pole piisavalt Mg. Mg paikneb kehas: 60% luudes, 40% rakkudes, !1% vereseerumis
Varaseis kujudes ilmneb impressionismi mõju ja kallakut sümbolismi. Varased maalid olid postimpressionismi mõjulised linnavaated(näiteks ,,Pariisi eeslinn" 1909) ja dekoratiivsed natüürmordid. Ta oli suurepärase vormitunnetusega skulptor, kes kasutas meisterlikult erinevaid materjale ning huvitus keraamikast, kasutades oma töis erinevaid glasuure. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus. Domineerima hakkasid portreed pms. Naise ja laste pead, näiteks ,,Abikaasa portree"puust 1921, ,,Karjapoiss" marmorist 1914, ,,Ra Koort" kipsist 1917.( Eneke) Ta on teinud talupoegade karakterportreesid, näiteks ,,Piibumees"puust 1920. Tuntumad maalid: ,,Ema portree" 1913 ,,Natüürmort vaipadega"1916 ,,Põllud" 1918 Karakterportreed aktiskulptuuris:"Põlvitaja naine" marmorist 1923 ,,Palvetaja", puust 1912-21 (hävinenud)
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu bisnismen ärimees, äritegelane Blokaad piiramine, tõkestamine Borsi, borssi supp Bravuurne hoogne, uljas, ...
asutamist ning korraldati kodukandipäevi. Linna omavalitsuslik staatus taastati detsembris 1991 Põltsamaa tänapäev Vapp: Rohelisel kilbil müürihambulise lõikega vapipäis ja aadlikroon - mõlemad kuldsed. Lipp: Rohelise ristkülikukujulise lipu keskel on kollane horisontalllaid, mis moodustab 1/7 lipu laiusest. Lipu normaalsuurus on 105x165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. Linna lipuetaloni värvikoodid on: roheline 355 PMS ja kollane PANTONE YELLOW. Tervikuna kujutab krooni. Logost võib veel välja lugeda roosi koos roheliste lehtedega ning jõe. Logo: Sinine toon logos on valitud sama, mis Eesti lipul. Linna vappi ja lippu kasutavad linnavalitsus ja volikogu. Logo kasutamine on vabam. Loe lisa Põltsamaa logost ja selle kasutamisest. Pindala: 5,9 km2 Elanike arv 01.01.2009 seisuga: 4683 neist 2111 meest ja 2572 naist 2008. aastal: sündis - 40 last, neist 14 poissi ja 26 tüdrukut suri - 66 inimest
hääletatakse valitsusse, valitsus annab aru oma tegevusest parlamendile ja peab oma ettepanekutele parlamendi nõusoleku saama, kui valitakse uus parlament, valitakse ka uus valitsus nt: Eesti, Läti, Saksamaa, Rootsi Presidentaalne demokraatia- rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimetab ametisse valitsuse, ta ei pea arvestama sellega, millised parteid on hetkel parlamendis tugevamad, uus valitsus tekib peale uue presidendi valimist, president juhib valitsuse tööd(on pms peaminister), ta esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ning on relvajõudude ülemjuhataja, parlament tegeleb seadusandlusega nt: USA, Venemaa, Prantsusmaa Mõlemad süsteemid on demokraatlikud. Ei presidendil ega parlamendil ei ole kogu võimutäiust, neid piiravad ja kontrollivad riigivõimu teised harud- kohtuvõim ja keskpank. Võimu kuritarvitamise korral saab ka parlamendi liikmeid, kohtunikke ja presidenti kohtulikule vastutusele võtta. Oluline on vältida võimu
.........................................................3 1. TARISTU UURIMINE ....................................................................................................................4 1.1. Millepärast tasub taristut uurida ............................................................................................................4 2. TARISTU EESTIS ...........................................................................................................................5 2.1. PMS (Pavement management system) ...................................................................................................5 2.2. Teede teehoiukava ..................................................................................................................................5 2.3. Riigiteede seisukord ................................................................................................................................6 3. EESTI TEHTAVAD UURINGUD ..........................
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE MAIS (Zea mays) 1 Päritolu · Mais on üks vanemaid kultuurtaimi. · Pärineb Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima ca 7000 aastat tagasi. · Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonides. · Teda on nimetatud ka indiaanlaste nisuks. 2 Levik · Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentinani. · 15. sajandil introdutseeriti mais Ameerikast Hispaania kaudu Euroopasse. · Esialgu kasvatati maisi soojemates Vahemere maades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. · Euroopast levis ta edasi kõikidesse sooja kliimaga maadesse. 3 Suurimad maisitootjad maailmas 2009. a 4 · 2009. aastal toodeti maailmas kokku 817,1 miljonit tonni maisi. · Maisipõldude pindala ol...
Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk
Faktid · Nimi: Euroopa Liit (European Union) · Poliitilised keskused: Brüssel, Strasbourg, Luxembourg · Ametlikke keeli: 23 · Liikmesriike: 27 · Pindala: 4 324 782 km² · Rahvaarv: 495 128 529 (2007 hinnanguline) · Rahvastiku tihedus: 114 inimest/km² · Rahaühik: Euro · SKP: 14 953 miljardit Ameerika dollarit · SKP inimese kohta: 28 213 Ameerika dollarit · Inflatsioon: 1,9 % · Töötuse määr: 7 % Ajalugu ja perioodid · 1920ndad - Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa Ühendriigid · 1929 - Prantsusmaa välisminister Aristide Briand formuleeris riikidevahelise ,,föderaalse sideme" idee, erinevaid nägemusi esitasid veel mitmed Euroopa riigimehed · 1930ndatel - Tekkis plaan üleeuroopalisest parlamendist. · Vahetult enne Teise Maailmasõja lõppu aeglustus Euroopa integratsioon. · 1948...
nulltemperatuur 0 K (kelvin) ehk -273,15°C. Üldiselt liiguvad väiksemad osakesed kiiremini. Molekulide soojusliikumise kiirus mõõdeti esmakordselt 1920 (Otto Stern). Molekulide jaotus kiiruste järgi vastab nn Maxwelli jaotusele. IV Browni liikumine Browni liikumine on aineosakeste (nn Browni osakeste) liikumine gaasis ja vedelikus, mida põhjustavad gaasi/vedeliku molekulide põrked vastu aineosakesi. Browni osakesed on suuremad kui molekulid (d ~ 10-6 m), pms tahked ainekübemed, nt suitsu ja tahma osakesed, eosed, tolm, ka vedeliku peened piisad. Soojusliikumine koos Browni liikumisega põhjustavad ainete difusiooni ehk ainete iseeneslikku segunemist. Nt lõhnade levik, ainete tungimine läbi poorsete materjalide.
Peamise rinde dominanti nimetatakse edifikaatoriks. Dominantsus e. katvus ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. Dumping heitmete kaadamine merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Düstroofne huumustoiteline (veekogu). D-d veekogud paiknevad rabades (rabajärved, laukad) ja toituvad pms. sademeteveest, nende põhja katab düü (turbamuda), vesi on pruun või kollane, happeline, sisaldab rohkesti huumus- ja vähe mineraalaineid (s. h. biogeene); elustik on liigi- ja isendivaene, puuduvad limused, paljudel juhtudel ka kalad. Edaafiline mullastikuline, mulla-. Edasfäär biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte, st. maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Sinna kuuluvad ka metsakõdu ja turvas; e
SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) suur sugkond! 1.kuulub kaheiduleheliste klassi, oalaadsete seltsi. 2.Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond. Ühtekokku arvatakse siia umbes üle 19 400 liigi. Kasvavad kõikjal maismaal, ka tundras ja kõrbes. 3.-4) Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad. Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed. Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides. Kroon on liblikjas koosneb ülemisest (puri), kahest külgmisest (tiivad) ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest (laevuke). Liblikõielistel on kaunvili. 4. Liblikõielistega nende juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa. 5.Levivad seal, kus on võimalik ka mügarbakteritel elada (?) 6
Iq , p q × p q p q 0 0 0 1 0 1 , , . I p × I q = I pq . , . 35. . : , . . p Ip = 1 p0 p1q1 p q1 Ip = q1 = 1 q1 = p11 p0 q0 p0 q0 p00 q0 q0 q = q , : . I pms I pps = p 1 1 p 0 1 p1 p I pps = = 1 p1q1 ptingl. q1 , .. . : I pps = p 1 1 p 0 1 . p1 p I pps = = 1 p1q1 ptingl. q1 I pps = p = p q 1 1 1 1 = Ip p p q NB!! 0 1 0 1 ( ).
peamiselt spordirõivaste
valmistamiseks.
3. Laguun
ei tohiks kasutada liiga palju detaile (väikesed detailid kaovad logo vähendamisel ära ja logo muutub ebaselgeks) tuleks erilist tähelepanu pöörata kujundi(te) äärejoonele, sest seda märkab vaataja esmalt 9. Mis on ergonoomika? (vt. slaidiprogrammi) Kasutusmugavus 10. Kes oli Walter Gropius? Milliste kunstiliikide arengut on ta enim mõjutanud ja kuidas? (lk 90-91, 135-136) Bauhausi rajaja aastal 1919. Mõjutas internatsionaalset stiili: seinad olid pms klaastist. Juugendstiili:geomeetrilised vormid, loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. 11. Mis on funktsionalism? Kuidas on funktsionalism seotud „Bauhausiga“? Milliseid põhimõtteid järgiti „Bauhausis“? (lk 91) Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Asjade kuju/ehitus peab olema kooskõlas selle funktsionalismiga. Bauhaus oli funktsionalistlik hoone ja seal õpetati/tegeleti sellega. 12
pintslist, tundlik niiske ilma suhtes. 5 Guass Guass on läbipaistmatu kattev vesivärv (akvarell) ja sellega maalimise tehnika. Maalitakse võimalikult märjale pinnale, harilikust akvarellist erinevalt on võimalik pinda mitu korda üle maalida. Valge aine sisalduse pärast on guassil valkjas varjund. Keskajal kaunistati guassidega käsikirju, alates renessansist tehti nendega eskiise, kaandeid jms. Tänapäeval värvitakse guassidega pms. kuulutusi ja teatridekoratsioonikavandeid. Joonistusel kasutasin Guass Multiki 6 Harilik pliiats Tehnilised joonised võib teha kõva pliiatsiga (H). Vaba käega joonistades peaks kasutama kas H-või B- söega pliiatsit. Väga laialdaselt kasutatakse pehmet pliiatsit 2B, sellega saab tõmmta täpseid jooni, aga ka luua erinevaid tonaalsusi. Veelgi pehmemad valöörid
Arstiteadus jaguneb kliinilisteks ja prekliinilisteks harudeks Farmakoloogia ehk ravimiteadus on arstiteaduse prekliiniline ehk haiglaeelne haru Pharmakos (ravim või mürk) + logos (sõna või õpetus) Farmakoloogia põhineb teistel baasteadustel 000 Keemia , Bioloogia , Toksikoloogia (kemikaalide ja ravimite kahjulike toime selgitamine) , Inimese anatoomia ja füsioloogia. F armakoloogia uurib: Ravimite füüsikalisi ja keemilisi omadusi Farmakodünaamikat ehk ravimite toimet organismis Farmakokineetikat ehk ravimite muundumist organismis Ravimite meditsiinilist kasutust Farmakoloogia harud: Eksperimentaalne farmakoloogia uurib ravimite toimet katseloomadel ja muudes test-süsteemides (rakukultuurid, modelleerimine arvuti abil) Kliiniline farmakoloogia uurib ravimite toimet Farmakoloogide ülesanneteks on Välja töötada ja testida uusi ravimeid Selgitada...
Selle tammi ehitamine algas aastal 1902, sestsaadik ehitati teda jätkuvalt kõrgemaks. Egiptuse tänapäevases põllumajanduses elavad aastatuhandete pikkused traditsioonid paljuski edasi, eriti Niiluse ääres elamise ja töötamise spetsiifikaga seonduv. ENE: EGIPTUSE LOODUS: Pinnamood on valdavalt tasane. Maa lääne- ja keskosa hõlmab suur Lüübüa kõrbe lavamaa, mis alaneb aeglaselt lõunast ( 400-600m) põhja (100-200m). Lavamaad katab pms. liiva- ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küünib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa liigestavad sügavad alangud ja nõod (Kattara nõgu 133m), kus põhjavesi tungib maapinnale ja kus asuvad oaasid. Egiptuse idaosas paikneb Araabia kõrbe lavamaa, mis tõuseb läänest (300-400 m) itta (700-800 m) ja lõpeb Etbai ahelikuga (2187 m) ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab
smorzando e smorz = hääbudes, kadudes, kustudes. assai = küllaltki, üsna meno = vähem molto = palju, väga non = mitte non troppo = mitte liiga, mitte ülemäära piu = enam, rohkem poco = pisut, veidi poco a poco = vähehaaval, järkjärgult poco piu = pisut enam simile = samamoodi, jätkuvalt, kestvalt subito = järsku, äkki, ootamatult Heli VÄLTUS on kuuldeorgani poolt tajutav võnkumise kestus. Vältusvaramu on muusikas kasutatavate helivältuste korrastatud kogu pms vältusastmik, mis on muusikas kasutatavate vältuste pikkusjärjestus, st helivältuste järjestus nende kasvava või kahaneva pikkuse järgi. Vältusastmik esitleb vaid helide vältussuhteid, nende suhtelist relatiivset vältust. Helide tegeliku kestuse määrab tempo kui heliteose esitamise kiirusmõõt ja seega ka helivältuste absoluutmõõt. Helivältusi tähistavad noodid. Klassikaline noodikuju on valge või must kaldovaal e
7. Bajonett Bajonett on liide, mis võimaldab objektiivi kiiresti fotoaparaadiga ühendada. Ühendamine toimub kahest detailist koosneva sõlme abil, üks neist detailidest asub objektiivi raamistusel ja sellel on väljaulatuvad tihvtid või hambad, teine paikneb aparaadi kerel ning selles on süvendid. Objektiivi kinnitamisel lähevad tihvtid või hambad vastavatesse süvenditesse ja pööramisel lukustuvad nt. vedru või riivi abil. Bajonett on kasutusel pms. professionaalfilmikaamerates, kuid tihti kasutatakse seda ka kesk- ja mõningates väikeseformaadilistes fotoaparaatides. 13 8. Fotoemulsioon Fotoemulsioon koosneb zelatiinist ja selles ühtlaselt jaotunud hõbehalogeenide (AgHal) mikrokristallidest. Põhimikule kantud ja seal kuivatatud fotoemulsioon moodustab fotomaterjali valgustundlikku kihi.
pööre lõputa) • Tänapäeval pöördetunnused kadumas • ksi-tunnus eesti, vadja, liivi keeles • nuks-vormid kirjakeelde Oskar Loorits (1923), kasutusele tulid 1960ndatel; analoogseid vorme siiski ka murretes (nt Mulgi rahvalauludes ollus) Kvotatiiv (kaudne kv) • Hiline, kirjakeele vorm on kujunenud oleviku partitsiibi partitiivivormist (vat-tegevusnime kaudu): ta olevat • Murretes esinemus ebaühtlane: v-partitsiip (nom/gen/par) pms eL murretes ( ta olev, ta oleva, ta olevat) , infinitiivid ja pidama-konstruktsioon pms eP murretes (olla, olema, peab olema, pidi olema), Tartumaal na- tunnus (ta olna) jt • Näiteid kirjakeeles 18.-19. sajandist, varieeruvus suur (ka tänapäeval varieerub) Potentsiaal • Tänapäevaks kadunud, ajalooliselt ne-tunnuseline • Väljendanud võimalikkust • Vanas kirjakeeles on üksikuid jälgi 17. sajandi tekstides: olnes, saanes
Suuri teaduslikke avastusi tegid inglased laeval ,,Challenger" 1872- 1876 aastal. Belglase A. de Gerlache de Comery ekspeditsioon ,,Belical" uuris 1898 aastal Bellingshauseni merd, samal ajal töötasid sakslased ,,Valdivial" India ookeanis. 1901- 1904 aastal uurisid inglased R. Scotti juhtimisel laeva ,,Discovert" Rossi merd ;1911-1914 aastal tegi Austraallane D. Mawson okeanoloogilist tööd India ookeani lõunaosas ja Rossi meres. Enne II maailmasõda uurisid Antartikat veel pms. sakslased (laeval ,,Metero" ), norralased (,,Norvegia"), inglased ja austraallased (,,Discovery"). Pärast II maailmasõda asutati Antrtika saartele ja mandrile alasili uurimisjaamu. Antarktika kasutamist reguleerib 1959. aastal Washingtonis sõlmitud Antarktika leping koos 1991. aasta keskkonnakaitse protokolliga, mille kohaselt Antarktika on avatud rahumeelseks kasutamiseks ja teadustegevuseks. Vägede paigutamine Antarktikasse, maavarade kaevandamine jms pole aga lubatud
2)Energia ökosüsteemides:Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse:1) kineetilist energiat väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv: valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia; 2) potentsiaalset energiat kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Avatud ja suletud ringe Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vahem vordsed tegemist on nn. suletud aineringega (1). Agrookosusteemides viiakse toitaineid tihti rohkem ara kui tagastatakse tegemist on nn. Avatud aineringega (2). Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksü...
Vesilikud on osaliselt maismaaelulised loomas, kes lähevad vette sigima [6]. Päriskonnaliste (Anura) seltsi kuulub umbes 5000 liiki. Enamik päriskonnalisi elab troopikas ja lähistroopikas. Päriskonnalistel on lühike keha, üsna pikad tagajalad ja tavaliselt soomusteta nahk; saba ei ole. Graatsilisemaid, niiskema ja siledama nahaga ning hüpates liikuvaid päriskonnalisi nimetatakse konnadeks, jässakamaid, kuivema ja krobelisema nahaga ning pms. kõndides liikuvaid päriskonnalisi kärnkonnadeks [6]. Eestimaal elab 11 erinevat liiki kahepaiksed. Nad jagunevad kahte seltsi (saba- ja päriskonnalised) ning moodustavad neli sugukonda (salamanderlased, muda-, kärnkonlased ja konlased). Kahepaiksed Eestimaal Eestimaal elavad kahepaiksed: I. Selts: sabakonnalised (Caudata): a. Sugukond: salamanderlased (Salamandridae): i. Harivesilik (Triturus cristatus) ii
Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool MÜÜDID KONTRATSEPTSIOONIST iseseisev töö seksuaalkasvatuses ja pereplaneerimises Kati Sild Tiivi Pihla Egle Rohtla Kerli Puusta Maria Merilai Kristel Kaljuvee ÄM I Tartu, 2007 Käesoleva iseseisva töö ülesanne on anda põgus definitsioon mõistele kontratseptsioon, rääkida kõikvõimalikest naljakatest ja vähemnaljakatest müütidest, mis kontratseptsioonist loodud on ning teha üldistav kokkuvõte antud teema kohta. K...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 011MT REFERAAT Troopilised puuviljad Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 1 SISUKORD 1.TIITELLEHT...................................................................................1 2.SISSEJUHATUS..............................................................................3 3.Mango ..............................................................................................4 4.Hurmaa.............................................................................................5 5.Granaatõun.......................................................................................6 6.Kiivi..................................................................................................7 7. PILDID .............................................................................
Globaalne väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine tervel planeedil. (Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse). Hajureostus - hõlmab suurt ala, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Happevihm (happesademed) pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. Herbivoor - Herbivooria e. taimetoidulisus taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime omavaheline toitumissuhe. Herbivoor ehk fütofaag ehk
Aste Põhikool Ameerika Ühendriigid Referaat Koostaja: Kerly Pere Juhendaja: Virge Lember Aste 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDEST....................................................................................4 1.1 Rahvastik..................................................................................................................4 1.2 Riigikord...................................................................................................................5 1.3 Ajalugu.....................................................................................................................6 1.3.1 Ameerika Riikide Konföderatsioon....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
