Magnetväli - püsimagnetid (0)

t'lagrnetvali . Piisimagnetid.
Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi figi t6mmata vdtjendub
kivinii hing. Leiukoha jargi (Magnesia linn V8ike-Aasias) hakati
selliseid kivimeid nim magrnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise
rauamaagi ehk magrnetiidiga.
Magrnetvili on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud vtli, mis
toimib magnetilise vastastilan6ju vahendajana. (Vrdt paigalseisvate
laetud osakeste iirnber on ainult elekriviili) . Rangelt v6ttes tekitab
magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei
eksisteeri.
Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) .
Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti
magnetwili on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide)
magrnetvSljade srunna. Aineosakesed omavad magnetvAlja oma p66rlemise ehk
spinni t6ttu.
pUsimagneti materjal-iks on nt magnetiit. Vaga tugev piisimagnet on NIB-
magnet ehk neodtilirn-raud-boor.
Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: p6hjapoolus (N) ia
l6rrnapoolus (S). Poolused piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvAlja
j6ujooned.,J5ujooned m6ttelised jooned, mis kujutavad magnetvailja
tugevust (mida tihedamalt on joonisel keha umritsevas alas magnetvdlja
j6ujooni, seda tugevam selles piirkonnas magnetvAlja m6ju on).
Magnetpoolust ei saa kujutada punktina, see on alati ulatuslikum
piirkond. PoIe olemas uksikuid magnetpoolusi, magneetvilja allikas on
alati dipooli kujuga. Magneti poolilamisel tekib kaks uut magnetit,
rnillel kummalgi on kaks poolust.
MagnetpooLuste vaheline ala on neutraalne.
g lru-l-s-l
Magnetviil ja
j6ujoonte kokkuleppelist suunda niiitab magnetvtil jas
orienteerunud magrnetn6ela p6hjapoolus. Seega on j6ujoonte suund magneti
p6hj apooluselt l6unapoolusele .
5 H.siN
-\--l
^l
Magneti.liee vastastilcmFju seadun: Erinimelised pooJ-used t6mbuvad,
samanimelised t6ukuvad. Magnetilise t6rnbe- ja t6ukej6u suurus (F) on
p66rdv66rdeline pooluste vahelise kauguse (r) ruuduga.
s-7/f
Magrneeturnine ndhtus, mille korral magnetvilja paigutatud aine/keha
tekitab ise ka magnetviilja ehk saab magnet.ilised omadused.
F0risikaliselt pole korrektne viljend ,,magrtet t6tnbab ligir'
Jrlrijteks ktJmkapimagmet ja kirjaklanber. Magneti ldheduses muutub
kirjaklambri aine samuti maqnetiliseks, kusjuures p0simagneti
poolne klambri ots omandab vastasnimelise pooluse. Kuna klamber
on niiitd ka magnetiliste omadustega, hakkavad krilmkapimagneti j a
kirjaklambri vahel m6juma t6mbej6ud. Selle j6u m6ju1 t8heldame
kergema v6i vabamalt liikuda saava keha (uldjuhul siis
kirjaklanbri) liikumist.
rII -\
f.T] t\