„Dekameron“ G. Boccaccio 6. päev (0)

„ Dekameron “ G. Boccaccio
6. päev
1. Koosta lühikokkuvõte (ei piisa novelli ees oleva lühikirjelduse ümber trükkimisest):
2. novell
3. novell
5. novell
8. noveel
10. novell
2. Mida saad teada elu-olu ja inimeste kohta 15. sajandi Itaalias?
3. Kõik 10 novelli jutustavad üsna sarnastest probleemidest, nimeta, mis on Sinu arvates need ühiskondlikud, inimlikud või isiklikud pahed, mida neis novellides käsitletakse.
4. Kõik novellid on ühel või teisel moel õpetlikud. Nimeta vähemalt kolm asja, mida peaks lugeja nö autori arvates õppima, milliseid vigu vältima?

Lühikokkuvõtted.
2.novell
Selle novelli peategelaseks oli kaval pagar Cisti, kes oma madalast ametikohast vaatamata armastas oma tööd ja tal ei puudunud kunagi parimad veinid. Kuna härra Geri ja paavsti saadikud tihti tema ärist mööda kõndisid, tekkis pagaril soov anda oma veini talle maitsta . Kuid kuna härra enda juurde sissekutsumist ei pidanud sobilikuks, tuli pagar teisele heale ideele. Iga päev kui härra ja saadikud mööda kõndisid, jõi pagar oma head veini mida ta tahtis härrale pakkuda . Lõpuks äratas see ka härras huvi ja ta palus veini maitsta. Vein maitses talle väga ta käis seal edaspidi igal hommikul veini joomas. Sellest ajast peale hakkas vein härrale väga meeldima ja ta pakkus seda isegi oma vastuvõttudel. Pagar sai aga tunnustust ja tõusis tähtsate kodanike sekka.
3.novell
Kolmandas novellis on juttu meestest ja naistest. Kord tahtis üks mees teise mehe naisega magada ja leppis selleks kokku hinna 500kuldraha. Teine mees ei tahtnud sellist summat välja käia ja lasi tavalised hõberahad üle kullata. Kui see lõpuks välja tuli oli piinlik mõlemal. Ühel päeval ratsasõidul märkas üks meestest kena daami ja küsis teiselt kõva häälega, kas härra pakub ka sellele daamile raha . Daam kuulis seda ja , et enda au kaitsta, ütles ta vastu, et ta eelistaks vähemalt õige rahaga maksmist. Mehed tundsid seda kuuldes piinlikkust ja läksid ära.
5.novell
Antud novell räägib härrast ja kunstnikust. Kuigi kunstnikke peetakse alamaks klassiks, siis antud mees oli oma töös väga hea ja osav ning seetõttu kuulus ja omajagu jõukas. Kord suvel juhtusid mõlemad mehed kokku, kui nad tulid oma valdusi vaatamast. Ühel hetkel jäid mehed aga vihma kätte ja läksid kohaliku talumehe juurde varjule. Temalt laenasid nad üsna räbaldunud mantlid ja asusid teele. Vahepeal vesteldes leidis härra, et kunstnik inetu välja nägevat ja pilkavalt ka seda välja ütles. Kunstnik ei jäänud võlgu ja pilkas härrat tema sõnaosavuse pärast vastu.
8.novell
Kaheksas novell räägib ühest tüdrukust, kes pidas end kõige kaunimaks ja teisi maha tehes enda puudusi ei märkagi. Iseloomult oli tüdruk samuti upsakas ja ebameeldiv. Kord tuli ta jalutuskäigult võrdlemisi vara koju ja onu küsimise peale vastas, et ei suutvat tänavatel rohkem viibida, kuna kõik inimesed talle seal vastikud tundusid. Selle peale vastas onu, et ärgu tüdruk end kunagi siis peeglist vaadaku. Tüdruk, kes end jube targaks pidas, ei osanud selle peale enam midagi öelda.
10.novell
Viimases novellis on peategelaseks munk , kes üritab lihtsameelseid inimesi oma kavalusega tüssata ja ise seeläbi kuulsust võita. Ühel päeval lubas ta rahvale näidata kaugelt maalt toodud ingel Gabrieli tiivasulge. Seda kuulsid pealt 2 tema võrukaelast sõpra, kes otsustasid natuke nalja visata. Kuna munk tahtis nagunii rahvast hoopis papagoisulega petta, siis varastasid sõbrad sule ja tätsid karbi söega. Kui munk hiljem rahva ees sule asemel söe avastas, leidis ja kiiresti väljapääsu ja keerutas end osavalt välja. Ta väitis, et ta ajanud karbid segi ja sule asemel toonud hoopis söe, millel olevat püha Laurentinust ristitud. Rahvas jäi seda kõike uskuma ja tahtsid, et munk neile selle söega märgid teeks. Hiljem rääkisid võrukaelad mungale kõik ära ja naljakas oli kõigil.

Inimeste ja eluolu kohta sain teada, et tähtsat osa mängis raha ja kuulsus . Lihtsamaid ameteid ei peetud millekski ja alamaid inimesi ei austatud. Ja kõrgklassi kuuluvad inimesi austati. Tihti tehti alamate ja teenrite üle nalja või pilgati neid. Teravaks teemaks oli ka meeste ja naiste omavahelised suhted, millega kaasnes tihti ka petmine ja abielude rikkumine. Ei puudunud ka flirtimine, kuid ka häbi ja ebaviisakus.

Kõik 10 novelli on tõepoolest omamoodi sarnased. Põhiline sarnasus seisneb selles, et oma nutikuse või tarkusega hiilgavad need, keda peetakse rumalaks või harimatuks. Tihti saavad just rikkad, ülbed või upsakad kõik tagasi ja jäävad hoopis ise rumalaks. Samuti tõstetakse esile pahesid nagu joomine ja petmine. Isikute puhul on tähendatud kõrksust, kättemaksu ja armukadedust.

Nii mõneski novellis on nii mõndagi õpetlikku ja sarnast tänapäeva ühiskonnaga. Võiks välja tuua, et ei tohi mitte kunagi arvata et oled kelleski parem ja teha teisi mingil moel alla ja naerda nende üle sest igal inimesel on oma rosinake ja erineb teisest ja on oma moodi tark . Samuti ei tohiks endast nõrgemaid, harimatumaid ja mitte nii jõukaid arvustada või neid alandada, sest ka nemad on inimesed ja võivad hoopiski nutikamaks osutuda ning väärivad austust.