Jaan Koorti elulugu ja looming (0)

JAAN KOORT
ELULUGU
Jaan Koort (6. november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond ), Tartumaa – 14. oktoober 1935 Moskva ) oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik.
Jaan Koort sündis talupoja perekonnas. Lapsepõlvel oli erakordselt suur mõju tema edaspidisele elukäigule. Tema tähtsamaks iseloomuks oli see, et ta lähenes kunstile kui käsitööle, kui hingestatud käsitööle. Koorti perekonnas loeti palju, telliti „Olevikku“ ja „Valgust“, austati muusikat. Viiulimäng oli tema jaoks meeldivaim kõrvalharrastus, mis aitas teda isegi Pariisi nälja-aastatel mitmel korral välja kroonilisest rahahädast. (Annaabi)
Esimesed kooliaastad veetis Koort Orge koolis. Kuna õppetöö toimus vene kooliinspektori ja kohaliku vaimuliku range kontrolli all, siis õpiti hoolega vene keelt, usuõpetust, tuubiti pähe keiserliku perekonna liikmete nimesid , laulutundides aga õpiti koraale.
Aastatel 1896–1900 õppis ta Tartu linnakoolis. Pärast seda läks veel aastaks H. Treffneri eragümnaasiumi sse, kus lõpetas viienda klassi. Tartu- aastatel tärkas tal ka huvi kunsti vastu.
1901. aastal osales Jaan Koort Saksa Käsitöölaste Seltsi joonistuskursustel. Seal õpiti tundma kujutavat geomeetriat, perspektiivi ja joonistamist.
Õpinguid jätkas ta Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis ( 1902 –1905). (Wikipedia)
1902. aastal oli Koorti nimi Peterburi Parun Stieglitzi tehnilise joonistuse keskõppeasutuse“ nimekirjas, algul küll vabakuulajana, sest tal puudus täielik eelharidus , kuid 1903. aastal oli ta juba täisõiguslike õpilaste nimekirjas. Stieglitzi kunstikool oma praktilise tarbekunstialase suunaga avas lõpetajaile küllaltki head perspektiivid tegutsemiseks kodumaal kiiresti arenevas mööblitööstuses või teistes kergetööstuse ettevõtetes. Ajal, mil Koort astus Stieglitzi kooli, domineeris seal hingetu elektika. Seda ajajärku peetakse tarbekunsti ajaloo kõige sügavama languse perioodiks .
Aastatel 1905–1915 elas Pariisis, kus talle eriti tugevat mõju avaldas "La Ruche" kunstiinimeste koloonia. Neil aastail külastas ta mitmeid kordi ka Eestit.
1915–1916 töötas Moskvas, hiljem 1916–1921 Tartus.Ta oli 1919 aastal Eesti Töörahva Kommuuni ajal kunstikaitsetoimkonna juhataja.( Eneke )
1921-1934 aastal oli Koort vaheaegadega Tallinnas( oli 1921-1923 aastal Riigi Kunsttööstuskooli õppejõud.)
Lühikest aega on ta olnud ka Pariisis ja Austraalias.
Koorti looming tekitas eesti seni akademistlikus skulptuuris murrangu. Varaseis kujudes ilmneb impressionismi mõju ja kallakut sümbolismi. Varased maalid olid postimpressionismi mõjulised linnavaated(näiteks „Pariisi eeslinn “ 1909) ja dekoratiivsed natüürmordid. Ta oli suurepärase vormitunnetusega skulptor , kes kasutas meisterlikult erinevaid materjale ning huvitus keraamikast, kasutades oma töis erinevaid glasuure. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus. Domineerima hakkasid portreed pms. Naise ja laste pead, näiteks „Abikaasa portree“puust 1921, „ Karjapoiss “ marmorist 1914, „Ra Koort“ kipsist 1917.( Eneke)
Ta on teinud talupoegade karakterportreesid, näiteks „Piibumees“puust 1920.
Tuntumad maalid: „Ema portree“ 1913
„Natüürmort vaipadega“1916
„Põllud“ 1918
Karakterportreed aktiskulptuuris:“Põlvitaja naine“ marmorist 1923
„Palvetaja“, puust 1912-21 (hävinenud)
Loomakujud: „ Metskits “ pronksist 1929
Ta on teinud mitmete tuntud inimeste hauamonumente, näiteks Julius Kuperjanovi ja August Kitzbergi.
Jaan Koortil on poeg Peep Koort (1920–1977) oli kasvatusteadlane ja filosoofiadoktor ja tütar Tui Isis Lea Koort (1914 Pariis – 2005) oli kunstiajaloolane.
Kirjandus: Kaalu Kirme. "Jaan Koorti päevaraamat", Kirjastus Kunst , Tallinn 1989.
Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
Jaan Koorti nime kannab tänav Tallinnas ja Tartus.
1985. aastal püstitati Tallinna Kadrioru parki tema mälestussammas.(1983, pronks, graniit ) (Eneke)
KASUTATUD KIRJANDUS

• Annaabi,12.september 2008, http://www.annaabi.com/materjal-3514-jaan-koort
  
• Wikipedia, 8. jaanuar 2010, http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Koort
  
• Tallinna Kirjastus“Valgus“,1990, ENEKE 5, lk 39-40
  

„Metskits“, pronks, 1929
„Karjapoiss“, kips, 1913-1921
„Põllud“ 1918
Jaan Koorti mälestussammas