1 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Teater läbi oma ajaloo Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Antiikaja teater.....................................................................................................4 Vana- Rooma ja Kreeka teatri erinevused ja sarnasused......................................5 Tähtsamad tegelased Rooma ja Kreeka teatris.....................................................6 Teater keskajal......................................................................................................7 Teater tänapäeval..................................................................................................8 Eesti teateri ajalugu.............................................................
Vana-Rooma vaatemängud CIRCUS MAXIMUS (peamine meelelahutuspaik Roomas) Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava,Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr kuni Rooma Impeeriumi varajaste päevadeni. Hiljem taastas ja suurendas selle mõõtmeid keiser Julius Caesar. Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. Tsirkusel oli kolm rida tõusuga istmeid ja see võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat. Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega kuni kuuenda sajandini p.Kr. Rooma tsirkus sarnanes väga palju kreeka hipodroomidega.
Kiviõli 1. Keskkool VANA ROOMA STAADIONI VAATEMÄNGUD Referaat Autor: Ivar Männi 11. klass Kiviõli 2013 Sissejuhatus Antud referaadis püüan anda ülevaate Rooma staadioni vaatemängudest ning tema tugevast mõjutusest kultuuriga. Detailidesse laskumata tutvustan põgusalt mõnda amfiteatrit. Lisaks erinevaid karakterid ja vaatemängude tüüpe, mida Vana-Rooma näidati. Tutvustan ka staadionide ülesehituse struktuure ning nende kohta tollase aja igapäevases ühiskonnas. Vaatemängud Vana Roomas Gladiaatorite võitlusi on peetud alates 264 aastast eKr. Esimesed võitlused Roomas peeti Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. Võitluste komme võeti üle arvatavasti etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual
(Lill,A.2004, lk 210) Teatrid olid tohutu suured näiteks Ateena teater mahutas 17 000, Megalopolise oma 44 000 vaatajat. Ateena riik andis teatri rendile eraisikule, kes pidi hoolitsema remondi eest.(Lill,A.2004, lk 276) 3. Teater Roomas Teater ei saavutanud Roomas sellist populaarsust ja taset nagu Kreekas. Kaua aega ei olnud Roomas ühtegi teatrihoonet. Etendusi korraldati foorumil, näidendid tõlgiti kreeka keelest ja kohandati Rooma oludele. Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Meie ajaarvamise 1 sajanditeks oli rooma teatreid kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal. Publiku jaoks ehitati varikatused
hulka inimesi ja olema neile huvitav. (Lill, A.2004, lk 210) Teatrid olid tohutu suured – näiteks Ateena teater mahutas 17 000, Megalopolise oma 44 000 vaatajat. Ateena riik andis teatri rendile eraisikule, kes pidi hoolitsema remondi eest.(Lill, A.2004, lk 276) 2. Teater Roomas Teater ei saavutanud Roomas sellist populaarsust ja taset nagu Kreekas. Kaua aega ei olnud Roomas ühtegi teatrihoonet. Etendusi korraldati foorumil, näidendid tõlgiti kreeka keelest ja kohandati Rooma oludele. Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Meie ajaarvamise 1 sajanditeks oli rooma teatreid kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal. Publiku jaoks ehitati varikatused. Teatrid olid ilusad tühjad kestad, vaatajatele pakuti surevat kunsti.
kõige tõsisemad, kalduvad kõrvale sellest skeemist, aga needki sisaldavad, peale obligatoorse "võistluse", alati ühel või teisel kujul ka "pidusöömingu" momenti Rooma teater Rooma teatrite struktuur oli väga sarnane vana Kreeka teatritele. Paljud arhitektuurilised mõjutused tulid Kreekast, kuid siiski leidub spetsiifilisi erinevusi. Näiteks ehitasid Roomlased teatrihooned oma enda valmistatud fundamentaalsetele alustele, seevastu Kreekas püstitati hoone mäenõlvale. Rooma teatrite põhidisain tuleneb Pompei teatrist, mis on alaliselt esimene püsiv teater Roomas. Teatreid püstitati üle kogu impeeriumi tänu Roomlaste võimele mõjutada kohalikku arhitektuuri, sellest tingitult näeme me tänapäeval üle kogu maailma unikaalseid Rooma teatreid. Rooma teatrite ja amfiteatrite vahel esines mõningaid sarnasusi Nad olid konstrueeritud samadest materjalidest, Rooma betoonist ning nad tagasid publikule üle terve Impeeriumi võimaluse vaadata lugematuid etendusi
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik?
3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Nad ammutasid rohkelt ainestikku mütoloogiast. Mütoloogia ise pole meieni säilinud, küll aga juba töödeldud teosed kirjanike poolt. Muutsid inimkonna universumi keskpunktiks. Lõid jumalad inimese näo järgi. Asus euroopa ja aasia piirl euroopa kultuuri häll! Kreeklased lõid peaaegu kõik kirjanduse zanrid mis praegugi kasutusel. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus sai tugevaid mõjutusi vanakreeka kirjandusest. Võiks öelda, et rooma kirjandus isegi matkis vanakreeka kirjandust. 5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel? Kuna vanakreeklased kõnelesid kreeka keelt, ja roomlased ladina keelt. Roomlased said oma kirjanduslikud mõjutused kreeklastelt. Siis tõlgitigi kreeka keelsed teosed ladina keelseteks. 6
Kõik kommentaarid