Alpid (1)

Alpid
Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis moodustab Kesk-euroopa lõunaosas 1200 km pikkuse ja 135-260 km laiuse kaare. Alpid on maailma paremini uuritud kõrgmäestik. Kuulsaimad uurijad on A. Penck ja E. Brückner. Alpid on noor mäestik. Mäestiku teljeosas on kristalsed , servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc , mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786 .
Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein , Rhohe, suurem osa Doonau lisajõgesid (Sava, Drava , Inn, Isar, Iller), Po ja selle vasakpoolsed lisajõed. Alpide põhja- ja lõunajalamil paikneb Euroopa suurimaid järvi (Bodeni, Genfi, Como ja Garda järv ning Lago Maggiore).
Alpide mäestik on 1800 meetrini metsane, kõrgemal, 2300 meetrini on lähis alpiinne vöönd, veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja igiliustikud (liustike kogupindala on 4120 km²). Madalate kurude (Väike Sankt Bernhard 2188 m, Sankt Gotthard 2108 m, Splügen 2117 m, jt.) rohkuse tõttu on teestik tihe, mäestikku läbib hulk tunneleid (tuntuimad Mont Blanc’i, Simploni, Mont Cenis’ ja Sankt Gotthardi tunnel ). Palju on kuurorte ning turismi- ja talispordikeskusi (Davos, Chamonix, Cortina d’Ampezzo, Kitzbühel, Innsbruck , Grenoble jt.).
Alpides on kõrgmäestike alpiinse vööndi taimed, mis on kohastunud tugeva tuulega , madala
temperatuuriga jt. raskete elutingimustega. Seetõttu on nad tiheda karvastusega ja madalad, kasvavad enamasti padjandeina. Suurte õite ja hallide lehtede pärast kasvatatakse dekoratiivseid kellukaid, emajuuri ja jänesekäppi.
Atlandi ookeanilt tulevad niisked õhumassid takerduvad kõrgete Alpide taha ning sellepärast langeb eriti mäestiku läänenõlvadel rohkesti sademeid. Mäestiku läänenõlvadel sajab 1000-2500 mm aastas, kuivematel idanõlvadel aga vaid 500-600 mm aastas. Ohtralt sademeid langeb maha talvel lumena, mis põhjustavad sageli suuri laviine. Samuti on Alpid omamoodi tõkkeks põhja- ja lõunatuultele. Mäestiku põhjanõlvadel on aasta keskmine õhutemperatuur tunduvalt madalam kui lõunanõlvadel.