Antarktis ja Antarktika (0)

Antarktis ja Antarktika
Koostaja : muna

• klass
  

Juhentaja : -
- 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
Antarktika 4
Antarktika avastuslugu 6
Eestlasi-eestimaalasi Antarktikas 7
Antarktis 9
Antarktise avastamine 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13
’
2
Sissejuhatus
Antarktis on manner lõunapolaarvöötmes . Ta on maakera kõrgeim manner ja üle 98% on kaetud mandri jääga . Antarktika aga on lõunapolaarpiirkond, mis hõlmab Antarktist ja seda ümbritsevate ookeanide lõunaosa.
3
Antarktika
Antarktika on maailmajagu , mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres. Antarktika võtab enda alla 8,9% maismaast.
Antarktikasse kuuluvad muu hulgas Bouvet' saar, Lõuna- Georgia saar, Kerguéleni saared, Lõuna-Sandwichi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Shetlandi saarestik jt. Suuremad saarestikud moodustatavad andide tektoonilise jätku.
Antarktika asub antarktilises ja lähisantarktilises kliimavöötmetes, seetõttu on talle iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid (selles maailma külmimas kohas võib õhutemperatuur langeda 80 miinuskraadini!), tugevad tuuled, sagedane udu ja väike sademete hulk. Rannikul on kliimatingimused natuke pehmemad, mandri keskel aga väga karmid . Antarktika meredes on alati jääd . Üheaastane jää on keskmiselt 1,5m , mitmeaastane üle 3m paksune. Antarktikas on palju jäämägesid, suurimad kuni 150km pikkused ja 100m kõrgused. Tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, harvemini troopiliste laiusteni.
Jaheda vee pärast on Antartika loomastik liigivaene, kuid väga isendirohke. Planktoni külluse pärast elab seal palju vaalu , kalmaare, hülgeid ja linde. Näiteks elutseb Antarktikas maailma suurim loom sinivaal , kelle pikkus võib ulatuda üle 30 meetri. Sinivaala mass on umbes 190 tonni, see on sama palju kui 30 elevanti . Emane vaal on isasest suurem. Vaalapoja kaal on sündides 7 tonni või rohkemgi. Hiidloom on ka lõuna-lonthüljes, kes võib olla kuus meetrit pikk ja kaaluda kuni 3 tonni. Noortel isastel on londi asemel londikujuline moodustis - sellest ka looma nimi lonthüljes. Lonthüljeste seas tuleb tihti ette võitlusi. Paaritusajal võistlevad isased lonthülged emaste pärast. Nad möirgavad vastamisi ja mõnikord läheb kaklus veriseks.
4
Pilt 1: Antarktise regioon
5
Antarktika avastuslugu
Esimese ulatusliku reisi sooritas Antarktikas 1772 – 1775aastal inglise meresõitja J. Cook , kes tungis lõunasse ning avastas Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarestiku. Vene uurijad tegid vaatlusi F. Bellingshauseni ja M. Lazarevi juhtimisel 1819- 1821 aastal, avastasid 29 saart ja jõudsid Antarktisele väga lähedale. Järgmistel aastakümnetel avastasid vaalapüüdijad palju saari ja rannikualasid. Suuri teaduslikke avastusi tegid inglased laeval „ Challenger “ 1872- 1876 aastal. Belglase A. de Gerlache de Comery ekspeditsioon „Belical“ uuris 1898 aastal Bellingshauseni merd, samal ajal töötasid sakslased „Valdivial“ India ookeanis. 1901- 1904 aastal uurisid inglased R. Scotti juhtimisel laeva „Discovert“ Rossi merd ;1911-1914 aastal tegi Austraallane D. Mawson okeanoloogilist tööd India ookeani lõunaosas ja Rossi meres. Enne II maailmasõda uurisid Antartikat veel pms. sakslased (laeval „Metero“ ), norralased („Norvegia“), inglased ja austraallased („Discovery“). Pärast II maailmasõda asutati Antrtika saartele ja mandrile alasili uurimisjaamu.
Antarktika kasutamist reguleerib 1959 . aastal Washingtonis sõlmitud Antarktika leping koos 1991. aasta keskkonnakaitse protokolliga, mille kohaselt Antarktika on avatud rahumeelseks kasutamiseks ja teadustegevuseks. Vägede paigutamine Antarktikasse, maavarade kaevandamine jms pole aga lubatud. Antarktika leping jätab muutmata riikide varasemad nõuded teatud Antarktika piirkondade oma suveräänsusele allutamisele, kuid samas ei luba neil esitada ka uusi nõudeid. Lepingu kehtivuse ajal on kõik sellised nõuded "külmutatud." Eesti jaoks jõustus leping 17. mail 2001. aastal.
6
Eestlasi-eestimaalasi Antarktikas

• 1957-58 oli meregeoloogina diiselelektrilaeval "Ob" 26 aastane Ivar Murdmaa .
  

• 1957-58 ekspeditsioonilaeval Kooperatsija viibis kirjanik Juhan Smuul. Muljete põhjal kirjutas ta "Jäise raamatu", mille eest pälvis 1961. aastal esimese ja viimase eestlasena Lenini kirjanduspreemia.
  

• 1963-65 talvitus USA lõunapooluse uurimisjaamas Amundsen -Scott virmaliste uurija Henn Oona, kes osales ka jääkihtide vanuse määramisel ning pingviinide koduinstinkti uuringutes. Tegemist võib olla esimese eestlasega, kes lõunapoolusel käinud.
  

• 1967-68 talvitus Amundsen-Scotti jaamas ionosfäärifüüsikuna Hain Oona.
  

• 1963-64, 1967-68 ja 1972-73 töötas seismoloogina Novolazarevskaja jaamas geoloog Anatoli Norman.
  

• Aastatel 1965-68 ja 1968-70 talvitus Molodjoznaja ning Bellingshauseni jaamades Enn Kreem . Lõunanaabri muljete põhjal on ta kirjutanud kolm raamatut.
  

• 1968-70 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjožnaja jaamas Andres Tarand , hilisem keskkonnaminister, peaminister ja Riigikogu saadik.
  

• 1968-69 töötas sesoonrühmas filmimees Andres Sööt. Koos Mati Kasega valmisid lõunamandril filmid "Jääriik" ja "Enderby valge maa".
  

• 1971 -72 talvitus Molodjoznaja jaamas meteoroloog-aktionometristina Jaak Lembra. Samas jaamas töötas sellel talvel ehitajana Leo Saul .
  

• 1971-72 ja 1982-84 talvitus roomikmasinate mehhaanik- juhina Molodjoznaja ning Novolazarevskaja jaamades Ivan Zevnerov.
  

• 1971-72 suvel uuris samblikke ja samblaid mitmes Enderby ja Mac Robertsoni maa piirkonnas Jüri Martin.
  

7

• Ainsana eestlastest on neli korda Antarktikas talvitunud Vello Park. 1972-74 oli ta Molodjoznaja jaamas meteoroloog, 1975-77 ja 1977-79 Mirnõis aerometeoroloog ning
  
• 1981-83 Vostokis meteoroloog. Viimasel talvitumisel elas üle tuleõnnetuse: süttis jaama elektrijaam , mehed jäid kütte ja valguseta. Kuid talvitajate meelekindlus ja nutikus hoidis Vostoki töös, Vello Park sai vapruse eest Tööpunalipu ordeni.
  

• 1983-84 ja 1987-88 oli sesoonses rühmas geograaf August Loopmann.
  

• 1972-73 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjoznajas Enn Kaup. Kolm aastat hiljem talvitus ta Novolazarevskajas, hiljem tegi sesoonseid uurimistöid mitmel Antarktika veekogul .
  

• 1981-83 oli Mirnõis ja 1987-88 Molodjožnajas aeroloog-geograaf Rein Männik.
  

• 21. jaanuaril 1996. a. seilas Eesti Mereinstituudi poolt Kanada polaarturismi firmale " Marine Expeditions" renditud ökoturismilaev "Livonia" Marguerite'i lahele, Antarktika lähedal, sellega tegi laev Eesti meresõidu ajalugu, olles esimeseks Eesti lipu all olevaks laevaks, mis käinud nii kaugel lõunapolaarjoone taga. Laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog dr. Rein Vahisalu, kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust.
  

Eesti Vabariik liitus Antarktika lepinguga 45. riigina 17.mail 2001.
Jaanuaris 2003 töötas Antarktikas tänu Itaalia ja Uus- Meremaa Antarktika programmide abile Välisministeeriumi nõunik ja projekti Eesti Antarktika Ekspeditsioon juht Mart Saarso . Teostati tulevase töörajooni rekognostseering ning valiti välja tulevase polaarjaama asukoht Victoria maal, Woodi lahe rannikuoaasis
8
Antarktis
Antarktis on lõunapoolust ümbritsev manner.
Mandri pindala on 13, 9 miljonit ruutkilomeetrit (koos šelfiliustikega).
Antarktis on ainus manner, kus puudub püsiv inimasustus .
Antarktika reljeef šelfiliustiketa
Pilt 2:
Pilt 3:
Antarktis satelliidilt
Antarktis on maailma kõrgeim manner (keskmine 2040 meetrit ). Üle 98% antarktisest on kattunud mandrijääga, mille keskmine paksus on 1709m (suurim üle 4500 m), maht umbes 25mln km³ (90% Maa jääst) . Jäävabu alasid (nn. oaasid ) on 332 000 km². Jää liigub kiirjalt ookeani suunas, mandri siseosas kiirusega mõni meeter, šelfiliustikes kuni 2000m aastas. Liustiku servast murdunud jää ujub rannikumeres jäämägedena. 9
Mandri kõrgeim tipp on Vinson 5140 m.
Antarktises on avastatud mitut maavara : kivisütt , rauamaaki ja värvilisi metalle .
Kõrge jääkilbi ja pooluselähedase asendi pärast valitseb Antarktises karm mandriline polaarkliima.
Taimestik ja loomastik on rikkalikumad ainult rannikul ja oaasides, seal kasvab samblaid (80 liiki) samblikke (300 liiki) ja vetikaid, antartika poolsaarel ka 3 liiki õistaimi. Imetajast elutsevad antarktises hülged, lindudest adeelia keiser - ja kuningpingviin, tormilinnud, ännid.
Pilt 4 :Oaasi maastik .
Pilt 5: kuning pingviinid
10
Antarktise avastamine
1820 jõudis antarktise ranniku lähedale F. Bellingshauseni ja M. Lazarevi uurimisrühm. 1821 avastati Aleksander Imaa jt. saari. Esimesena talvitus mandril norra uurija C. E. Borchgrevinki ( 1864 – 1934 ) ekspeditsioon 1899 – 1900. Mandri sisealasid uurisid 20 saj. Alguses R. F. Scott (1901- 1904, 1910 -1912) E.Shackleton (1907 – 1909), R. Amundsen (1911 – 1912, jõudis 15. XII 1911 esimesena lõunapoolusele ), D. Mawson ( 1911- 1913 ) jmt. Antarktist 1928 kasutati Antarktise uurimisel lennukeid (H. Wilkins 1928 – 1930, L. Ellsworth 1935, 1938 – 1939, R. E. Byrd 1928 – 1930, 1933 – 1935, 1939 – 1941, 1946 – 1947 , jt.). Ulatuslik töö Antarktises algas rahvus geofüüsika-aasta (1957 – 1959 ) uurimisprogrammi järgi. 12 riiki rajasid 51polaarjaama, kus tehti meteoroloogilisi, enamasti ka glatsioloogilisi, arheoloogilisi ja maamagnetismivaatlusi. Sisealade tundmaõppisel kasutati erilisi roomiktraktoreid. Selliseil masinail läbisid Briti ja Uus-meremaa ekspediatsioon 1957 – 1958 V. Fuchi (s. 1908) ja E. Hillary juhtimisel esimesena Antarktisele Weddelli merest üle lõunapooluse rossi mereni.
11
Kokkuvõte
Antartikas on käinud paljud eestlastest - eestimaalastest uurijad, teadlased.
Et Antarikas on 29 saart ja Antarktis on kaetud aastaringi mandrijääga mis on üle 2 kilomeetri paks . Sealne temperatuur võib langeda alla -80ºC . Vaatamata pideval jääle , külmaleja tuulele elavad seal taimed ja loomad nt pingviinid, vaalad, hülged ja linnud .
Antarktise täielik avastamine on kestnud üle saja aastaid ja kestab siianigi. Aastal 1928 kasutati antarktise uurimisel lennukeid ja aastal 1975 sisealade uurimiseks erilisi roomiktraktoreid .
Minu arust on antarktis huvitav koht.
12
Kasutatud kirjandus
*Raamatud : ENE1. Köide
* Internet : www. wikipeedia .org
www.antartika.ee
www.uuseesti.ee
13