Keskaegne linnakirjandus Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme
LINNAKIRJANDUS Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid
pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks
Fifth level Näidendid, Vaatemängud Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, mille sisuks põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine, või efektsed akrobaatilisi vaatemänge, kus tõmbenumbriks napis riietuses tantsijannad. Kreeka näidendid olid Tragöödiad tihti õnnetu traagilise lõpuga.Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaidTeised populaarsed meelelahutused olid kaarikute võiduajamine, ratsavõistlused, võitlused, akrobaatika, maadlused, loomade vahelised kaklused ning võitlused loomade ning inimeste vahel, näiteks nagu lõvidega Maskid Maskid mida näitlejad kandsid, olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga või puust. Maskid tegid võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel miimikat ei saanud kasutada
imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks
Müsteerium vabaõhulavastused. Kasvasvälja usupühade ajal toimunud rongkäikudest. Passioon kannatusmängud. Kõige levinum müsteeriumi teema oli Kristuse surm ja ületõus. Toimusid lihavõtete ajal. Farss-sotii oli lühike, sageli improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng (jämekoomika). Süzeed käsitlevad juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Narrimäng kuulus kevadiste karnevali pidustuste hulka, selles pilgati võimukandjaid. Etenduspaigad: kirik ja kiriku väljak, plats. Näidendie korraldus: näidendit tehti vankri peal, mis toimus mitmes erinevas kohas ning vaatajad liikusid kaasa. Näitlejateks olid põhiliselt pühakud ning riideid vahetati vankri all. KRISTLIK KULTUUR Kristlik visioon inimesest inimene on patune olend ja peab kogu elu pidevalt pingutama, et sellest lahti saada. Õnduse nimel. Inimesed uskusid, et jumalat ei saa näha, aga jumal näeb kõiki/kõike.
armastusabielude osakaal. Kui naine abiellus tuli temaga kaasa anda ka kaasavara. 12. sajandil naise kaasavara suurenes märgatavalt, loomulikult selleks et parandada ühiskondliku seisust. Kaasavarade järkjärguline kahanemine põhjustas kokkuvõttes naise alaväärtustamist kogu keskaja vältel. Kardeti ka seda, et suguvõsasse satub teise suguvõsa verd ilma esimese teadmata. Meestesse, kes abielu rikkusid ei suhtutud nii halvasti kui naistesse, lisaks said ka lapsed suure karistuse. Neid pilgati, et nad olid sündinud patus ja et nende ema oli reetnud nende uue perekonna. Seega naise seksuaalne truudus oli perekonna kese ja seda tuli valvata üpris hoolega. Naine võeti vahel endale enne tema suguküpseks saamist ning keelatud olid lapsed, kes olid sündinud vähem kui 8 kuud peale abielu. Naine oli omaenda viljakuse ohver (enne neljakümneseks saamist oli ta veetnud pool elu rasedana). 12. saj ei kasutanud abielupaarid eostumis vastaseid
Lisaks piiras USA kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti ja nii ei olnud NSVL enam USA-ga samal järjel. Võidurelvastumise uus etapp Programm Tähtede sõda- Eesmärgiks luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigaldatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp. NSV Liidu kaotus külmas sõjas 1982 Breznev suri. Järglseks J. Andropov, kes oli surmahaige. Tema järel ametis K. Tsernenko, kes oli maetis veel lühemat aega. NSVL-i üle pilgati (gerontokraatia e vanurite võim). Hakati mõistma, et seistakse silmitsi külma sõja kaotusega. Nõukogue majandus oli pankrotis, relvastus vajas tohutuid ressursse, USA-st ja NSVL aina rohkem maha. NSV Liidu uuendamise programm e perestroika- riigi etteotsa seati uut tüüpi liidrid, kes tegid uusi reforme.
Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Kõigepealt jõudis see realistlikum temaatika naljanditesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt, seda kasutati ka muinasjuttude puhul. Prantsusmaal oli populaarne fabiloo (ld fabula jutt), rahva lõbustamiseks lühike värssjutustus või naljand
ohverdades oma venna. Aidanud röövida Jasonil kuldvillakut Jason jätab Media maha ja haitub koos Korintose kuningatütrega.Media ,olles Jasoni peale vihane mürgitab Jasoni uue naise ja tapab oma pojad.Kuigi ta neid armastab on viha Jasoni vastu liiga suur.Lõpus Media lahkub koos poegade surnukehadega vankril. Komöödia.Naljamäng,mis naeruvääristab inimeste pahesid ja argielu kitsaskohti.Alguses sai pilkelaulust,mida talumeeste salgad dionüüsose pühadel ette kandsid.Eriti pilgati võimukandjaid. (Poliitiline satiir,koomiline jant,müütiide paroodia) Juhttiva rolli sai Roomas , tegevus toimus peamiselt Kreekas .Tegevus põhineb koomilisel konfliktil,ära vahetamisel või naljakal karakteril.Laval oli koor ja 3 näitl.Teemad võeti kaasajast.I komöödiavõistlus 488eKr.Kostüümiosad:mas,sussid,trikootaolised püksid,groteskselt polsterdatud tuunika ning suur punane tehisfallos . (tuntuim autor aristophanes)
Esineb palju korduseid (rikkal on sulaseid, rikkal on vara), salmi alguste kordused. Alver viimistleb igat luuletust väga põhjalikult. Vilepuhuja Luuletus räägib ühe tüdruku elukeerdkäikudest, mina isikuks on vilepuhuja tütar. Räägib kuidas ta isa oli joodik ning talle heideti ette et oli inetu ja rumal. Teenis isale joomiseraha. Isa suri joomise tagajärjel. Seejärel läks tüdruk hulkuma ja rööviti paljaks, teda mõnitati, pilgati ja löödi ja kerjas raha. Hakkas taas flööti mängima, tundis kuidas päevad möödusid ja kõik läks jälle paremaks. Esineb lõpp-, rist- ja paarisriimi. Salmid on kaheksa realized. Metafoorid (elulõng, kõrtsileerid jne). Flöödi asemel kasutatakse sõna vile.
Tõnu oli lõpuks nii meeleheitel, et külastas nõida ja viimaks palvetas isegi Neitsi Maarja poole, ei söönud ega maganud ning mõtles aina sellele, millest kõigest ta ilma jääb. Lõpuks Mari nõustus, kuid juba paar minutit hiljem Tõnu kahetses ja häbenes oma soovi Mari arvel oma elujärge parandada. Leping oli aga sõlmitud ja sellest tuli kinni pidada. Nii möödusid kuud ja aastad, mürgitades üha enam Tõnu meeli, seda enam, et piimaäriga ei läinud sugugi hästi. Teda pilgati oma naisemüümise pärast juba päris avalikult, sest loomulikult oli see kohe ümberkaudsetele teada. Tõnu tarvitas üha enam alkoholi ja kiskus Mariga pidevalt riidu. Mari aga ei pööranud sellele mingisugust tähelepanu. Tema käis Kremeri juures edasi, mässas kodus piimaga ning käis tihti ka uue sepa Jaagu tööd pealt vaatamas. Ei läinud kaua mööda, kui Jaak hakkas ka nende juures käima, ka siis, kui Tõnut kodus ei olnud. Tõnu jätkas oma
küsimustele. 1 . poseidon merejumal, tekitas maavärinaid ja torme Demeter võrusvavilja ja sigivuse ja musta mulla jumalanna. Apollon kuldjuukseline Artemis osav vibukütt,elava looduse ja metsloomade kaitsja Tragöödia kurbmäng Tragöödiade ainestik tavaliselt inimestele tuntud müsteeriumid,millest sageli toodi välja õpetlik osa,põhines mütoloogial Tuntuim kreeka tragöödia krijanik oli spohakles ,,kuningas odipius'' Komöödia on naljalugu, ainestik pilgati tavaliselt poliitikuid,sageli väga nõmedate naljadega Kreeka teatri olulisus maailam kulruuriloos kreeka teater oli üks suurimaid kultuurilisi ettevõtmisi,sellest arenes edasi teater ja näitemängud oli riigi alus. Thales- tema arvates oli kõige aluseks vesi,oli rännanud idamaadel Demokritos atomistika koolkonna filosoof, maailm koosnes tühjusest ning sellles liikuvatest ja põrkuvatest algosadest.
rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit
Saalid erinevates teatrites on täis, kuigi etendusi on olnud juba väga palju. ,,Suur rõõm väikestest asjadest" oli vürtsitatud piisavalt teravate, kuid viisakate naljadega. Naerutavate naljade sisuks olid kõikvõimalikud igapäevased teemad poliitikast, era- ja pereelust, näitlemisest jne. Nalja tegi ta ka oma enese pere kohta, rääkis väga humoorikalt oma lapse tegemistest ja imiteeris neid väga hästi. Suurem osa teemasid, mida pilgati, olid minu arvamustega päri. Kuid kui näitleja tegi naljatledes maha meie rahvuskööki, polnud ma üldse nõus. Minu arvamus on see, et näitkes kama on just imehea vahepala. Kuid ma tean, et selle koha peal on alati vaidlus. See pole absoluutselt asi, mis mind etenduse suhtes heidutanud oleks. Pigem oli asi, mis vahepeal ära tüütas, pidev karjuv kõneviis. Nii mõnigi humoorikas jutt oli selline, mida oleks saanud ka ilma karjumiseta rääkida, kuid ilmselt pidi see nii olema
talupoegade elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand). Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske. · Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde. Sellepärast võitlesid rahvaliku teatri vastu kirik ja kuningad. · Nii kujunes keskaja teater rahvalikuks. Siis ei olnud eraldi teatrihooneid. Teatrietendus oli pigem avalik üritus, mis toimus linnarahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Arvatavasti siit pärinebki sõna TEATER, sest kreeka keeles tähendab "theatron" vaatemängukohta. Kõik tegevuspaigad olid korraga nähtaval kohal
Näitlesid ainult mehed, kes täitsid ka naiste osi kandes vastavaid maske. Tragöödiad ja komöödiad Tõsiseid ja kurva sisuga näidendeid nimetasid kreeklased tragöödiateks. Sageli rääkisid tragöödiad kangelastest ja nende kannatustest, sega oli vaatajatel kõik ette teada. Kurbade sündmustega tragöödiatele pakkusid vaheldust lõbusa sisuga näidendid ehk komöödiad. Komöödiad rääkisid põhiliselt igapäevaelust ja tihtipeale pilgati seal riigi- mehi. Igal aastal korraldati Ateenas suur komöödia ja tragöödia võistlus. Võistlusest võttis osa kolm tragöödia- ja kolm komöödiakirjaniku. Loosiga valitud zürii otsustas otsustas kes saab esimese koha kes teise ja kes kolmanda koha. Auhinnata ei jäänud keegi. Selleks, et ka kõige vaesemad saaksid teatris käia maksis riik neile piletiraha. Näitekirjanikud Tragöödiakirjanik Aischylos sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõdu. Olles nooruses
Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. · Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". · Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. 18. Kes olid trubaduurid? Trubaduur oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. 19. Kes olid zonglöörid? 20. Räägi ,,Rebaseromaanist"
juriidilisest süsteemist , et naise loovutamise ettevalmistamine ja toimumise käigus annaks üks osapool teisele mingeid hüvesid, olgu need kui tahes väikesed. Kaasavarade järkjärguline kahanemine põhjustas kokkuvõttes naise alaväärtustamist kogu keskaja vältel. . Kardeti ka seda, et suguvõsasse satub teise suguvõsa verd ilma esimese teadmata. Meestesse, kes abielu rikkusid ei suhtutud nii halvasti kui naistesse, lisaks said ka lapsed suure karistuse. Neid pilgati, et nad olid sündinud patus ja et nende ema oli reetnud nende uue 2013 perekonna. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene.Ametlik kristlik moraal mõistis hukka nii seksuaalsuse ,kui himud.Suguelu õigustas ainult vajadus sugu jätkata.Seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal.Valitses arvamus, et naise seksuaalsus on suurem ,kui mehel, et
keelega Tragöödia struktuur 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragöödia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Komöödia · Kujutati tuntud tegelasi ebatavalistes ja naljakates olukordades · Tihti kujutati päevasündmusi ning pilgati ka jumalaid · Tunnuseks tegelaste madaldamine · Tekst oli teravmeelne ja sisaldas palju nilbeid nalju Võistlus · Igal aastal korraldati Ateenas 2 korda tragöödia- ja komöödiavõistlusi · Publiku ette astusid 3 komöödia ja 3 tragöödia autorit · Selleks ajaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks · Kõige enam võitsid Aischylos ja Sophokles · Auhinnad olid rahalised Koor · Ülesandeks oli orkestral laulda ja tantsida
Rahavas oli teoses kui emotsioonide esile tooja ja ka nende võimendaja. Rahavs ka arvustas osaliselt tegevust, kuid samas oli neil äärmiselt oluline roll teose kujunemises. Näiteks ülestõus, millega Esmeralda sai põgeneda (hiljem saadi ta jälle kätte). Samas ei olnud tehtud neid kui julgeteks ja kõige ees kartmatud (suure rahvahulge tõttu), vaid oli toodud esile ka nende kartusi. Üheks neist oli Esmeralda, sest levisid jutud, et ta on nõid. Quasimoto aga pilgati ja mõnitati. 6. Djali oli Esmeralda kits, kelleta Esmeralda kuhugi ei läinud. Võibolla ka täna sellel kitsele, kellee olid kuldsed sarved, peeti Esmeraldat nõiaks. Kits oskas nimelt igasuguseid trikketeha. Alustuseks võiks öelda alates arvutamisest kuni tähtede mõistmiseni. 7. Tikitud suss oli Esmeralde üks kallimaid mälestusi või ,,ehteid". Selle järgi pidi ta oma ema ära tundma, kui nad kunagi peaksid kohtuma. Need sussid nende kaelas olid samasugused
3. Theatrumist pealtvaatajate pinkide osa. o. Kasutati koturne(paksu tallaga jalats), maske ja eredavärvilisi kostüüme. NÄITEKIRJANIKUD Aristophanes komöödiakirjanik Nt: ,, Ratsanikud" Aichylos tragöödiakirjanik Nt: ,,Oresteia" Euripides tragöödiakirjanik Nt: ,, Kükloop" Sophokles tragöödiakirjanik Nt: ,,Kuningas Oidipus" KREEKA KOMÖÖDIA Naljamäng, mis sai alguse Dionysose rongkäigu nalja ja sõimulauludest. Keelepruuk oli vaba, tihti pilkava sisuga, pilgati võimukandjaid, inimlikke nõrkusi, pahesid. KREEKA TRAGÖÖDIA Kurbmäng, näidend, mis on traagilise lõpuga ja põhines konfliktil. Taheti välja tuua moraalset iva. KREEKA TEATER Hobuserauakujuline ehitis mäenõlval. 1. Theatron 2. Orkestra 3. Skenee Teatri jaoks ei otsinud roomlased sobivat küngast nagu kreeklased, vaid ehitasid lauskmaale. Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter mugavate istekohtadega vaatepaik ülikutele ROOMA TEATER
auks, kui selles osalesid kõik linna kodanikud. Mingit äritegevust ei toimunud, sest festival algas juba koidikul. Päeva jooksul oli kavas mitu näitekirjanike poolt kirjutatud näidendit. Kui teema oli pärit müütidest, siis nimetati seda tragöödiaks. Tragöödiates ülistati jumalaid aga jutustati alati ka mingit lugu. Komöödiad olid mõeldud rohkem rahva naerutamiseks. Nendes näidati tuntud inimesi koomilistes olukordades ja pilgati isegi jumalaid. Lemmikteemaks oli ka rumal ja sõnakuulmatu ori. Esialgsetes näidendites esines koor (10-15 inimest) ja üks näitleja, hiljem tuli näitlejaid juurde aga kooril oli ikka oma oluline roll. Etendus oli justkui kahekõne näitleja ja koori vahel. Näitlejad kandsid tegelaste meeleolu edasiandmiseks maske ja olid alati mehed. Maskid olid iga näidendi tegelase jaoks erinevad, et vaatajal oleks lihtsam neid ära tunda
Kõik vihkasid seda, kui ta Kivimäel kive õhku laskis ja sellega suurt lärmi tegi, sest kõik teised olid selle maatüki peale käega löönud ja kui nad nägid, et üks mees tõesti tahab sellist imet korda saata, siis tembeldasid nad mehe mõtlematuks ja rumalaks. Viha ja kadedus paneb ju inimesed kõvasti rääkima ja sehkendama. Maailmas on raske teistest silma paista ning kaaslastest parem olla, kuid miks ei lase me teistel eluliha maitsta, kui meil endil hambaid pole? Villut pilgati ja alandati, kuni ta lihtsalt enam ei suutnud ja enesetapu sooritas, mis oli küll vale tegu, kuid päästis vaese mehe sellest maapealsest põrgust ja kannatamatust piinast. Isegi üks Lääne-Aafrika vanasõna ütleb, et pole olemas kahte täpselt ühesugust asja. Olen alati teadnud, et kunagi ei saa inimeste vahele võrdumismärki panna, sest meis kõikides ei voola sama veri. Kui heidan pilgu korraks enda sisse, näen vaid mõnda organit koos lisavarustustega ja segaduses südant
Laurentinust ristitud. Rahvas jäi seda kõike uskuma ja tahtsid, et munk neile selle söega märgid teeks. Hiljem rääkisid võrukaelad mungale kõik ära ja naljakas oli kõigil. 2. Inimeste ja eluolu kohta sain teada, et tähtsat osa mängis raha ja kuulsus . Lihtsamaid ameteid ei peetud millekski ja alamaid inimesi ei austatud. Ja kõrgklassi kuuluvad inimesi austati. Tihti tehti alamate ja teenrite üle nalja või pilgati neid. Teravaks teemaks oli ka meeste ja naiste omavahelised suhted, millega kaasnes tihti ka petmine ja abielude rikkumine. Ei puudunud ka flirtimine, kuid ka häbi ja ebaviisakus. 3. Kõik 10 novelli on tõepoolest omamoodi sarnased. Põhiline sarnasus seisneb selles, et oma nutikuse või tarkusega hiilgavad need, keda peetakse rumalaks või harimatuks. Tihti saavad just rikkad, ülbed või upsakad kõik tagasi ja jäävad hoopis ise rumalaks.
Kui võõras tabati, sai ta suure tõenäosusega selle küla poistelt peksa. Samal ajal oli jälle auasjaks võõra küla tüdrukute juurde minna, mis sageli lõppes lööminguga. Mõned peremehed püüdsid ehakäimise kombe vastu ka võidelda, kuid enamasti üksnes suusoojaks, üks pereisa õelnud: "Peab tänama kui keegi tuleb, sest kus sa selle häbiga lähed kui tütart põlatakse." Tüdrukuid kelle juures ehal ei käidud, pilgati ja püüti neile igasugu tempe mängida. Üks kõva unega vanatüdruk oli kantud voodiga välja tee peale ja ta polnud ärganud veel siiski kui pühapäeva hommikulisi kirikulisi juba mõõda käis.Neil õhtul kui ehaletulijat oodata, valmistusid ka tüdrukud selleks: ei sõõnud õhtul silku, et silgulõhn ei jääks juurde, pesid end, vahetasid puhta ihupesu ja voodipesu, tõid ehk kasegi aita.Kirikuõpetajad püütsid vahel ehalkäimise vastu võidelda. 19. sajandi lõpust on
elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand). Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske. Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde. Sellepärast võitlesid rahvaliku teatri vastu kirik ja kuningad. Nii kujunes keskaja teater rahvalikuks. Siis ei olnud eraldi teatrihooneid. Teatrietendus oli pigem avalik üritus, mis toimus linnarahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Arvatavasti siit pärinebki sõna TEATER, sest kreeka keeles tähendab "theatron" vaatemängukohta. Kõik tegevuspaigad olid korraga nähtaval kohal
võrgutuskatse luhtus. · Tentsoon huvitav dialoog-luuletus; vaidluslaul mis tahes teemal kahe luuletaja vahel. 5. Kirjandus keskaegses linnas. Linnaluule ja linnaromaan. Keskaegne draama. 1. Linna kirjandus hakkas välja kujunema 13. sajandil. See oli oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem ning esindas keskklassi inimeste maailmavaadet. 2. Tekkisid satiirilis-didaktilised lood, millega pilgati ägedalt munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusivasid ja levitada elutarkusi. Tunduvalt suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. 3. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid. 4
Tiina ei tahtnud, et teda ema pärast mõnitataks. Ta tahtis öelda, et ta on täpselt samasugune elusolend nagu kõik teisedki. Tsitaati saab seostada sallimisega. Me oleme erinevad, aga ometi oleme me ka sarnased. Minu arvates on silmakirjalik kellegi teise elu vähem tähtsaks pidada. Tiina: „Hunt tapab ainult nälja pärast ja – hunt ei murra hunti, aga teie!“ Tiina ütles seda Tammaru rahvale, kui teda jaanitule ääres mõnitati ja pilgati. Tsitaat iseloomustab paljusid inimesi tänapäeval. Inimeste hulgas on tohutult palju õelust, kadedust, viha, mis loomade seas puudub. Tammaru peremees: „Nõid oled, ja nõia palga saad kord, nagu su ema nõid oli ja oma palga sai!“ Peremees karjus seda Tiinale, kui Tiina oli peale jaanitule plehku panemist tagasi tulnud, sest süüdistas teda Marguse ära nõidumises. Tsitaat on jälle sallimatusega seonduv. Mõned inimesed arvavad, et kui lapse suguvõsa on
imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks
jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kuhu isa ta juba varajases nooruses kaasa võttis. 10 aastaselt viis isa ta Põlva kihelkonna kooli, kus ta õppis küll eesti keeles, kuid seal õpetati ka saksa keelt. 1853a asus ta õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, sest vanemad arvasid, et kihelkonnakoolist ei piisa, et saada koolmeistriks. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, kus teda pilgati tema maameheliku riietuse pärast. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina(usuteadlasena). Peale seda saavutas ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadi. Tal oli harjumus energiliselt töötada, ta ei sallinud venitamist. 1864a kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Hurt püüdis leida tööd kirikuõpetajana, kuid selle luhtasid kohalikud baltisakslased
imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks
kreekakeelsed. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames, mida kutsuti dionüüsiateks. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Müüdid olid üld tuntud ning sisu vaatajatele ette teada. See-eest püüti võimalikult kaasakiskuvalt kujutada tegelaste kannatusi.Tihti olid õnnetu või traagilise lõpuga. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid, tihti kujutati päevasündmusi. Komöödiad olid mõeldud rahva naerutamiseks, tekst oli teravmeelne, kuid räme, sisaldades palju nilbet nalja. Hellenismiperioodi kreeklased soovisid komöödiates näha pigem eraaeluga seonduvaid teemasid, kui ühiskonna ja poliitikaga. Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat
Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat, jutustati inimeste ja jumalate vahelistest teravatest konfliktidest. Tihti olid õnnetu või traagilise lõpuga. Olid kirjutatud värsi vormis ja pidulikus keeles. Lõpus saabub lahendus, aga pärast rohkeid kannatusi ja vägivalda. Tapmisis ja veretöid laval ei näidatud. Nendest jutustas vaatajaile koor. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid, tihti kujutati päevasündmusi. Tunnuseks tegelaste madaldamine. Üheks tegelaseks oli sageli sõnakuulmatu või põgenenud ori. Need olid mõeldud rahva naerutamiseks. Komöödiate tekst oli teravmeelne, kuid räme, sisaldades palju nilbet nalja. Võistlus - igal aastal korraldati 2 korda Ateenas tragöödia- ja komöödiavõistlusi, mille peaauhinnaks oli luuderohust pärg. Oma uute näidenditega astusid publiku ette 3 tragöödia ja 3 komöödia autorit. Loosiga
"päästke blibbet", aga sellest polnud kasu. Arvatavasti pakkus Microsoft'i kohvik pakkus "blibbeti burgerit" topelt juustuburgerit peekoniga. 1987.a disainis Scott Baker tänapäevase "Pac-Man" logo. Uuel logol on lõige "O" sisse, mistõttu nägi ta välja nagu Pac-Man, siittulenevalt ka Pac-Man nimi. Microsoft logo 1987-1994 1994.a tutvustas Microsoft uut tuntud repliiki "Where do you want to go today?", kui osana 100 milj. dollarit maksma läinud reklamaikampaaniast. Paraku pilgati seda repliiki laialdaselt. Microsoft logo 1994 1996.a tüdineti olemast naerualune selliste naljadele peale nagu "what kind of error messages would you like today?". Seejärel Microsoft loobus sellest repliigist. Hiljem, proovis Microsoft veel erinevaid hüüdlauseid nagu "Making It Easier", "Start Something", "People Ready" ja "Open Up Your Digital Life", enne kui võeti kasutusele praegune repliik "Your potential. Our passion." Microsoft logo 1996-tänapäev Kasutatud kirjandus:
1.1 Kreeka kultuur Teater Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Ateenas korraldati kaks korda aastas näitekirjanikele võistlusi, mille peaauhinnaks oli luuderohust pärg. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalises ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid. Festival algas koidikul, mõnikord oli kavas viis näidendit. Selleks päevaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks. Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos, Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik
pidustuste raames. Ateenas korraldati kaks korda aastas näitekirjanikele võistlusi, mille peaauhinnaks oli luuderohust pärg. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalises ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid. Festival algas koidikul, mõnikord oli kavas viis näidendit. Selleks päevaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks. Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos, Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik.
liikmed oleksid pidanud lihtsalt uskuma. Piiblist sai ainus usuallikas ning see tungis sügavale rahvamassidesse. Nüüd oli koolis võõra surnud keele asemel arusaadav ja igapäevaselt kasutatav emakeel. Tänu emakeelsele piiblile ühines rahva mõte ja kool. Uue perekonnamudeli kujunemine Üks märgatavamaid muutusi, mis protestantliku reformatsiooniga kaasnes, oli vaimulikke abielu. Kuid igalpool ei soositud seda. Pikka aega pilgati pastoriemandaid, et nad on preestri hoorad. Vaimulikke naised suutsid luua endale auväärse rolli ühe põlvkonna jooksul, olles kuulekuse ja kristliku heategevuse võrdkujud, püüdes teha oma kodust mitte ainult korraliku kodu, vaid sellise ideaalkodu, mille taolisest nende mehed kantslist inimestele jutustasid. Martin Luther ise abiellus 1525. aastal endise nunna, aadlipäritolu Katherine von Boraga. Neil oli 6 last, kellest 2 surid
sulest on pärit hetäärilt või temast inspireeritud. Kreekas kogunesid geniaalsed mehed hetääride umber, leides neis võimsa teguri, mis edendas vaimuelu ja poliitikat. Niiviisi on hetäärid tugevasti mõjutanud kogu maailma kultuurilugu. Nad on ka mitmete kunstide kaudu endast jälje jätnud. Hetääre on tihti reljeefidel. Skulptor Pheidias on teinud kuju Aspasiast. Aspasia pidas kirjanduslikku ja poliitilist salongi, kus armastasid käia rikkad ja kuulsad mehed. Aspasiat pilgati komöödias tema hetäärikutse pärast, kuid sokraatikud pidasid temast lugu. Kuna armastust käsitleti vaid kui meelelist naudingut, siis on ka mõistetav, miks muidu kõige üle juurelda armastanud kreeklased on armastusest nii vähe tarktaate kirjutanud. Vana-Kreeka hetäärid ei kirjutanud traktaate armastusest, nagu seda tegid nende ametiõed Itaalias mitu sajandit hiljem. Hea meelega lugesid nad aga meeste töid. Ka näitekunst polnud neile võõras
kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet.Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale".Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos.
Kus 1 osatäitja räägib kõvasti enda mõtteid(kuulsaim on nt Hamleti monoloog.) Dramaatikasse kuuluvad ka stsenaariumid(telesaate tekst), kuuldemängud(raadios tehakse eri hääli) ja telenäidendid(näidendid mida ei vaata publik, vaid mida filmitakse ja hiljem näidatakse teles.) Näitekirjanduses on 3 põhizanri: tragöödia ehk kurbmäng: lõppeb kangelase surmaga või muu katastroofiga. Kurva sisuga. Komöödia: Algselt pilgati selles valitsejaid ja vaimulikke. Muidu pilkab see ka inimlikke nõrkusi(kingade ostmine, näppamine), pahesid(suitsetamine, arvutihullus), ühiskonna ja olustiku ebakohti(ei suudeta lund koristada, mõnel tänaval pole asfalti ), neid aga ei öelda otse välja, vaid koomika väljendusvormidega: huumor, satiir(terav pilge), iroonia Draama:peamine teatrizanr. On suured probleem, mida on võimalik lahendada. Kangelane ei pea surema nagu tragöödias.
kaugele 1686 lõunaeestikeelne Uus Testament Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud (Wastne Testament) Virginiused- I ee hjuturaamatud- enamasti mugandatud keelne piibliväljaanne. Edasine töö takerdus tõlked saksa keelest. Populaarne autor oli F. keeleliste vaidluste taha W. Willmann (kirikuõpetaja), F. G. Arveliuse teost ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut" pilgati (talupoeg tahab härra pakutud priiuse asemel pärisorjaks edasi jääda) 1693 Johann Hornungi ladinakeelne ee k Tänu valgustuskirjandusele said eesti grammatika- arvestas Stahli omast talupojad teada, et Aafrika elanikud on rohkem ee k eripäragakasutusel mustanahalised ja et Maa on ümmargune 19. saj keskpaigani. Tunneme kui ,,kui üks niidikera" vana kirjaviisi. Seleta nimed, mõisted: B.G
Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde. Sellepärast võitlesid rahvaliku teatri vastu kirik ja kuningad. Nii kujunes keskaja teater rahvalikuks. Siis ei olnud eraldi teatrihooneid. Teatrietendus oli pigem avalik üritus, mis toimus linnarahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Arvatavasti siit pärinebki sõna TEATER, sest kreeka keeles tähendab "theatron" vaatemängukohta. Kõik tegevuspaigad olid korraga nähtaval kohal
Arenes kauplemine ja käsitöö.Linnakodanluse hulgas tekitas pahameelt aadlike ja vaimulike jõudeelu. Linnakirjandus oli keskajal kirjanduse uus tase, kuna o Puudus peenutsemine ja kangelane o Puudus püüe elu ilustada o Stiil satiiriline ja õpetlik o Ausse tõsteti moraliseerimine o Tegelased pärit folklorist o Ühiskondlik- poliitiline temaatika Linnakirjanduse teemadeks sai 1. satiirilis-didaktiline vaim s.t. pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust,kohtunike äraostetavust jne.Samal ajal püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusi ja levitada elutarkusi.Selleks kasutati sageli allegooriat(mõistukõne). 2. Ühiskondlik-poliitiline temaatika.Luulevormis. Liigid. 1. fabliood Prantsusmaal.Lühikesed, lõbusad anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest.Kiideti leidlikkust, taibukust, kuid laideti saamatust,
imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks
juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga. Tädi juhatas ta proua de Beauséant'i juurde, kes teda uhkele ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda
· Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). · Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. · Inimlike tunnete kajastamine. b. Francesco Petrarca: · Sonetid luuletused armastatud Laurale. · Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. c. Giovanni Boccaccio "Dekameron": · Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. · Pilgati valevagadust ja askeetlust. d. Lorenzo Valla: · Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. · Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. e. Nicolo Machiavelli alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. · Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. · Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad.
Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga. Tädi juhatas ta proua de Beauséant'i juurde, kes teda uhkele ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda
teine olnud näitleja. Euripides oli eluhoiakult mõtlik kõrvaltvaataja, eraklik filosoof, kes hoidus omaette ega osalenud ühiskondlikus elus. Tal oli hea haridus ja suur isiklik raamatukogu (seda peeti üheks Ateena täiuslikumaks erakoguks), kus ta pühendus filosoofiale ja kirjanduslikule loomingule. Kuna Euripides arutleb tragöödiais uute teooriate üle, on teda nimetatud ka filosoofiks näitelaval. Esialgu tema dramaturgilisi uuendusi pilgati, hindama hakati Euripidese loodut alles pärast tema surma sellest annab tunnistust tema säilinud teoste hulk. EURIPIDESE DRAAMAUUENDUSED Euripides võttis kasutusele proloogi ja deus ex machina; vähendas koori tähtsust ning suurendas muusikaliste elementide osa näitemängus, loobus kõrgest stiilist ja kasutas lihtsamat keelt. Tõi lavale selliseid müüdiversioone, mis üllatasid pealtvaatajaid. Originaalsus näiski olevat üks tema tähtsamaid eesmärke.
oli luuderohust pärg. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalises ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid. Festival algas koidikul, mõnikord oli kavas viis näidendit. Selleks päevaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks. Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos, Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik
annaabi.ee 
