Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lugemiskontroll „Jumalaema kirik Pariisis“ (18)

4 HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kui tegelane teoses?

Lugemiskontroll „Jumalaema kirik Pariisis“
Victor Hugo
  • Analüüsi kahesuunaliselt suhteid!
  • Esmeralda ema elukäik?
  • Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse?
  • Esmeralda kaks abielu?
  • Rahvas kui tegelane teoses?
  • Djali?
  • Tikitud sussikese teema?
  • Esmeralda – Phoebus
    Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget.
    Esmeralda – Claude Frollo
    Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt. Ta läks suurest armastsusest isegi peast segi (minu arvates, kuid see on normaalne, sest armastus mõjub inimestele erinevalt). Jällegi oli tegu vastu armastuseta Esmeralda poolt. Esmeralda hoopis kartis ja oli tige ta peale, sest arvas lõpus arvas ta, et Claude Frollo tappis Phoebuse.
    Esmeralda – Quasimodo
    Quasimoto ja Esmeralda suhe oli natukene kurb, sest Esmeralda ei armastanud teda, vaid nagu osalt hoolitses tema eest kaastundest. Quasimoto oli aga kiindunud Esmeraldasse, kuid ei näidanud seda välja, sest ta oli väga arg ja tagasihoidlik . Esmeraldat hirmutas natukene ka Quasimoto välimus, kuid ta ei olnud pinna pealset ilu otsiv inimene (ainult pinnapealset), vaid vaatas ka inimese sisse ja Quasimote tundus talle lahke ja sõbralik. Esmeralda oli ka ainuke, kes andis talle vett, kui Quasimoto häbipostile oli pandud.
    Esmeralda – Gringoire
    Selles suhtes mingit armastust küll ei olnud, sest Esmeralda abiellus Gringoire'ga põhjusel, et vastasel juhul oleks mees ülespoodud.
  • Esmeralda ema oli Esmeralda kaotanud, kui Esmeralda veel väike oli. Selle tõttu oli ta väga õnnetu. Ema arvas, et mustlased olid Esmeralda varastanud, ning sellest sai alguse ta mustlaste vihkamine . Teose lõpus, leidis Esmeralda ema oma tütre üles. Teosest võis välja lugeda ka mustlaste tegelikku käitusmisest ja temperamendist, vahel juhtis neid valedele teedele. mustlastel polnud tegelikult Esmeralda kadumisega mingit pistmist(teose lõpu poole) ja Esmeralda ema oli mustlasi ülekohtuselt vihanud .
  • Claude oli äärmiselt südamlik inimene, kes täitis minu südame küll rõõmuga. Olgugi, et ta vend oli joodik , ebaküps ja nõrk (vaimselt) inimene, andis ta ikka talle raha, kui tal selleks võimalus oli ja kui vend seda küsis, ta lootis, et kunagi tuleb vennalgi mõistus pähe, ja ta saab normaalset elu taastama (alustama) hakata. Ka Quasimotot aitas ta väga palju. Võibolla kõige olulisemaks oli tema jaoks just kellade tõmbamine, mida te ei võtnud absoluutselt tööna, vaid kui midgai vaimustavat. Ta armastas kellamängu. Claude andis Quasimotole elukoha ja õpetas teda elus toimetulema. Olulisim asi oli minu silmis viipekeel , mis andis Quasimotole võimaluse teistega suhelda.
  • Esmeralda esimene abielu oli õnnetu, sest ta ei marmastanud seda meest, vaid aitas teda. Selleks meheks oli Gringoire, kellega Esmeralda abiellus sellepärast, et meest üles ei poodaks. Mitte ükski teine naine polnud ennast nõus sedavõrd õhverdama, sest abielu aastate loosimine käis väga kummalisel moel visati savist valmistatud purk puruks, ja nii mitmeks killuks ta läks, nii mitu aastat.
    Teiseks abieluks võib pidada Esmeralda ja Quasimoto oma. Kui Esmeralda üles poodi, viidi ta laip vanasse keldrisse. Quasimoto läks aga laibaga kaasa, ja kallistas teda, kuni suri ka ise. Mõni aeg hiljem leiti Quasimoto ja Esmeralda jäänused. Endale ettekujutades seda pilti, oli see minu arust südantlõhestav ja näitas tõelist armastusejõudu.
  • Rahavas oli teoses kui emotsioonide esile tooja ja ka nende võimendaja. Rahavs ka arvustas osaliselt tegevust, kuid samas oli neil äärmiselt oluline roll teose kujunemises. Näiteks ülestõus, millega Esmeralda sai põgeneda (hiljem saadi ta jälle kätte). Samas ei olnud tehtud neid kui julgeteks ja kõige ees kartmatud (suure rahvahulge tõttu), vaid oli toodud esile ka nende kartusi. Üheks neist oli Esmeralda, sest levisid jutud, et ta on nõid. Quasimoto aga pilgati ja mõnitati.
  • Djali oli Esmeralda kits , kelleta Esmeralda kuhugi ei läinud. Võibolla ka täna sellel kitsele, kellee olid kuldsed sarved , peeti Esmeraldat nõiaks. Kits oskas nimelt igasuguseid trikketeha. Alustuseks võiks öelda alates arvutamisest kuni tähtede mõistmiseni.
  • Tikitud suss oli Esmeralde üks kallimaid mälestusi või „ ehteid “. Selle järgi pidi ta oma ema ära tundma, kui nad kunagi peaksid kohtuma . Need sussid nende kaelas olid samasugused. Tänu neile, nad lõpuks leidsidki teineteist. Kahjuks jäi aga rõõm lühikeseks, sest Esmeralda poodi üles.
  • Lugemiskontroll-Jumalaema kirik Pariisis #1 Lugemiskontroll-Jumalaema kirik Pariisis #2 Lugemiskontroll-Jumalaema kirik Pariisis #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 336 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 18 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lennupungas Õppematerjali autor
    Lugemiskontroll „Jumalaema kirik Pariisis“:


    1. Analüüsi kahesuunaliselt suhteid!
    2. Esmeralda ema elukäik?
    3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse?
    4. Esmeralda kaks abielu?
    5. Rahvas kui tegelane teoses?
    6. Djali?
    7. Tikitud sussikese teema?


    Sarnased õppematerjalid

    Jumalaema kirik pariisis
    19
    odt

    Jumalaema kirik pariisis

    Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo

    Kirjandus
    Jumalaema kirik Pariisis - V Hugo
    8
    doc

    Jumalaema kirik Pariisis - V.Hugo

    ,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo,

    Kirjandus
    Jumalaema kirik Pariisis analüüs
    5
    doc

    Jumalaema kirik Pariisis analüüs

    1. Sissejuhatus: See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea

    Kirjandus
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    0
    docx

    V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

    1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje.

    Kirjandus
    Raamatute lühikokkuvõtted eksamiks-kirjandiks
    10
    doc

    Raamatute lühikokkuvõtted eksamiks (kirjandiks)

    Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Albert Kropp amputeeritud jalg Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Müller - õppis kõike. Kuul kõhtu, kaks tundi elus. Leer - armastas reisida ja armastust Isa Goriot elas proua Vauquer pansionis. Ta oli nuudli kaupmees. Jossef Ben ­ õppis teoloogiat Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad- toitu, Tjaden ­ armastas kõige rohkem süüa toiduaineid ei jätkunud, vilja oli vähe ja selle tõttu hinnad tõusid. Haie Westhus ­ kaevas auke, oli hea omada sõbrana sõjas Hinnad tõusid kümneid kordi. Isa Goriot võis vilja saada ükskõik kui Kat ­ nende ülem, toob alati hea ilma ja hangib head toitu palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Isa Goriot oli loomult lahke ja Kemmerich ­ tulevane metsamees abivalmis

    Kirjandus
    12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
    112
    doc

    12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

    Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

    Kirjandus
    Kirjandus
    9
    docx

    Kirjandus

    mehe. Tütar lõpuks elas rikka ja õnnetuna. Tal polnud raha kulla järele. Isa suhtumine oli külge jäänud-isa armastus. Mida õpetab mulle Isa Goriot Ta õpetab, et raha ei ole elus kõige tähtsam, sest see ei pruugi tuua alati oodatud õnne. Rahaga ei saa osta lähedust nagu üritas seda teha Goriot oma tütardega. Rahaahnus võib hukutada inimese iseloomu(Vaquer, tütred)-muuta selle pirtsakaks, ahneks ja ebamoraalseks. ,,Thérèse Raquin" E. Zola Autorist: Sündis 1849 Pariisis, suri 1902. 62-aastasena vingumürgituse tagajärjel. Naturalismi esindaja, prantsuse kirjanik. Raske lapsepõlv-isa suri kui 7-aastane. Jättis pere vaesusesse. Suure raskused gümnaasiumi lõpetamisega, 2x kukkus läbi eksamid. Püüdlused Prantsuse Akadeemiasse. Paar aastat töötu pärast kooli lõpetamist. 1862-Hachette-kunstiretsensioonid. 1865-tutvus oma esimese naisega Meley. 1888-teine naine Rozerot-kaks last. 1876-,,Therese Raquin". 1866-hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. TEGELASED

    Kirjandus
    Kirjanduse eksami materjal
    61
    doc

    Kirjanduse eksami materjal

    Elulugu- Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 5 1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Looming- Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia".

    Kirjandus




    Kommentaarid (18)

    luis765421 profiilipilt
    luis765421: Failis oli palju kirjavigu ja vormistus oli kohutav (mina sain selle vormistatud ühele leheküljele (siin oli 3) ja muutsin isegi fonti suuremaks. Sisu oli muidu hea!
    20:03 27-04-2015
    tara profiilipilt
    Piret Parman: see on väga hea materjal. see aitab mind kõvasti.aitäh
    17:11 06-11-2010
    Taunz69 profiilipilt
    Taunz69: Mitmed kirjavead on, aga mõte on vähemalt olemas!
    14:38 21-06-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun