Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Virmalised (0)

1 Hindamata
Punktid
Virmalised
  • Virmalised, e. polaarvalgus on helendus kõrgatmosfääris.
  • Kõige enam esineb neid pooluste kohal.
  • Neid võib esineda 60 kuni 1000 m kõrgusel, kuid kõige tavalisemad on nad umbes 100 m kõrgusel.
  • Virmalised võivad olla difuussed(aeglaselt muutuvad laigud või ribad ) ja kiirjad(kiiresti muutuvate kiirte -, kardina- või kroonikujulised vms.
  • Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus e. päikesetuul, mille laenguga osakesed – elektronid ja prootonid – triivivad maa magnetvälja toimel polaaralade kohale, kus nad lämmastiku molekulide ja hapniku aatomitega põrgates neid ergastavad.
  • Mööda päikest jooksevad magnetjooned Lõunapooluselt Põhjapoolusele. Päikese pöörlemine venitab magnetjooned ekvaatori kohal välja. Keerduvad magnetjooned moodustavad päikese pinnal sõlmi, mis kriitilise punkti kasvades plahvatavad. (Igal aastal kaotab päike tuule tõttu 20 tuhat miljardit tonni ainet.)
  • Naastes lähte-energiatasemele kiirgavad aatomid ja molekulid virmalistele iseloomulike lainepikkustega valguskvante.
  • Virmalised on harilikult sinakasvalged või kollakasrohelised, harvemini punakad ja violetsed.
  • Virmaliste esinemise sagedus muutub koos päikeseaktiivsuse muutumisega (periood kesk. 11a.)(viimati a-l 2000)
  • Virmaliste tekkimist on ka laboratooriumis katseliselt modelleeritud.(K. Birkeland 1986a.)
  • Kõige rohkem on virmalisi 65. – 70. laiuskraadil (kuni 100 korda aastas.) Põhja- Soomes.
  • Eestis 4-5 korda aastas pms. märtsis ja septembris.
  • Vanarahvas ütleb virmaliste kohta, et need on võitlevad surnute hinged ; öeldakse ka, et virmalisteks käisid üleloomulike võimetega inimesed. Nende järgi ennustati ilma, sõda, nälga, õnnetusi jne.
Virmalised #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jan Õiglane Õppematerjali autor
Kõike Virmaliste kohta. Sobib ettekandeks!

Sarnased õppematerjalid

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

tiheduse muutustest;aluspinna pilveosade suurused oleks lähedased. Tugevate magnettormide puhul, s.t. Maa erisoojus on c ja tihedus ,siis C=c.Pinnase omadustes. Jääpilvedes on tarad puhtamate värvidega magnetvälja häirituse korral, ilmuvad soojusjuhtivust iseloomustatakse Taeva värv ja suurema selgusega. virmalised ka keskmistel laiustel, harva ka soojusjuhtivuse koefitsiendi abil,mille all Taevavõlvi värvuse määravad kindlaks madalamatel laiustel. Virmaliste aeg mõeldakse soojushulka kalorites,mis voolab atmosfääri poolt hajutatud päikesekiired. Koit/Eha ruumiline jaotus, nende intensiivsus, kuju ja läbi pinnaühiku(sm2)ühe

Hüdrometeoroloogia
2021 Met-eksami konspekt
119
pdf

2021 Met-eksami konspekt

kui Maale. ● Maa kiirgab omakorda infrapunakiirgust ● Veeaur, CO2, teised kiirguslikult aktiivsed gaasid neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust ning toimivad kui isoleeriv kiht maapinna lähedal, hoides sedasi ära osa infrapunakiirguse lahkumise ilmaruumi ● Ilma kiirguslikult aktiivsete gaasideta oleks maapinna temperatuur -18C, 33C madalam kui praegu Looduslike pindade albeedod Soojusbilanss Maa magnetväli ● Virmalised - Päikeselt tulevad laetud osakesed (päikesetuul) kiirguse näol põrkuvad ja ergastavad Maa atmosfääri aatomeid. Ergastuse tagajärjel kiirgub valguskvant, mida näeme virmalistena. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest päikesetuule osakesed on laetud ja nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluse kohal. Kui atmomaarne hapnik ergastub, siis kiiratakse 100-150km kõrgusel rohelist, punast 250km kõrgusel

Klimatoloogia ja meteoroloogia
Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil

Keskkonnafüüsika
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
74
docx

Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid

Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht................................................................

Bioloogia
Maateaduse aluste kordamine eksamiks
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:  geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest  meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist  hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu  mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu  biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust  paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus  maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru

Maateadus
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
Universum pähklikoores
58
doc

Universum pähklikoores

UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II ­ KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik. Kas Star Trek?................

Füüsika
Universum pähklikoores
55
pdf

Universum pähklikoores

UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II ­ KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna .......................................................................................................................... 3 Relatiivsusteooria lühilugu ............................................................................................ 4 Aja kuju ......................................................................................................................... 9 Universum pähklikoores .............................................................................................. 17 Tulevikku ennustamas ................................................................................................. 21 Mineviku kaitsel .......................................................................................................... 29 Meie tulevik. Kas Star Trek? ..........

Kosmograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun