Kunstieksam (0)

http://www
Viljandi  Valuoja  Põhikool
Kunstieksam
Juhendas: **** ****
Koostas: ****** ********
8b
Viljandi 2009-05-29
Sisukord
Lk
Miks valisin............................................................... 3.
Teema...................................................................... 3.
Vesivärv ................................................................... 4.
Pastapliiats ............................................................... 5.
Guašš....................................................................... 6.
Harilik pliiats ............................................................. 7.
Värvipliiats................................................................ 8.
Õlipastell.................................................................. 9.
Viltpliiats................................................................. 10.
Tindipliiats ............................................................... 11.
Rasvakriit................................................................ 12.
Töö käik.................................................................. 13.
Kasutatud kirjandus................................................ 14.
2
Miks valisin
Valisin kunstieksami, kuna tunnen , et olen 
joonistamises üsnagi hea ja see tundus kerge olevat. 
Tahtsin ka 8. klassi valikeksami lihtsalt ja hea hindega
lõpetada. Mulle ei meeldi väga palju õppida ja 
joonitamisest tunnen vaid rõõmu. Teadsin  kohe 
alguses, et tulen sellega toime.
Teema
Valisin temaks suure vana puu, see on kokku teibitud 
üheksast A3-st. Puu joonistamiseks sain 
inspiratsiooni ühest kunstitunnis vesivärvidega tehtud 
tööst.
Mõtte, et iga  paberileht eri tehnikaga  täita, nuputasin 
ma välja siis, kui puu alles tegemisel oli.
3
Vesivärv e  akvarell
Vesivärvide  sideaine koosneb põhiliselt 
kummiaraabikust ja värvi pigmendist. Neid müüakse 
tahkel või vedelal kujul. Tahket värvi tuleb 
pehmendamiseks  niisutada , vedelad värvid nõuavad 
samuti vett, kuid nende lahjendamine on palju 
kergem.
Akvarellimistehnika on näiliselt lihtne. See koosneb 
põhiliselt märjale pintslile värvi võtmisest, selle 
paberile kandmisest ja värvi „venitamisest“ , lisades 
üha suurenevaid veekoguseid, et saavutada tooni 
hajuvus  tumedast heledaks. Hajutamise  lõpuks on 
väet muutunud juba nii heledaks, et seda saab 
valgest  paberipinnast vaevu eraldada. 
Vesivärvidega saab maalida kahte moodi: märjalt 
märga ja kihtide viisi.
Märjalt märga tähendab värvidega maalimine märjale 
pinnale.
Kihtide viisi maalitakse aga kuivale. Kui värv on 
kuivanud lisatakse sellele uus kiht värvi ning lastakse 
uuesti kuivada.
Joonistusel  kasutasin – Akvarium 
12 Akvarel Medovaja
4
Pastapliiats
Pastapliiatsit kasutavad joonistajad vähe, ehkki  
sellega on väga hea joonistada, eriti kui südamik on 
tugev, kvaliteetne ega määri. Pastapliiatsiga saab 
teha paberile õhkõrna eeljoonistuse või viirutuse, et 
seejärel kontuure kordusjoonega rõhutada. Sellisel 
viisil tekib ilus  diferentseeritud joonte spekter . 
Pastapliiats ei ole, erinevalt sulepeast, sulest või 
pintslist, tundlik niiske ilma suhtes.  
5
Guašš
Guašs on läbipaistmatu kattev vesivärv (akvarell) ja 
sellega maalimise tehnika. Maalitakse võimalikult 
märjale pinnale, harilikust akvarellist erinevalt on 
võimalik pinda mitu korda üle maalida. Valge aine 
sisalduse pärast on guašsil valkjas varjund. Keskajal 
kaunistati guašsidega käsikirju, alates  renessansist  
tehti nendega eskiise, kaandeid jms. Tänapäeval 
värvitakse guašsidega pms. kuulutusi ja 
teatridekoratsioonikavandeid. 
Joonistusel kasutasin – Guašs
Multiki
6
Harilik pliiats
Tehnilised joonised võib teha kõva pliiatsiga (H). 
Vaba käega joonistades peaks kasutama kas H-või B-
söega pliiatsit. Väga laialdaselt kasutatakse pehmet  
pliiatsit 2B, sellega saab tõmmta täpseid jooni, aga ka
luua erinevaid tonaalsusi. Veelgi pehmemad valöörid 
ja heleda-tumeda üleminekud on võimalikud 4B- või 
6B-ga. Pehme pliiatsiga joonistamisel peab aga 
tähele  panema , et joonistust ei hõõrutaks käega laiali.
Joonistusel kasutasin – Evolution  665 HB 2 harilikku
7
Värvipliiats
Värvipliiatsite värvilisi südamikke valmistatakse 
teistmoodi. Nad koosnevad värvipigmentidest, 
rasvadest , vahadest, sideainetest (tavaliselt 
tselluloosi derivaatidest) ja mineraalsetest 
täiteainetest, näiteks talgist ja jahvatatud kaoliinist. 
Värvipliiatsisüdamike kvaliteet sõltub jahvatise 
peenusest, eelkõige aga pigmentide osakaalust ja 
kvaliteedist. Mida suurem on pigmentide osakaal, 
seda kõrgem on südamiku kvaliteet ja seda paremini 
hakkab pliiats paberi külge. Pärast segamist 
pressitakse  segu matriitsi abil välja ning südamikud 
lõigatakse parajateks tükkideks. Erinevalt 
grafiitsüdamikest värvipliiatsisüdamikke ei põletata, 
vaid kuivatatakse kuivatusahjus. Et pliiats paremini 
libiseks, käib värvipliiatsisüdamik läbi veel kuumast 
rasvavannist.
Hõbe -, värvi-, söe-, sangviin - jt pliiatseid kasutatakse 
nagu harilikkugi pliiatsit, need lisavad  joonisele 
värvitoone.
Joonistusel kasutasin – Gamma Pzelka värvipliiatseid
8
Õlipastell
Õlipastellidega saab väga erksad  ja tugevad värvid. 
Kuna need ei määri nagu kriidipastellid, on neid 
parem kasutada. 
Sobivad joonistamiseks paberile, kartongile, kangale. 
Värvitoonid segunevad omavahel. Kasutatav nii 
kuivalt kui märjalt koos tärpentiini või mineraalse  
piiritusega .  
Joonistusel kasutasin – Pantel
Oil Pastels
9
Viltpliiats
Viltpliiatsid  on odavad, eredavärvilised ning lihtsad 
kasutada. Neid on hea kasutada pilkupüüdvate tööde 
tegemiseks, näiteks nagu plakatid või 
sünnipäevakaardid.
Paljude viltpliiatsite tint on läbipaistev. See tähendab, 
et üht värvi teisega kattes saab tulemuseks uue värvi.
Viltpliiatsitega saab joonistada väga nutikalt. Varjude  
ja mere loomiseks  tuleb vastavad kohad veega üle 
maalida. Vanad, peaaegu kuivanud pliiatsid sobivad  
hästi tekstuuriefektide saavutamiseks.
Joonistusel kasutasin – Carioca Birello viltpliiatseid
1
Tindipliiats
Ka tindipliiatsid on odavad, eredavärvilised ning 
lihtsad kasutada. Tindipliiatsiga on lihtne ja hea nii 
joonistada kui ka kirjutada. See kuivab  kiiresti ning ei 
hõõrdu laiali. 
Vesitinte võib märja pintsliga omavahel segada. 
Nende  kuivamine võtab aga veidi aega. 
Ristiviirutamiseks sobivad piiritustindid, mis kuivavad 
peaaegu kohe ega valgu nii kergelt laiali.
Joonistusel kasutasin – SCR system
           No Problem tindipliiatsit
1
Rasvakriit
Rasvakriite kasutatakse mitut moodi. Ühe kriidiga 
saab erinevaid varjundeid, olenevalt sellest, kui 
tugevasti  vajutada . Neid võib ka segada - nõnda saab
erineveid värve, kuigi nad ei sulandu nii hästi kui 
kriidipastellid või õlipastellid. Samuti sobivad need 
hästi hõõrumis- ja riipetehnika jaoks. 
1
Töö käik
Minu kunstieksam koosneb üheksast A3-st, mis on 
omavahel kokku teibitud. Nende peale on joonistatud 
suur vana puu. Iga paberileht on täidetud aga eri 
tehnikatega. Algul joonistasin ka mustandi, kuhu 
peale proovisin erinevaid stiile ja tehnikaid, et puhtand
hea välja näeks.
Kuna paljud tehnikad omavahel kõrvuti kokku ei 
sobinud, tuli ülemineku kohti veidike  kohendada. 
Näiteks värvisin viltpliiatsiga tehtud alale veidike ka 
vesivärvi, et ülemineku koht nii järsk ei oleks.
Kõige raskem oli värvida akvarellidega. Kuna paber 
oli juba küllaltki märg , oli sinna peale varju tegemine 
üpriski keeruline ning seda tuli mitmeid kordi üle teha.
Võrreldes teiste tehnikatega läks kõige kergemini 
harilikuga joonistamine. Harilikule ei pidanud teisi 
värve juurde  lisama ning mitmeid kordi üle värvima.
Kõige rohkem meeldis mulle teha aga guaššdega. 
Seda on näha ka tööl, kuna see on kõige ilusamalt ja 
huvitavamalt tehtud. 
Mida mulle üldse ei meeldinud teha, oli vesivärv. 
Nagu juba ennist öeldud , oli see ka kõige raskemini 
teostatav ning võttis palju aega. Tulemuseks sain aga
vapustavalt ilusa ja huvitava puu, millel puuduvad 
lehed.
Töös kasutasin järgmisi värve: tumesinine, lilla, 
tumepruun ,  helepruun , valge ning hõbehall (harilik).
Kokkuvõtteks polnud seda tööd teha sugugi kerge 
nagu alguses arvasin. 
1
Kasutatud kirjandus
Ulf Linke  - „Joonistamine“  
                             Nägemise kool
Francisoco Asensio Cerver - „ Vesivärvid algajatele “
ENE 3
http://et.wikipedia.org/wiki/Pliiats
Fiona Watt - „Laste kunstiraamat“ 
Judy Martin - „Maali ja joonista“
1