Muusikalised mõisted (0)

1- priim
2-sekund
3- terts
4-kvart
5- kvint
6-sekst
7- septim
8-oktav
9-noon
10-deetsim(terts üle oktavi )
11-undeetsim(kvart üle oktavi)
12-duodeetsim(kvint üle oktavi)
13-tertsdeetsim(sekst üle oktavi)jne
HELI
Heliteos ehk HELIND , looja on komponist, kes esmalt loob helindi MÕTTELISEL e MENTAALSEL TASANDIL ja seejärel, et seda kaasinimestele edasi kanda, teeb seda AINELISELE e FÜÜSILISELE tasandile (kehastab)
Heli kehastused

• Kuuldavad helikujundid
  
• Helikujundite salvestus helikandjal(vinüülplaat)
  
• Nähtavad helitähised( noodid )
  
• Elektrooniliselt kodeeritud signaalid(MP salvestus)
  

Komponist kõlastab oma helikujutlust muusikainstrumendi – võnkumisvõimelise elastse keha vahendusel ja salvestada see helikandjale ja fikseerib selle nähtavate helitähistena ehk NOOTIDENA ehk kokkuleppeliste graafiliste tingmärkidena.
Nootide esitaja – INTERPREET
Helilooja muusikalised ideed jõuavad kuulajateni kuues protsessis:

helilooja helikujutlus

noot kui kokkuleppeline helikujutis

interpreedi helikujutlus kui mentaalne protsess

interpreedi helikõlastus ja selle levi kui füüsikaline protsess

närvivool kuuldeorganis(kõrvas,kuuldenärvis ja aju helikeskuses)kui füsioloogiline protsess
6. kuulaja helitaju ja muusikaelamus kui psüühiline protsess, millele võib järgneda kuuldu meenutus ja selle analüüs kui mentaalne protsess
Heli jaguneb:

mentaalne-kui helikujutlus

füüsiline- kui elastse keha (sh õhu kui levikeskkonna)võnkumine

füsioloogiline- kui närvivool kuuldeorganis(kõrvas, kuuldenärvis ja suuraju muusikakeskuses)

psüühiline –kui helitaju ja muusikaelamus
VÕNKESAGEDUS- täisvõngete arv mingis ajaühikus (Hz)
Hz näitab täisvõngete arvu sekundis (6Hz=6 võnget sekundis)
Füüsiline heli 4 põhiomadust:

võnkumise ULATUS

võnkumise jätkuvus e KESTUS

võnkumise kiirus e SAGEDUS

võnkumises oleva elastse keha osade erikaal e võnkumise KOOSTIS
Elastsest kehast pärinev võnkumine levib teda ümbritseval keskkonnas helilainena. LAINE on võnkumise ülekanne ühelt aineosakeselt teisele. Võnkumise kiirus oleneb aine tihedusest, temperatuur levimise kiirusest.
Õhus 343m/s , 1500 merevees , kõige kiiremini aga metallis: 5100m/s
Füsioloogiline heli on seotud psüühilise heliga .
Psüühilise heli 4 omadust ehk heli põhiomadused:

HELITUGEVUS - sõltub amplituudist

VÄLTUS - impulsside kestusest

KÕRGUS - tähtsaim, sõltub põhivõnkumise sagedusest

KÕLAVÄRV – sõltub heliallika võnkumise koostisest(nt la 440x/sek)
Häälestus jaguneb:

• meloodiline (Pythagorose)
  
• harmooniline (kesktooni häälestus, 1-märgiline
  
• võrdne häälesüsteem, tempereeritud, helistikud on võrdselt mängitud, ka pooltoonid, mida mõõdetakse Cent `ides. Pooltoon=100 Centi
  

ENHARMONISM – samahelilisus
Heli tugevus kuuldeorgani poolt tajutav elastse keha võnkumise ulatus kui võnkumise intensiivsus, mis kuuldeorganisse jõuab õhurõhu muutusena. Helide tugevust tähistatakse tähtedega või täheühenditega, mida nimetatakse HELITUGEVUSTÄHISTEKS (üldised e püsivad või kohalikud e ajutised)
Üldised tugevustähised pärinevad vastavatest tugevusega seotud itaaliakeelsetest sõnadest:
p = piano = vaikselt
p p = pianissimo = üsna vaikselt
p p p = piano pianissimo = väga vaikselt
p p p p = pianissimo-pianissimo e duubel-pianissimo = ülivaikselt
f = forte = tugevalt
f f = fortissimo = üsna tugevalt
f f f = forte fortissimo = väga tugevalt
f f f f = fortissimo-fortissimo e duubel-fortissimo = ülitugevalt
m p = mezzo piano = ``pool-vaikselt``, parajalt vaikselt
m f = mezzo forte = ``pool-tugevalt``, parajalt tugevalt
Helide tugevusastmik kui helitugevusvaramu on muusikas kasutatavate helitugevuste korrastatud kogu: ( pppp ) - ppp – pp –p – mp – mf – f – ff – fff - (ffff)
Helitugevuste tähistus on suhteline. Noodikirjas paiknevad üldised tugevustähised instrumentaalmuusikas noodijoonestiku all, klahvpillidel 2. joonestiku vahel, tekstiga vokaalmuusikas joonestiku kohal. Üldised tugevustähised kehtivad helindi tervikosa lõpuni või kuni uute tähisteni.
Üksikhelide teistest erineva tugevuse tähistamiseks kasutatakse mitmesuguseid sõnalühendeid ja märke kui kohalikke tugevustähiseid. Eelnevatest suuremat helitugevust kui rõhku e aktsenti tähistavad:
fz = forzato või sf: vahel ka sff või sfff või sfz = sforzato = tugevdatult, rõhutatult
(linnuke ülesse) või (linnuke alla) = tugeva rõhu märk
> = keskmise rõhu märk
- = jooneke, kriips = nõrga rõhu märk
Rõhku koos sellele järgneva kohese vaibumisega tähistab: fp = forte-piano
Kohalike tugevusmärkide asukoht noodikirjas on sõltuv mitmetest teguritest. Enamasti asuvad nad 1. noodivarre korral noodipea juures, 2. erisuunalise noodivarre korral varte juures, kuid võivad asuda ka kõik noodijoonestiku kohal ja ositi selle all.
Dünaamika on helitugevuste järgnevus või ajaldus (dünaamikee – jõukasutus). Dünaamika võib olla püsiv või muutuv. Helitugevuste järsul muutumisel moodustub astang-dünaamika, järk-järgulisel e sujuval muutumisel liug-dünaamika.
Kasvav helitugevust tähistab crescendo ehk crec või allargando e allarg = laienedes.
Kahanev helitugevust tähistab diminuendo e dimin e dim või decrescendo e decresc või > = kahanevalt, vaibudes , nõrgenedes. Koos tempo aeglustumisega tähistatakse kahanevat helitugevust calando = vaibudes
morendo = surres, jõudu kaotades,kustudes
smorzando e smorz = hääbudes, kadudes, kustudes.
assai = küllaltki, üsna
meno = vähem
molto = palju, väga
non = mitte
non troppo = mitte liiga, mitte ülemäära
piu = enam, rohkem
poco = pisut, veidi
poco a poco = vähehaaval, järkjärgult
poco piu = pisut enam
simile = samamoodi, jätkuvalt, kestvalt
subito = järsku, äkki, ootamatult
Heli VÄLTUS on kuuldeorgani poolt tajutav võnkumise kestus. Vältusvaramu on muusikas kasutatavate helivältuste korrastatud kogu – pms vältusastmik, mis on muusikas kasutatavate vältuste pikkusjärjestus, st helivältuste järjestus nende kasvava või kahaneva pikkuse järgi.
Vältusastmik esitleb vaid helide vältussuhteid, nende suhtelist relatiivset vältust. Helide tegeliku kestuse määrab tempo kui heliteose esitamise kiirusmõõt ja seega ka helivältuste absoluutmõõt.
Helivältusi tähistavad noodid. Klassikaline noodikuju on valge või must kaldovaal e noodipea koos selle juurde kuuluva noodivarre ja lipukesega või ilma nendeta. Nootide kuju tähistab nende omavahelist suhet. Klassikalised noodikujud tähistavad vältusastmikku, milles naabervältuste suhe on 1:2 või 2:1, sest iga järgnev vältus on naabervältusest 2x lühem või pikem. Vastava vältusega kõlava heli puudumist(helivahet)tähistab samasuguse vältusega vaikimismärk e paus .
Noodijoonestikul paikneb punkt joonevahes oleva noodipea järel samas vahes ning noodijoonel oleva noodipea järel ülemises vahes. Pidekaart kasutatakse 1-häälsuse korral noodivarte suunale vastupidise kaardumisega, mitmehäälsuse korral kasutatakse ülemises hääles tõusval kaardumist ning alumises hääles laskuvat kaardumist. Fermaat paikneb noodivarre suunas. Punkti ja fermaate(kaarega täpp) võib kasutada ka pauside vältuste pikenduseks. Punktita ja 1 ja 2 punktiga noote pikkuselt järjestades moodustub vältusastmik. Noote saab jaotada tavajaotusena ja erijaotusena. Erijaotuslikes vältusgruppides kasutatakse tinglikku tähistamist.

punktita noodi erijaotamise korral 3-e noodiline grupp kirjutatakse 2-noodilise grupi vältustes, 5, 6, 7-noodiline grupp kirjutatakse 4-noodiöise grupi vältustes.

punktiga noodi erijaotamise korral 4 ja 5-noodiline grupp kirj . 3-noodilise grupi vältustes, 7-…11- noodiline grupp kirj. 6-noodilise grupi vältustes jne, erandiks on punktiga noodi jaotamine 3-e asemel 2-eks, kus kasutatakse lähima suurema nootide arvuga grupi vältusi.
Erijaotuslikke gruppe nim. vastavalt nootide arvule grupis:
2 = duool
3 = triool
Jne, 9= novemool 10 = detsimool jne
METRORÜTMIKA
Muusika vältuskorrastuse tasanditeks on:

vältusastmik

rütm

meetrum

tempo
Rütm on helivältuste järgnevus. Rütm võib olla rangemõõduline e meetriline või vabamõõduline e a-meetriline. Rütmi erikujuks on suvavältusega vaba- e rubato -rütm.
Meetrumi lähtesuuruseks ja koostisosaks on vältusastmikust vabalt välja valitud, kuid seejärel mõtteliselt pidevalt kasutatav mõõt- e tugivältus(valitud ühikvältus kui nn löök) ning meetrium kui rütmimõõt on tugivältuste süsteem(rütmi mõõtsüsteem, suuruste omavaheline võrdlemine)
Meetriumi osadeks on:

ühepikkuste tugivältuste järgnevus e rütmipulss

tugivältuste ühepikkune grupp e takt.
Taktis olevat tugivältust nimetatakse taktiosaks. Igas taktis on sama arv tugivältusi(nt igas 4-osalises taktis on 4 tugivältust e 4 taktiosa)
Metrorütm on meetriumit ja rütmi ühendav mõiste. Metrorütm e meetriline rütm kui keskset mõõtvältust omav rütm on meetriliselt korrastatud rütm. Metrorütmika on metrorütmide korrastatud kogu e metrorütmi- varamu . Taktimõõt on 2-st ülestikusest numbrist koosnev meetrumsüsteemitähis, milles ülemine number (lugeja) näitab takti moodustavate tugivältuste e taktiosade arvu, alumine( nimetaja ) aga tugivältuste tähistamiseks kasutatavaid vältusmärke, st noodikujusid (nt taktimõõt 2/4 näitab, et tugivältust esindab neljandik noot ning taktis on 2 neljandikku).