Lõhkeaine Lõhkeained on individuaalsed ained või segud, milles võib toimuda väga kiire reaktsioon, kus eraldub palju soojust ja gaasilisi saadusi. Lõhke ained on enamasti tahke ja vedela aine segud või siis lihtsalt tahked. Lõhkeained ei vaja põlemiseks õhku, hapnik on nende koostises juba olemas. Suurem osa lõhkeaineid on orgaanilised ained, mis sisaldavad palju hapnikurikkaid nitrorühmi või nitraatrühmi. Lõhkeaine plahvatusel vabanev energia on suhteliselt väike (4...6 MJ/kg). Samasuguse hulga vedelkütuse põlemisel vabaneb palju rohkem energiat (30...40 MJ7kg). Lõhkeaine oleks võrdlemisi kehv kütus. Lõhkeainele annab aga purustusjõu suur võimsus
Joonis 4. Lõhkeaine plahvatus [20]. 3.1. LÕHKEAINE LIIGID Lihtlõhkeained on plahvatavad keemilised ühendid (näiteks trotüül, heksogeen jne), kus ülikiiretes keemilistes reaktsioonides eralduvad gaasid ja soojusenergia. Liitlõhkeained on mitme keemilise ühendi plahvatavad segud (näiteks plastilised lõhkeained, püssirohud, ammoniidid ja dünamiidid). Kasutusotstarbe järgi jagunevad lõhkeained vastavalt oma omadustele initsieerivateks, brisantseteks ja paiskavateks lõhkeaineteks [11]. Initsieerivad lõhkeained on igasuguse välise mõjutuse suhtes äärmiselt suure tundlikkusega. Nende plahvatus kutsub juba väikeste koguste juures esile brisantsete lõhkeainete detonatsiooni. Seoses äärmiselt kõrge tundlikkuse ning suhteliselt madala brisantsuse ja töövõimega kasutatakse neid ainult
või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Kogu veoprotsessis osalejad (vedajad, kaubasaatjad ja -saajad) peavad teadma ning ohu korral tarvitusele võtma vajalikke meetmeid, et vältida võimalikke kahjustusi ja vigastusi, ning vajaduse korral koheselt tegutsema, et vähendada nende mõju miinimumini.Ohtlikud ained jagunevad üheksasse klassi. Ohtlike veoste liigid klass 1 -- lõhkeained ja klass 5.1 -- oksüdeerivad neid sisaldavad esemed; ained; klass 2 -- gaasid; klass 5.2 -- orgaanilised klass 3 -- kergestisüttivad vedelikud; peroksiidid; klass 4.1 -- kergestisüttivad tahked ained, klass 6.1 -- mürgised isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus ained;
Ohtlikud veosed Ohtlikud veod ● Ohtlikeks veosteks loetakse aineid ja esemeid, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Kogu veoprotsessis osalejad (vedajad, kaubasaatjad ja -saajad) peavad teadma ning ohu korral tarvitusele võtma vajalikke meetmeid, et vältida võimalikke kahjustusi ja vigastusi, ning vajaduse korral koheselt tegutsema, et vähendada nende mõju miinimumini.Ohtlikud ained jagunevad üheksasse klassi. Ohtlike veoste klassid klass 1—lõhkeained ja neid sisaldavad esemed; klass 2—Gaasid; klass 3—kergestisüttivad vedelikud; klass 4.1—kergestisüttivad tahkedained isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained; klass 4.2—isesüttivad ained klass 4.3—ained, mis klass 5.1—oksüdeerivad ained...
On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi reageerimisel hapetaga tekivad ammooniumsoolad (n: (NH4)2SO4 ammoniumsulfaat). Nii amoniaak kui ammooniumsoolad on väga olulised: väetised, lõhkeained, tooraine keemia- tööstuses jne... · Oksiidid NO (värvuseta mürgine gaas), NO2 (pruunika värvusega, terava lõhnaga mürgine gaas), N2O (naerugaas põhjustab elevust, suuremas koguses põhjustab aga narkoosi ja võib olla isegi surmav). · Lämmastikhape NO2 reageerimisel veega (NO2 + H2O HNO3 + HNO2). Lämmastikhappe reageerimisel metallidega ei eraldu kunagi vesinikku. (Cu + 4k.HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O).
kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlike aineid sisaldavate saadetiste puhul on oluline silmas pidada, et inimeste tervis, keskkond ning kaubad ei oleks ohustatud. Samuti peab ohtlike ainete käsitlemine olema vastavuses kehtivate õigusaktidega. Ohtlike veoseid liigitatakse järgmiselt: klass 1 lõhkeained ja neid sisaldavad esemed; klass 2 gaasid; klass 3 kergestisüttivad vedelikud; klass 4.1 kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained; klass 4.2 isesüttivad ained; klass 4.3 ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase; klass 5.1 oksüdeerivad ained; klass 5.2 orgaanilised peroksiidid; klass 6.1 mürgised ained; klass 6.2 nakatavad ained; klass 7 radioaktiivsed materjalid; klass 8 sööbivad ained;
järgi nende ohu suurusest lähtuvalt üheksasse klassi. Meretranspordis jaotatakse IMDG koodeksi järgi need veel alaliikideks. Esimene klass on lõhkeained ehk keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni mõjul põhjustavad plavatuse. Sellega käib kaasas valgusefekt, ülikõrge temperatuur ja ulatuslik kogus plahvatusgaase. Lõhkeained jagunevad omakorda kuueks alaliigiks. 1.1 on massiplahvatusohtlikud lõhkeained, mis tähendab, et ühest lõhkekehast plahvatavad kõik läheduses olevad lõhkekehad 1.2 on killuohtlikud, kuid mitte massiplahvatusohtlikud. 1.3 alaliigi all on ohtlikud ained, mis on tuleohtlikud ja millel on väike plahvatus- ning killuoht. 1.4 ained ei kujuta suurt plahvatusohtu. 1.5 ainetele on raske alustavat tõuget anda plahvatuseks ja viimases alagrupis on väga raskesti initsieeritavad
suhkrupeedis. Tärklis on valge, pulbriline ja kristalne, mis vees ei lahustu, soojendades omab paksu lahuse - kliister. 3. Rasvad jagunevad taimsed, näiteks oliiviõli, rapsiõli ja loomsed, näiteks searasv ja hülgerasv. 4. Rasvad on vettõrjuvad ja rääsuvad. Omadused Kasutusalad Rahvakeelne nim. Etanool Värvuseta, Alk joogid, Piiritus iselomuliku kütus, lõhnaga, lõhkeained, põletav, ravimid, hea tuleohtlik, lahusti, lõhnaõli lahustub veega Metanool Värvuseta, Lahusti, Puupiiritus nõrga mootorikütus, lõhnaga, väga ravimid, mürgine mürkkemikaalid, värvained Metaanhape Söövitav, vees Lahustite, Sipelghape
kummikindad. Plahvatusohtlikkus · Lõhkeaine koostises on palju hapnikku, mis kuumutamisel kergesti vabaneb. · Selle tulemusena hakkab lõhkeaine väga ruttu põlema ja plahvatab. · Kui näiteks saepuru immutada vedela hapnikuga, siis muutub see tugevajõuliseks lõhkeaineks. Kasutamine · Püssirohtu kasutatakse vähe. (jahimehed,laskesportlased jt) · Maavarade kaevandamisel kasutatakse lõhkeaineid. · Peaaegu kõik lõhkeained plahvatavad elektrisädeme toimel. Ohtlikkus · On aineid, millega ükskord kokku puutudes ei tunne inimene mürgistusnähte, kuid see võib tekitada kasvaja.(Nt kantserogeen) · On ka aineid mille vastu on inimene tundlik. Sellist ülitundlikkust nimetatakse allergiaks.( Nt taime õietolm,E-ained,)
· Metaani esineb:maa,-soo,-kaevandusgaasis · Metaan on kasvuhoooneefekti tekitav gaas · Biogaas-orgaaniliste jäätmete kääritamisel hermeetiliselt saadakse biogaas · Parafiinid-sisaldavad tahkeid alkaane · Parafiin-kasutatakse määrdeainete ja õlide ning küünakde välmistamisel · Eteen-saadakse nafta krakkimisel või põlevkivi utmisel ETEEN · Eteen-saadakse nafta krakkimisel või põlevkivi utmisel · Eteeni kasutatakse: lahustid,etanool,etanaal lõhkeained,mootorikütus,sünteetiline kautsuk · Eteeni põlemisel tekivad CO2 ja H2O · Metaani kasutatakse kütteks sest tekib palju soojust · Okteen-C8H16 Hepteen-C7H14 Buteen-C4H8 · Metaan-CH4 Metüül-CH3 Etüül-C2H5 · Polümerisatioon-kõrge temp. Ja sobivate katalüsaatorite juuresolekul, võivad alkeeni(eteeni) molekulid omavahel ühineda · Polümeer-kõrgemolekulaarne aine · Alkeenide olemasolu-broomi vesilahusega saab tõestada alkeeni olemasolu, pruun värvus kaob
NITRAADID MEIE ELUS KAROLIN PETERSON MIS ON NITRAADID? Nitraadid on anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolad ja orgaaniliseskeemias lämmastikhappe estrid. Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3-) keemiliseks sidemeks on seal iooniline side. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on kovalentsed sidemed. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad ning võivad kergesti plahvatada. NITRAADID MEIE ELUS NITRAATE KASUTATAKSE .. Väetistes Lõhkeainetes/ilutulestikus/signaalrakettides Värvide tootmisel Tikuvabrikus Klaasitööstuses Laborites VÄETISED Orgaanilised väetised (sõnnik , virts , kompost ja turvas) Mineraalväetised (maavarad või keemiliselt toodetud) (lämmastikväätised ja fosforväätised) Naatrium-, Kaalium-, Kaltsiumnitraate (NaNO3 ; KNO3 ; NH4NO3 ; CaNO3 .. ) LÕHKEAINED Kaalium-, amoonium-, naatriumnitr...
muu teave (kasutuseesmärk) 10. TTMA (tugevatoimelised mürkained) keemilsed ja füüsikalised omadused Avarii (lekke) ulatus ( kogus, hoiutingimused jne) Ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, mets,avamaastik) Ilmastik (tuule kiirus,temperatuur, õhu vertikaalne püsivus jne) Aine leviku iseärasused keskkonnas sh aine auru tihedus õhu suhtes Avarii toimumise aeg ( talvel, suvel, öösel , peval) 11 1. Lõhkeained 2. Gaasid 3. Põlevvedelikd 4. Põlevad tahked kehad 5. Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6. Mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7. Radioaktiivsed ained 8. Sööbivad ained 9. Muud ohtlikud ained või matrejalid 12. 33 1 203 <------- ohutunnus,koosneb mitmest numbrist <-------Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2- gaas 3- põlv vedelik 4- kergesti süttis pulbriline aine
Hapete omadused Soolhape ehk vesinikkloriidhape HCl Saadakse vesinikkloriidi juhtimisel vette seal lahustuvad need vesinikioonideks ja kloriidioonideks. Soolhape on tugev hape. Vesinikkloriid annab soolhappele terava lõhna, see kahjustab hingamisteid. Soolhape kuulub maomahla koostisse (0,5%), ta aitab toiduaineid lagundada. Üle- või alahappelisus põhjustab seedehäireid, mis on tervisele kahjulikud. Divesiniksulfiidhape H2S Saadakse lahustades vees gaasilist vesiniksulfiidi. Divesiniksulfiid on väga mürgine aine. See tekib nt valkude lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta. Divesiniksulfiid haiseb nagu mädamuna. Väävelhape H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija raske õli taoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Seda tuleb säilitada õhukindlalt suletud anumates. Süsinikuühendid söestuvad selle toimel. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasuta...
Tärklise sidemed katkevad amülaasi abil ning koosneb -glükoosi jääkidest. 8.Magusus Magusus kasvab järjekorras: 1. Glükoos 2. Sahharoos 3. Fruktoos 4. Aspartaam 5. Sahhariin 9.Kasutamised Glükoos- raskete haigete toitmisel meditsiinis, imikutoitudes, väärtuslik energiaallikas/toitaine. Sahharoos- toiduainetetööstuses, ravimid, konservandina. Tärklis- toiduainetetööstus, organismi varuaine, ravimid, etanooli saab sellest. Tselluloos- paber, tehiskiud, lõhkeained, tekstiilid, keemiatööstus, küte, etanool. 10.Teada nimetusi. Glükoos-viinamarjasuhkur Maltoos-linnasesuhkur Sahharoos-roosuhkur, peedisuhkur, kristallsuhkur Fruktoos-puuviljasuhkur Laktoos-piimasuhkur 12. teada tärklise sisaldust igasugustes kohtades Katulis- kuni 24% Mais- kuni 75% Riis- kuni 80% Oder, rukis, kaer- 60% Nisu- 75%
Hea lahusti vahekorras, moodustades Värvi- ja lakitööstus negatiivse aseotroobi. Parfümeeriatööstus Valesti tarbimisel võib Ravimid olla mürgine, Indikaatorlahused Plahvatusohtlik Sünteetiline kautsuk Võib tekitada Lõhkeained hallutsinatsioone Meditsiin Piiritustermomeetrid Kütus Konserveerimisvahendid 3. Suhkur C12H22O11 Kasutatakse toitude Lõhub hambaid maitsestamiseks. Suhkur surub maha immuunsüsteemi.
Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. 10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA- ga? TTMA keemilistest ja fuusilistest omadustest 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1-9) 1.lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 2.gaasid 3.Kergesti süttivad vedelikud 4.1 Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 4.2 Isesüttivad ained 4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1mürgised ained 6.2nakkusohtlikud ained 7.radioaktiivsed ained 8.sööbivad ained 9.muud ohtlikud ained või materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis
1.Riskianalüüsi eesmärk õnnetust põhjustavate sündmuste …eesmärgiks on leida ahela. töökeskkonnas kõik ohud, mis 7. Milliseid hädaolukordi peab võivad tekitada kahju töötaja regionaalne riskianalüüs tervisele või keskkonnale, hinnata kajastama taolise sündmuse tekkimise Kõiki hädaolukordi, mis võivad tõenäosust ja tekkiva kahju selles regioonis juhtuda. suurust ning lõpuks mõelda, mida 8. Elutähtis teenus on teenus saaks ette võtta, et see oht mis... kunagi ei realiseeruks. … on hädavajalik eluliselt tähtsate 2.Tulemused aluseks ühiskondlike toimingute, omavalitsuses tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku Riskianalüüsi tulemused on ning inimeste majandusliku ja aluseks kriisireguleerimisplaanide sotsiaalse heaolu korraldamiseks. koostamisel, 9. Nimetage toimep...
Majanduslikud ning õiguslikud (finantskriis, likviidsushäired, kindlustushäired, häired RV kaubanduses) 10) Nimetage olulisemad riskitüübid Eesti ühiskonnas 11) Millest sõltub riskpildi kujunemine avariide korral TTMAga 1)TTMA keemilised ja füüsikalised omadused. 2) avarii ulatus 3) ümbritseva keskkonna iseärasused 4) ilmastik 5) aine leviku iseärasused keskkonnas 6) avarii toimumise aeg 12)Üro ohtlike ainete klassifikatsioon põhiklassid 1-9 1. lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 2. gaasid 3. Kergesti süttivad vedelikud 4.1 Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 4.2 Isesüttivad ained 4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1 mürgised ained 6.2 nakkusohtlikud ained 7. radioaktiivsed ained 8. sööbivad ained 9. muud ohtlikud ained või materjalid 13)ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber
vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. 10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA- ga? TTMA keemilistest ja fuusilistest omadustest 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1-9) MII SELLIS OLI KUI ÕIGESTI MÄLETAN. 1.lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 2.gaasid 3.Kergesti süttivad vedelikud 4.1 Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 4.2 Isesüttivad ained 4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1mürgised ained 6.2nakkusohtlikud ained 7.radioaktiivsed ained 8.sööbivad ained 9.muud ohtlikud ained või materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis
olemasolul annab valge sademe. Hapniku leidumine looduses : Lihtainena õhus, ühenditena vees, maakoores. Füüsikalised omadused : Värvusetu, Lõhnatu, Maitsetu, Õhust raskem gaas, vees lahustub halvasti Hapniku saamine : laboris 2H2O2 = 2H20 + O2. Tööstuses : õhu vedeldamisel, vee elektrolüüsil. Atmosääris tekib hapnik fotosünteesi kaudu. Hapniku allotroopsed teisendid on : Monohapni, Dihapnik, Trihapnik. Hapniku kasutamine : Hingamine, Õhu rikastamine hapnikuga, hapniku maskid, lõhkeained Osooni füüsikalised omadused : Sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga, plahvatab kui õhus on 48% Suur osoonisisaldus : mõjub mürgiselt, ebasoodne taimedele, aeglustab fotosüntees. Vähene osoonisisaldus : Soodustab taimekasvu, hävitab baktereid, neelab päikese UV kiirgust. Osooni kasutatakse kliimaseadetes, paberi ja toiduainetetööstuses. Hapniku võimalikud o.a : -2, ühendites vesiniku ja aktiivse mettaliga on -1, flouriga ühedites on positiivne o.a
mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina. Veel kasutusalasid: · Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Konserveerimisvahendid
Erakorralise seisukorra kuulutab välja Riigikogu Presidendi loal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks. Kemikaali kätlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja muu tegevus. Avarii TTMAga (tugevatoimeline mürkaine) sõltub: 1)TTMA keem ja füüs om 2)avarii ulatus 3)keskkonna iseärasused 4)ilmastik 5)aine leviku iseärasused (sh auru tihedus) 6)avarii toimumise aeg ÜRO ohtlikud ained: lõhkeained, gaasid, põlevvedelik, põlevad tahked ained, oksüdeeruvad ained ja peroksiidid, mürgised ja nakkusohtlikud ained, radioaktiivsed ained, sööbivad ained, muud ohtlikud ained/materjalid ÜRO tunnusnumbrid: ülemine 2-3 numbrit, igal konkreetne tähendus (2-gaas, 3- põlevvedelik), numbrite kordus tähendab ,,eriti"; alumine konkreetse aine nr kataloogis ÜRO keem aine ohukaart: identifitseerimine, koostis, ohtlikud omadused, esmaabi,
· Energeetiline varuaine · Kasutamine: toiduained, etanool Tselluloos · Struktuur - b-glükoosi jäägid n kuni 10 000 hargnemata ahelad, mis ühinevad omavahel vesiniksidemete abil · Hüdrofiilne, ei lahustu vees · Hüdrolüüs tselluloos => lühemad ahelad => glükoos · Struktuurne polüsahhariid (taimerakukestad) · Levinuim polüsahhariid Maal · Kasutamine: paber, looduslikud ja tehiskiud, etanool, lõhkeained jt. Tärklise ja tselluloosi ehituse võrdlus Tärklis Sarnane Tselluloos *a-glükoosi jäägid *Kõrgmolekulaarsed ühendid *b-glükoosi jäägid *2 vormi *polükondensatsiooni *hargnemata ahel (amüloos/amülopektiin) saadused *hargnenud ahel *polüsahhariidid *ahelad omavahel seotud
ETANOOL Birgit Palk 11B TSG ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol Etanool on üks tuntumaid alkohole Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava/kõrvetava maitsega vedelik. Sulamistemperatuuriks on -112 ºC ja keemistemperatuuriks 78 ºC. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. ETANOOLI TOOTMISVIISID: 1. Puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate ...
Niiskust neelava omaduse tõttu kasutatakse ära eksikaatorites, kuhu pannakse ained või materjalid, mida soovitakse kuivatada. Samuti kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet ka gaaside kuivatamiseks, mis väävelhappega ei reageeri. Kasutus • ~60% kogutoodangust kasutatakse väetistes • ~20% keemiatööstuses (värvained, antifriis, ravimid) • ~6% lisaainena värvides, printeri tindis • Ülejäänud toodang on jagatud mitmetesse aladesse nagu näiteks lõhkeained, määrdeained, akud. Tähtsamad ühendid • Soolad CuSO4 Vasksulfaat (vasevitriol) CaSO4 Kaltsiumsulfaat (kips, alabaster, anhüdriit) BaSO4 Baariumsulfaat (barüüt, Schwerspat) FeSO4 Raudsulfaat (rauavitriol) Na2SO4 Naatriumsulfaat (glaubrisool) • Estrid Dimetüülsulfaat (lahusti, väga mürgine) Ülesanded 1. Cu + H2SO4 → 9. SO3 + H2O → 2. Na + H2SO4 → 10. Mg + H2SO4 → 3. Ca + H2SO4 → 11. C + H2SO4 → 4
Karbonüül ja karboksüülühendid Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3. Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad. Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, ka...
9 3.1.2 Elavhõbepaukhappe sool LK. 9 3.1.3 Nitroglütseriin LK. 10 3.1.4 Pikraadid LK. 11 3.2. MADALAMA KLASSIGA LÕHKEAINED LK. 11 3.2.1 Must püssirohi LK. 11 3.2.2 Nitrotselluloos LK. 12 3.2.3 Kütus+oksüdeeruvad segud LK. 12 3.2.4 Perkloorhapped LK. 13 3.3. KÕRGEMA KLASSIGA LÕHKEAINED LK. 13 3.3.1 R.D.X.(tsükloniit) LK. 13 3.3.2 Ammooniumnitraat LK. 14 3.3.3 Anfod LK. 15 3.3.4 T.N.T.(trinitrotüül) LK. 15 3.3.5 Kaaliumkloraat LK. 15 3.3.6 Dünamiit LK. 15 3.3.7 Nitrotärkliselised lõhkeained LK. 15 3.3.8 Pikriinhape LK. 16 3.3.9 Ammooniumpikraat (D-lõhkeaine) LK. 16 3.3.10 Nitrogeen-trikloriid LK. 16 3.3.11 Lead Azide LK. 17 3.4. TEISED "LÕHKEAINED" LK. 17 3.4.1 Termiit LK. 17 3.4.2 Molotovi kokteil LK. 17 3.4.3 Keemiline süütepudel LK. 18 3.4.4 Pudelgaaspommid LK. 18 4.0. LÕHKEAINETE KASUTAMINE LK. 19 4.1. OHUTUSNÕUDED LK. 19 4.2. SÜÜTESEADMED LK. 19 4.2.1 Süütenöörid LK. 19 4.2.2 Lööksüüde LK. 20 4.2.3 Elektriline süüde LK. 20 4.2.4 Elektromehaaniline süüde LK
Mida on meil õppida keskaja tehnikast? Keskajal, ehk umbes 700-800 aastat tagasi leiutati meie jaoks asendamatud tarbeasjad nagu paber, kell, prillid. Sõjategevus sai teise tähenduse tänu püssirohu leiutamisele, edasi tulid kasutusele ka algelised tulirelvad, mis asendasid sõjas külmrelvi. Trükikunst ja malmi valmistamine tõid muutuseid ka tootmisesse. Selliste olemuselt suurte asjade avastamine ja leiutamine on edasist elukäiku mõjutanud väga tugevalt ning olenemata sellest, et tänapäeval käib kogu uurimine ja avastamine vaid raku- ja molekulaartasandil, on siiski midagi, mida tasuks tähele panna just nende leiutiste lugude juures. Prillid olevat leiutatud ennem aastat 1300. Nende avastamislugu on kronoloogiliselt segane, kuid olemuselt põnev. Alguse sai optilise vaate parandamine veega täidetud klaaskuuli abil, mis murdis valgust selliselt, et vaegnägelikud saaksid lugeda. See toimis läätse...
HAPPED H2SO4 - hape ; väävelhape SO3 + H2O =H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija. Kontsentreeritud väävelhape on raske õitaoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles lähteaineks väga paljudele keemiatööstussaaduste valmistamisel. (Nt.: mineraalväetised, lõhkeained, jpm.) SOOLAD NaCl sool ; naatriumkloriid ehk keedusool Keemiatööstuses on naatriumkloriid asendamatu tooraine. Ta on lähteaineks naatriumi, kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel.(Nt.: NaOH, HCl, jpt.) Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes hulkades nii lahustunult merevees ja soolajärvedes kui ka tahke mineraali kivisoolana. Igapäevaelus kasutatakse keedusoola kõige enam toiduainete säilitamiseks ja maitsestamiseks
Kontrolltöö 1. Riskianalüüsi eesmärk …eesmärgiks on leida töökeskkonnas kõik ohud, mis võivad tekitada kahju töötaja tervisele või keskkonnale, hinnata taolise sündmuse tekkimise tõenäosust ja tekkiva kahju suurust ning lõpuks mõelda, mida saaks ette võtta, et see oht kunagi ei realiseeruks. 2. Tulemused aluseks omavalitsuses Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3. Teostamise tasandid I TTK II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4. Koostamise etapid - teabe kogumine; - ohutegurite ja ohustatute kindlakstegemine; - ohuteguritega seotud riski hindamine; - te...
Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. (www.riigiteataja.ee) 2. Ohtlikud ained Ohtlikud ained jaotatakse üheksasse klassi. Ühte klassi on grupeeritud ühesuguste ohtlike omadustega keemilised ained. Ohtlike ainete klassid: 1 Lõhkeained - keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel tekitavad plahvatuse, millega kaasneb valgusefekt, ülikõrge temperatuur ning suur kogus plahvatusgaase. 1. Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on gaasilises olekus. Jagunevad põlevateks- , põlemist toetavateks- ja toksilisteks (mürgisteks) gaasideks. 2. Põlevvedelikud ja nende segud
pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. TTMA - tugeva toimelised mürkainedMillest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA-ga? TTMA keemilise ja füüsikalised omadused, Avarii(lekke) ulatus, Ümbritseva keskkonna iseärasused, Ilmastik, Aine leviku iseärasused keskkonnas, sh. Aine auru tihedus õhu suhtes, Avarii toimumise aeg(talvel, suvel, öösel,päeval) Ohtlike ainete klassifikatsioon: 1) lõhkeained 2) gaasid 3) põlevvedelikud 4) põlevad tahked kehad 5) oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid 6) mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7) radioaktiivsed ained 8) sööbivad ained 9) muud ohtlikud ained või materjalid.ÜRO ohtlike ainete tunnus nr : ülemine nr on ohutunnus, mis koosneb 2-3 nr, kusjuures igal nr on oma konkreetne tähendusalumine nr konkreetse aine nr.Keemilise aine ohukaart - identifitseerimine, koostis, ohtlikkus, esmaabi
Riskianalüüsi test 1.Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs- ühiskonnas esitlevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine 2. Millistele valdkondadele annab riskianalüüs vastuseid? Riskianalüüs annab vastuseid: · Tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalustele; · Füüsiliste objektide planeerimisele (eriti riskiobjektidele); · Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele; · Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele; · Koostööle omavalitsustega, päästeteenistusega, planeerimistäitevorganitega. 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1...3 aste (lühike sisuülevaade) APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väik...
Riskianalüüsi test 1.Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs- ühiskonnas esitlevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine 2. Millistele valdkondadele annab riskianalüüs vastuseid? Riskianalüüs annab vastuseid: · Tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalustele; · Füüsiliste objektide planeerimisele (eriti riskiobjektidele); · Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele; · Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele; · Koostööle omavalitsustega, päästeteenistusega, planeerimistäitevorganitega. 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1...3 aste (lühike sisuülevaade) APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väik...
2. Varingu põhjustasid tornides asunud täiendavate pommide plahvatused ........7 2.3. Varisemiseni viis vahelagede kerge konstruktsioon .................................7 3. Teooriad aastatel 2007-2012 3.1. Kaksiktornid lasti õhku .................................................................. 8 3.2. Kaksiktornid vajusid kokku teadmata põhjusel .......................................8 3.3. Plahvatusi tekitasid arvuti teel juhitavad lõhkeained .................................9 4. Teooriad aastatel 2013-2014 .................................................................10 4.1. 9/11 kaksiktornide varing oli sisetöö ..................................................11 4.2. Kaksiktornide varing ei olnud sisetöö .................................................11 4.3. Kaksiktornid varisesid kokku terrorirünnaku tõttu .......................................12 Kokkuvõte.........................
ametiks vedada inimesi parvega jõe ühest kaldast teise. Ta rääkis Joonale Maardla soo kuivatamisest ,alguses Joonale ei meeldinud see plaan ,aga hiljem kui Nipernaadi oli talle rääkinud ,et sellest saab Anne-Marile korralik põllumaa ja ta saab seal korralikult elama hakata, jäi Joona nõusse. Ühel hommikul ,kui Anne-Mari läks linna oma meest Jariust vaatama ,saatis Nipernaadi Joona temaga kaasa ,et ta tooks linnast sookuivatamiseks vajalikud puurid ja lõhkeained. Järgmisel päeval tulid nad linnast tagasi. Anne-mari oli tagasitulles masendunud olemisega.Ta rääkis ,et Jarius on vangis tagasihoidlikuks muutunud. Paari päeva pärast lasti Jarius vangist vabaks ja ta tuli koju.Ta oli vangis usklikuks hakanud ja ta oli tuima iseloomuga. Samal ajal oli Nipernaadi paigutanud soo kuivatamiseks vajalikud lõhkeained paigale ja ta lasi vett kinni hoidva paemüüri õhku. Pärast seda ujutas vesi allvoolu asuvad Küübi põllud üle.
· Hargnemata ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen valem, omadused, kasutamine. Iseloomuliku lõhnaga, värvusetu, vedelik, vees ei lahustu, aurud on mürgised, süttib kergesti, hea lahusti Kasutatakse: lõhkeained, plastmass, toorkautsuk, ravimid, värvained. 9. Orgaanilised lämmastikuühendid näited. Amiinid, aminohapped ja valgud. 10. Orgaanilised hapniku ühendid näited. Alkoholid, estrid ja karboksüülhapped 11. Valkude tähtsus. Tänu valkudele toimub inimeses hapniku ülekanne rakkudesse. Samuti olulised seedimisel, immuunsuse tekitamisele. 12. Ülesannete lahendamine. 13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused.
paiskuda laiali; -//- mis ei ole eriti ohtlikud; -//- väga väikese tundlikkusega massiplahvatusohtlikud ained; -//- üliväikese tundlikkusega ained, mis ei ole massiplahvatusohtlikud. 2)Gaasid- süttivad gaasid; mittesüttivad ja mittetoksilised gaasid; toksilised gaasid;kui täidis sisadab rohkem kui 85% oma raskusest tuleohtlikke komponente; kui aine sisaldab 1 % või vähem oma massist tuleohtlikke komponente. 3)Süttivad vedelikud- tuleohtlikud vedelikud, vedelad lõhkeained,värvid ,lakid 4) Kergesti süttivad ained- Tuleohtlikud tahked ained; isesüttivad ained; ained, mis reageerivad veega või niiskusega. 5) Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6) Mürkained;nakkusohtlikud ained 7) Radiaktiivsed ained- Kiirguse madal tase; kiirguse keskmine tase; kiirguse kõrge tase. 8)Söövitatad- väga ohtlik;keskmiselt ohlik; ei ole väga ohtlik 9)Muud ohtlikud ained- asbest, kuiv jää, päästevahendid 16. Saaja kohustused – ohtlikud kaubad
süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. Etanooli kasutusalad kokkuvõetuna: · Alkohoolsed joogid · Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus (odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid (tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused (fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin (antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid ETANOOLI SAAMINE
Riskianalüüs Mis on riskianalüüs? 1. Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Millistele valdkondadele annab vastuse riskianalüüs? 2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade). APELL- kohalik teadlikkus ja valmisolek avariiolukordades. I astmes moodustada vastav grupp, kes viib objektil läbi riskianalüüsi. Kogutakse andmed (mitmesuguste kaardivarjendite, teede tööstuse ja kommunikatsioo...
· Eteen · Dietüüleeter · Etanaal (etüületanaat CH3-COO-CH2-CH3) (4) Kasutamine: · Alkohoolsed joogid · Hea lahusti (lahustab rasvu, valke, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus 5 · Parfümeeriatööstus (odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid (tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused (fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape , estrid jt) · Meditsiin (antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (tõstab mootori võimsust) Konserveerimisvahendid (2) Kahjulikkus Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere
tsiviilõnnetust) Liiklusõnnetus enesetapud uppumised tööõnnetused tahtlik tapmine alajahtumine alkoholi mürgitus tulekahjud tulirelvad elekter AIDS vähk 11.Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA-ga? TTMA keemilistest ja fuusilistest omadustest 12.ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (9) 1.lõhkained ja neid sisaldavad esemed 2.gaasid 3.kergesti süttivad vedelikud 4. Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 5.isesüttivad ained 6. ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 7.oksüdeerivad ained 8.orgaanilised perodoksiidid 9.mürgised ained 10. nakkusohtlikud ained 11.radioaktiivsed ained 12.sööbivad ained 13.ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 – gaas 3 – põlev vedelik 4 – kergesti süttiv pulbriline aine
uppumised,tööõõnnetused,tahtlik tapmine, alajahtumine, alkoholimürgitus jne 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA-ga ? TTMA keemilise ja füüsikalised omadused, Avarii(lekke) ulatus, Ümbritseva keskkonna iseärasused, Ilmastik, Aine leviku iseärasused keskkonnas, sh. Aine auru tihedus õhu suhtes, Avarii toimumise aeg(talvel, suvel, öösel,päeval) 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (1-9) 1) lõhkeained 2) gaasid 3) põlevvedelikud 4) põlevad tahked kehad 5)oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid 6) mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7) radioaktiivsed ained 8) sööbivad ained 9) muud ohtlikud ained ja materjalid 13.ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber? ülemine number koosneb omakorda 2-3 numbrist, kusjuures igal numbril on omakorda konkreetne tähendus (nt 2-gaas, 3-põlev vedelik jne.) (numbrite kordus annab
Välimus: värvitu puhas vedelik Tihedus: 0.789 g/cm³ Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemistemperatuur: 78.4 °C Happelisus: 15.9 Etanooli kasutamine · Alkohoolsed joogid · Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid Etanooli sisaldav aknapesuvedelik Toime inimorganismile
C12H22H11 + H20 C6H12O6 + C6H12O6 Polüsahhariidid: Tselluloos (C6H10O5)n : 1) struktuur- - glükoosi jäägid - n kuni 10 000 - hargnemata ahelad, mis ühinevad omavahel vesiniksidemete abil 2) hüdrofiiline, ei lahustu vees (aga seob) 3) hüdrolüüs tselluloos=> lühemad ahelad=> glükoos 4) struktuurne polüsahhariid (taimerakukestad) 5) levinuim polüsahhariid Maal 6) kasutamine: paber, looduslikud ja tehiskiud, etanool, lõhkeained jt. Tärklis (C6H10O5)n : 1) struktuur: - glükoosi jäägid - amüloos- n kuni 6000, spiraalne, hargnemata ahel (1- 4 sidemed) 20% - amülopektiin- n kuni mlj, hargnenud ahel (1- 4 sidemed, hargnemiskohtades 1- 6 sidemed) 80% 2) hüdroskoopne- vees ei lahustu, vaid pundub, soojenemisel tekib kliister 3) hüdrolüüs: tärklis=> dekstriinid=> maltoos=> glükoos 4) energeetiline varuaine 5) kasutamine: toiduained, etanool
Tulekahju käigus võivad väga kergesti puruneda ka aknad ja lendavad killud on ohtlikud lõikehaavade tekitajad. 9 Annika Luikjärv Põlemine 6.4. Muud ohud Tulekahjudel võivad väga suureks ohuks kujuneda ruumides asuvad ohtlikud ained, näiteks gaasiballoonid, lõhkeained, kütused ja muud kemikaalid. Kui puudub vastav informatsioon, siis ei ole võimalik end piisavalt kaitsta ja õigeks tegutsemiseks valmis olla. Alati võib juhtuda, et toimuvad plahvatused või ootamatud tulekahju levimised, mis seavad ohtu inimeste elud. 10 Annika Luikjärv Põlemine 7
poliitilised, tervise ja ohutuse, varaliste kahjude risk ja töötajatega seotud riskid. 11. Riskipildi kujunemine sõltub avarii korral I tugeva toimeliste mürkainete keemilised ja füüsikalised omadused II avarii ulatus III ümbritseva keskkonna iseärasused IV ilmastik V aine leviku iseärasused keskkonnas aeal hulgas aine auru tihedus õhu suhtes VI avarii toimumise aeg. (kas oli inversioon, isoternia, konvektsioon?) 12. ÜRO ohtlike ainet klassifikatsioon: I lõhkeained II gaasid III põlevvedelikud IV põlevad tahked ained V oksudeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid VI mürgised ained ja nakkusohtlikud ained VII radioaktiivsed ained VIII söövitavad ained IX muud ohtlikud ained või materjalid. 13. ÜRO ohtlike ainete ainete tunnusnumber näitab millega on tegu ülal on ohu tunnusnumber ja all on ÜRO number. Ohutunnusnumbri esimene number näitab aine ÜRO ohtlike ainete klassi
*kergesti pulbristub *vees ei märgu Keemilised omadused: Võib olla nii oksüdeerija kui redutseerija. O2 SO4 (vääveldioksiid) Fe FeS (raudsulfiid) H2 H2S (divesiniksulfiid) Cu Cu2S [2Cu + S = Cu2S Vask () sulfiid] Hg HgS (elavhõbesulfiid) [elavhõbeda kahjutukstegemine S pulbriga] Väävli looduses ja kasutamine: S looduses: ehedalt maapõues Ühenditena: sulfiidid sulfaadid valkudes koostiselement elusorganismides S kasutusalad : väävelhape väetised, ravimid, lõhkeained taimekaitsevahendid tuletikud kummi vulkaniseerimine tselluloos ja paberi tootmine Lämmastik Saamine ja omadused 78% lihtainena õhus N2: *lõhnata värvuseta, maitseta gaas *õhust veidi kergem *lahustub vees vähem kui O2 *ei põle ega soodusta põlemist N2 : püsiv kolmikside Toatemperatuuril passiivne, ei reageeri metallide ega mittemetallidega. Looduses: Lämmastiku sidumine Välgulöögil N2 + O2 2NO (õhus iseeneslikult) 2NO + O2 2NO2
kogupauguga, nii on ka naftakriis juba ammu alanud. Eestis annavad sellest märku lagunenud teed ja tänavad. Pole taskukohast bituumenit. Me unustame ära ilmseid asju. Nafta ei ole ainult bensiin. Naftast saadud bituumenit kasutati Paabeli torni ehitamisel. Ning siiani teedeehituses. Naftast tehtud pudelitesse lastakse pepsi ja koka. Naftast saadud karpides peituvad meie armastatud arvutid. Naftast on tehtud fiiberteibad ja putukatõrjevahendid. Värvained, ravimid, lõhkeained. Iroonilisel moel, mida vaid elu suudab pakkuda, valmistatakse ka loodussõbralikke biolagunevaid plaste naftast saadud polümeeride põhjal. Nafta ei ole vaid must kuld. See on enam kui kuld sest kullal pole suurt mingit tehnoloogilist või tööstuslikku väärtust. Kui inimene suudaks naftalt võtta kogu vajamineva energia, siis võiks ta liitri bensiiniga läbida 500 kilomeetrit. Kuid inimkonnal pole vist siiski võimalik
). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. ETANOOLI KASUTUSALAD · Alkohoolsed joogid · Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid ETANOOLI BIOTOIME
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
