30g+500g =530g lahust 530g100% 30g x% x= 30g·100% : 530g =...........%-lise lahuse Ülesanne 2 Mitu grammi kaaliumkloriidi on vaja 3 kg 5%-lise väetiselahuse tegemiseks? Mitu grammi vett tuleb lisada? 3 kg=3000 g 3000g100% Xg 5% X= 3000g·5% : 100%=150g kaaliumkloriidi Mitu grammi vett? 3000 g -150 g= 2850g vett Harjutamiseks 1) Mitu grammi vett ja naatriumhüdroksiidi on vaja 1500 g 10%-lise lahuse (Torusiil) saamiseks? 2) Mitme %-lise lahuse saame, kui 30g vasksulfaati lahustada 5 kg vees? Kas seda sobiks kasutada taimekaitsevahendina, kui õunapuude seenhaiguste tõrjeks kasutatakse 0,1%-list lahust? Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2012
*erineva pärilikkusega sugurakud ühinevad, tekib uus geenikombinatsioon järglasesse 2.Mutatiivseks ehk mutatsiooniliseks muutlikkuseks: *muutusi kutsuvad esile väliskeskkonna juhutegurid *mutageen-väliskeskkonna tegur, mis põhjustab muutusi isendi genotüübis *mutatsioon muutus raku geneetilises materjalis *mutant pärilike muutustega isend Mutageenid võivad olla: 1.FÜÜSIKALISED (kiirgused) 2.KEEMILISED (olmekeemia, torusiil, Fairy) 3.BIOLOOGILISED (hallitusseened, bakterid ja nende poolt toodetud mürgid) Mutatsioonilise muutlikkuse vormid ulatusest lähtuvalt 1.Geenmutatsioonid ehk punktmutatsioonid (muutused DNA primaarstruktuuris) Näiteks: vead replikatsioonil(nukleotiidide kadu, naukleotiidide juurdetulek, nukleotiidi asendumine teisega) Tulemuseks: uute alleelide teke Näited: varane raukumine, juuste täielik väljalangemine 2
Kõrgpingepõletused on need , kus pinge on üle 1 kV. Sellisel puhul on ülekaalus ulatuslikud koekahjustused ning tekib palju tüsistusi. Kaarleek on sama mis leekpõletus(vt. lk 5). 6 Jaanika Priimägi Referaat KEEMILINE PÕLETUS Keemiliste põletuste puhul toimub söövitus. Keemilist põletust põhjustavad kontsentreeritud leelised (seebikivi, värskebetoon), kontsentreeritud happed (akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas), kaaliumpermaganaat ja taimsed mahlad (ülased ja Sonsovõi karuputked). ESMAABI KEEMILISE PÕLETUSE PUHUL 1) Eemaldada kemikaal nahalt võimalikult kiiresti, viies kontsentratsiooni miinimumini. 2) Alustada koheselt haava loputamist voolava veega vähemalt 15-30 minuti jooksul. 3) Jätkata haavade loputamist happe söövituse korral kuni 2 tundi, aluse söövituse korral kuni 12 tundi peale traumat.
· Kasuistilised juhud atmosfärielektriga (äike) 2.Elektripõletuste klassifikatsioon 2.1.Madalpingekahjustused (pinge alla 1 kV). Prevaleeruvakson organismi üldseiundihäired, koe kahjustus on tagasihoidlik. 2.2.Kõrgepingepõletused (pinge üle 1k V) Prevaleeruvadulatuslikud koekahjustused, annavad hulgaliselt tüsistusi. 2.3.Kaarleek = leegipõletus 3.Keemilised põletused (söövitused) · Kontsentreeritud leelised (seebikivi, värske betoon) · Kontsentreeritud happed (akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas) · Kaaliumpermaganaat · Taimsed mahlad (ülased, Sosnovõi karuputk) 4.Kiirguspõletus · Päikesepõletus · Solaarium · Kvartslambid Kokkupuude tuliste faktoritega põhjustab kudede ülekuumenemise. Koe kahjustus sõltub: · temperatuurist · Sügava põletuse teke tõenäoline kui kuumuse · ekspositsiooniajast toimeaeg ületab: · esmaabi kiirusest ja · 70 juures 1 sek.
OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingu...
Kiirgus põhjustab vähki ja suurte dooside juures ka surma, kiirgusega kokkupuute tagajärjel võib inimesel välja kujuneda kiiritustõbi. Siiski tuleb meeles pidada, et kiirgus on igapäevane ja meid alati ümbritsev nähtus. 4 Klass 8. Nõrgemate sööbivate ainetega puutume me kokku kodumajapidamiseski näiteks toitu valmistades äädikaga ja puhastusvahendiga torusiil, mis sisaldab endast naatriumhüdroksiidi. Inimese maos leiduv soolhape aitab meil toidu seedida. Keemiatööstuses on enamlevinumad väävelhape, soolhape, lämmastikhape, kuid filtrite regenereerimiseks kasutatakse töösuses ka näiteks naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi. Söövitamisel põletuste oht. Võivad jõuliselt reageerida üksteise, vee ja teiste ainetega, lekkinud ained võivad tekitada sööbivaid aurusid, oht vesikeskkonnale või kanalisatsioonile. Klass 9.
kaugusele. Katse ohutus kaugus on vähemalt 5 meetrit. Plahvatus ei ole tugev, sest filmitopsik ei kannata kõrget rõhku. Torusiili katse Plastpudeli põhja pannakse väikesed hõbepaberi kuulid, mida väiksemad on kuulikesed seda parem, sest siis on kokku puute pindala torusiiliga suurem ja reaktsioon toimub kiiremini. Hõbepaberi kuulidele valatakse peale torusiili ja seejärel keeratakse kork korralikult peale ja visatakse ohutusse kaugusesse [14]. Vajalikud katse vahendid, torusiil, hõbepaber ja plastpudel on kõik müügis tavalises poes. 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4] + 3H2 [4] Alumiinium on amfoteerne metall ning seetõttu reageerib leelistega ja moodustab kompleks ühndeid. Alumiiniumi ( Al) ja seebikivi (NaOH) reageerimisel eraldub gaas vesinik. Seebikivi on söövitav aine ning selle nahale sattumisel loputada rohke veega. Plahvatus on küllaltki tugev ning seetõttu on ohutus kaugus vähemalt 15 meetrit,
Tulised vedelikud(vesi, kohv, supp, aur, inhalatsioonivedelikud) 2. Leek (tulekahju, lõke, grill, süttivate vedelike plahvatus) 3. Kontaktpõletus(triikraud, tuline ahjuuks, saunakeris, sumbuti) Madalpingekahjustus: organismi üldseisundi häired, väiksemad koekahjustused Kõrgepingekahjustus: ulatuslikud koekahjustused, põletused mis on tekkinud kokkupuutest kaarleegiga. Keemilised põletused: · Kontsentreeritud leelised seebikivi · Kontsentreeritud happed akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas · Kaaliumpermanganaat · Taimsed mahlad sosnovski karuputk Kiirguspõletused: · Päikesepõletus · Solaarium · Kvartslambid Esmaabi termiliste põletuste korral: · Kiiresti jahutada ülekuumendenud koed, peatada koekahjustuste süvenemine. · Jahutamiseks kasutada jahedat (18kraadi) vett või vett spetsiaalseid esmaabigele. · Siduda haav puhtalt. Sidemeks võib olla ka pesupuhas lina.
Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui kuuma veega, sest kohvis sisalduv rasv jääb nahapinnale püsima. 68° C vesi tekitab lapsel sügava põletuse 1 sekundiga. • Leek, plahvatused – tulekahjud, lõkked, grilliplahvatused, plahvatavad vedelikud, pulbrid. • Kontaktpõletus – triikraud, kaminad, radiaatorid, pliidiuksed, mootorite osad, saunakeris. Keemiline põletus: • Kontsentreeritud happed – akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas. Tekib kuiv nekroos. • Kontsentreeritud alused ehk konts. leelised (seebikivi, värske betoon). Tekib märg nekroos. Aluselised ained reageerivad naharasvaga ning reaktsioon on kestev ja tekib söövitus. • Toksiliste taimede mahlad – ülane, karuputk. Keemilise põletuse korral tuleb aine kiiresti nahalt eemaldada, kasutades selleks ohtralt voolavat vett. Mitte otsida esmaabiks neutraliseerivaid aineid. Pind katta kuiva sidemega.
annaabi.ee 
