Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

OP-süsteemide logo (0)

1 Hindamata
Punktid
Linux ’i logo lugu.
1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku. Algul ühe inimese poolt hobikorras loodud süsteemi on praeguseks täiendanud tuhanded programmeerijad üle maailma ja Linuxit kasutab umbes 7,5 miljonit inimest.
Kunagi 1996 aasta alguses rääkis mitu inimest Linux-kernel maililistis, et Linuxile võiks teha maskoti/logo. Ettepanekuid oli väga palju, paljud pakkusid välja sarnaseid logosid teiste operatsioonisüsteemidega, paljud pakkusid loomade-lindude kujutisi, eriti haisid ja kotkaid. Kuid mingil hetkel mainis Linus Torvalds ise, et on kiindunud pingviinidesse ja tulevane logo võikski kujutada pingviini.
Pärast mitmeid katseid, kui püüti joonistada pingviini erinevates poosides, soovitas keegi, et logol võiks olla pingviin , kes hoiab maailma üleval või siis käes. Linus Torvalds saatis Dale Scheetz’le (kes tegeles pingviini joonistamisega) järgneva e-kirja, kus selgitas, kuidas tema seda pingviini ette kujutab. Kirjas seisis :
“Keegi on mingi logokonkursi välja kuulutanud ja ehk sellekäigus võiksid inimesed oma ideid veebilehele saata.
Igatahes, see praegune pingviin näeb välja väga halb ja see pole tõesti piisavalt tugev,et hoida üleval maailma, maailm lihtsalt lömastab selle pingviini ära. Selles suhtes pole see õnnestunud ja kuigi positiivne logo.
Nüüd, kui sa mõtled pingviinidele, hinga kõigepealt sügavalt sisse ja seejärel mõtle sõnale “kaisu”. Hinga uuesti sügavalt sisse ja mõtle sõnale “armas”. Mine tagasi sõnale “kaisu” ja mõtle nüüd sõnale “rahulolev”.
Oled siiani veel minuga? Tore...
Nüüd, mõeldes pingviinidele, "rahulolu" tähendab, et ta on just kellegagi voodis olnud või et ta on ennast heeringast täis puginud. Usu mind, ma olen ekspert pingviinide alal, need kaks on tegelikult ainukesed võimalused.
Nüüd, sellelt küljelt vaadates, me tõesti ei taha ju,et see seostuks kiimase pingviiniga (me nagu tahame, aga see pole kuigi poliitiline, seega me ei taha), seega me vaatame seda pingviini sellise nurga alt, et ta on ennast lihtsalt heeringast täis puginud.
Kui sa mõtled nüüd sõnale "pingviin", peaksid sa silmade ees kujutlema kergelt ülekaalulist pingviini istumas, peale seda kui ta on ennast täis puginud ja peale seda “röhitsenud”. Ta istub seal, õnnis naeratus näel ja mõtleb,et maailm on hea koht olemiseks, kui sa oled just mitu gallonit toorest kala alla kugistanud ja tunned , et järgmine “röhitsus” on kohe tulemas.
Mitte paks, aga sa peaksid aru saama, et ta istub sellepärast, et ta on liiga täis puginud ennast ja ei jäksa seista.
Nüüd, kui sul on probleeme mõtlemaks toore kala söömisele, siis mõtle šokolaadile või millelegi muule, aga peaksid ideele pihta saama.
Ok, seega me mõtleme armsast, kaisust, täispuginud, istuvast pingviinist. Mõtled veel kaasa?
Nüüd tuleb raske osa. Kui sa kujtuad seda omal silmade ette, siis skitseeri selle versioon. Mitte väga detailne , vaid musta pintsli joonega kujutis. See nõuab annet . Kui inimesed näevad seda kontuuri, siis peaksid nad ütlema: “Oi milline armas, kaisu pingviin, võin kihla vedada, et ta on just ennast heeringaid täis õginud ja väiksed lapsed, hüpates üles-alla, karjudes emme-emme, kas ma saan ka endale ühe”.
Siis saame me teha suurema versiooni rohkemate detailidega (võibolla toetudes vastu maailma gloobust aga me tõesti ei taha anda talle macho pingviini imidžit). Aga lihtne ükskik pingviin oleks logo”.
Linux’i logo: 1996-tänapäev
Linus Torvalds’i käest on küsitud, et miks ta just pingviini valis. Siin on tema vastus:
“Mulle on alati meeldinud pingviinid ja kui ma olin mõned aastad tagasi Canberra ’s koos Andrew Tridgell’ga, siis käisime kohalikus loomaaias. Seal oli üks raevukas pingviin, kes hammustas mind ja nakatas mind “pingviinitus”. “Pingviinitus” hoiab sind ööläbi ärkvel ja mõtled ainult pingviinidele ja tunned armastust nende poolt. Seega, kui Linux vajas maskotti, esimene asi, mis mu pähe tuli, oli pilt sellest majesteetlikust pingviinist”.
Apple logo lugu
Apple Computer Inc. asutati 1976 .a. Steve Jobs , Steve Wozniak ja Ronald Wayne poolt. 2007a. eemaldati firma nimest sõna “Computer”.
Esimene Apple’i logo disainiti 1976.a Ronald Wayne’i (mõnikord nimetatakse teda ka Apple’i kolmandaks loojaks) poolt. Logol kujutati Isaac Newton’t istumas puu all, õun rippumas tema pea kohal.
Newton logo: 1976-1976
Eespool olev logo oli kasutusel ainult aasta, kuni Steve Jobs tellis graafikadisainer Rob Janoff ’lt uue logo, mis oleks teistsugune, mis oleks moodsam. Janoff‘i lõplik versioon peaks olema selline, mis oleks kõige ikoonilisem ja äratuntavam firma logo ajaloos.
Janoff lisas veel, et “ hammustus ” õunas on selleks, et inimesed teaksid, et see on õun, mitte aga tomat . Nüüdse logo disain oli palju lihtsam, kui varem.
Vikerkaare triipude kohta logol käisid kuulujutud , et Steve Jobs tahtis kasutada värvilist logo, et muuta firma “inimlikuks”. Janoff on öelnud, et värvide järjekorra osas pole mingit põhjust, kuid ta tahtis, et roheline oleks siiski kõige ülemine, sest seal oli leht.
Vikerkaare logo: 1976 -1998
Mitmevärviline logo oli kasutusel 22 aastat, enne kui see muudeti Steve Jobs’i poolt, enne tema Apple’sse tagasitulekut 1997. Kohal oli uus logo, millelt võeti ära värvilised triibud ja asendati rohkem modernse ühevärvilise väljanägemisega. Logo on võtnud palju erinevaid kujusid ja värve viimastel aastatel. Üldine logo kuju seevastu aga on jäänud muutumatuna alates selle originaalist 33 aastat tagasi.
Apple tahtis, et tema firma logo oleks nähtavalt kohal, kuid kui näiteks see suur värviline logo oleks pandud sinise iMac ’i peale, oleks see näinud välja lapselik ja moest väljas.
Ühevärviline logo võimaldab applile suuremat paindlikkust.
Ühevärviline logo: 1998-tänapäev
Microsoft logo lugu
1975.a Paul Allen ja tema sõber Bill Gates nägid uut Altair 8800 ’t. See oli esimene mini personaalne arvuti, mis oli saadaval avalikult.
Allen ja Gates nimetasid oma pratnerlust Micro- Soft (aasta pärast võtsid nad poolituskriipsu ära), sellest ka esimene logo. 1977, Microsoftist sai ametlik firma koos Alleni ja Gatesiga, kes esiagu jagasid seda tiitlit kui partnerid .
Microsoft logo 1975-1975
1982.a tuli Microsoft uue logoga lagedale, sellel oli iseloomulik "O", mida töötajad hüüdsid "blibbet".
Microsoft logo 1975-1987
Kui logo muudeti 1987.a, algatas Microsoft’i töötaja Larry Osterman kampaania "päästke blibbet", aga sellest polnud kasu. Arvatavasti pakkus Microsoft’i kohvik pakkus "blibbeti burgerit" topelt juustuburgerit peekoniga.
1987.a disainis Scott Baker tänapäevase "Pac-Man" logo. Uuel logol on lõige "O" sisse, mistõttu nägi ta välja nagu Pac-Man, siittulenevalt ka Pac-Man nimi.
Microsoft logo 1987-1994
1994.a tutvustas Microsoft uut tuntud repliiki "Where do you want to go today?", kui osana 100 milj. dollarit maksma läinud reklamaikampaaniast. Paraku pilgati seda repliiki laialdaselt.
Microsoft logo 1994
1996.a tüdineti olemast naerualune selliste naljadele peale nagu "what kind of error messages would you like today?". Seejärel Microsoft loobus sellest repliigist. Hiljem, proovis Microsoft veel erinevaid hüüdlauseid nagu “Making It Easier ", "Start Something ", "People Ready " ja "Open Up Your Digital Life", enne kui võeti kasutusele praegune repliik "Your potential. Our passion ."
Microsoft logo 1996-tänapäev
Kasutatud kirjandus:
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Linux
  • http://www.sjbaker.org/wiki/index.php?title=The_History_of_Tux_the_Linux_Penguin
  • http://www.neatorama.com/2008/02/07/the-evolution-of-tech-companies-logos/
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Inc .
  • http://www.edibleapple.com/the-evolution-and-history-of-the-apple-logo/
  • http://www.dinesh.com/history_of_logos/worlds_best_brands_and_logos/microsoft_logo_design_and_history.html
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft
  • Vasakule Paremale
    OP-süsteemide logo #1 OP-süsteemide logo #2 OP-süsteemide logo #3 OP-süsteemide logo #4 OP-süsteemide logo #5 OP-süsteemide logo #6 OP-süsteemide logo #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor loeil dejour Õppematerjali autor
    Referaat Linux,Apple,Microsoft logode tekkest ja ajaloost.

    SISUKORD
    Linux'i logo lugu.................1-2lk
    Apple logo lugu ..................3-4lk
    Microsoft logo lugu .............4-7lk

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Operatsioonisüsteemid läbi aja
    18
    doc

    Operatsioonisüsteemid läbi aja

    Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid läbi aja Referaat Rees-Roonius Juurmaa Juhendaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Viimase 40 aasta jooksul toimunud operatsioonisüsteemide areng on muutnud inimeste harjumusi ning kommunikatsiooni iseärasusi. Käesoleva sajandi tarbija on ühtäkki leidnud end keset valikute müriaadi. Teadmata ajalugu, mis on tänapäeva operatsioonisüsteemide suure valiku taga, ei tunnustata pahatihti ei mineviku ega tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda..................................................... 3 1. Linuxi kujunemine.......................................

    Informaatika
    Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks
    5
    docx

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks

    Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima; Leonardo da Vinci ca 15

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse
    SISSEJUHATUS ITSSE
    21
    docx

    SISSEJUHATUS ITSSE

    7 mainframe. The speed, small size, and reasonable cost enabled the PDP-8 to go into thousands of manufacturing plants, small businesses, and scientific laboratories. 1966 Steven Gray founds the Amateur Computer Society, and begins publishing the ACS Newsletter. Some consider this to be the birth-date of personal computing 1967 IBM builds the first floppy disk. Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1968 Moore, Noyce and Grove left Fairchild Semiconductors and founded Intel Corp. 1968-1997 Intel's president President Ed Roberts and Forest Mims found Micro Instrumentation Telemetry Systems (MITS). Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word processor, a hypertext system, and remote

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse
    Steve Jobs ja ettevõte- referaat
    16
    docx

    Steve Jobs ja ettevõte / referaat

    Rakvere Ametikool Rainis Jõepera Av12A STEVE JOBS JA ETTEVÕTE Referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2012 SISSEJUHATUS Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen n-ö Apple fänn ning soovin teada saada mida ja kuidas inimene kõike vapustavat oma kätega on teinud ja tutvustada ka teistele milline inimene oli Steve Jobs. Käesolev töö annab ülevaate Steve Jobsi tegemistest , põhimõtetest ja mõistetest. Töökoostamisel teemaga tutvuti peamiselt internet teel. 1.1 ÜLEVAADE ELUST 1.1.1 Kes oli Steve Jobs ? Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne peadirektor Steve Jobs oli must-valge suhtumisega mees ­ inimene või toode või teenus oli tema jaoks kas täielik saast või siis imepärase geniaalsuse ilming. Ja ometi oli ta paradoksaalsel moel inimesena tõestus sellest, et maailm pole must-valge 1.1.2 Mida ta on elus saav

    Ühiskond
    Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt
    138
    docx

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

    BASIC is an acronym for Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code. 1965 Digital Equipment Corp (abbreviated DEC) introduced the PDP-8, the first commercially successful minicomputer. The PDP-8 sold for $18,000, one-fifth the price of a small IBM 360 mainframe. The speed, small size, and reasonable cost enabled the PDP-8 to go into thousands of manufacturing plants, small businesses, and scientific laboratories. 1967 IBM builds the first floppy disk  Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1968  Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation. 1968  Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word processor, a hypertext system, and remote collaborative work with colleagues. 1969

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse
    Operatsioonisüsteemide alused
    42
    docx

    Operatsioonisüsteemide alused

    Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Operatsioonisüsteemid:.....................................................................................................................2 Operatsioonisüsteemi tüübid:............................................................................................................2 Operatsioonisüsteemide ehitus:.........................................................................................................3 WINDOWS.......................................................................................................................................3 Kasutus..............................................................................................................................................4 OS/2...................................................................................................................

    Operatsioonisüsteemid
    Operatsioonisüssteemide Referaat
    22
    doc

    Operatsioonisüssteemide Referaat

    1 s OPERATSIOONISÜSTEEMID Referaat Juhendaja: 2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja t

    Informaatika
    Operatsioonisüsteemide ajalugu
    18
    doc

    Operatsioonisüsteemide ajalugu

    1 - TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond Iti Liivik KBE-09 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE AJALUGU Referaat Õppeaine ­ operatsioonisüsteemide alused Juhendaja: U. Krusell 21.04.2010 2 SISUKORD Contents Contents............................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus...................................................................................................

    Operatsioonisüsteemide alused




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun