Keskaja ja renessansi kirjandus (20)

Keskaja olulisus: uued keeled; kaubanduslikud linnad; kapitalistlik majandus; tuuleveskid; kompass. 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonide levikut. Kirjandusžanrid: proosas : romaan, novell . lüürikas: sonett , ballaad , romanss. Draamas : müsteerium, miraakel , farss . Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11-15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1) keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Žonglöörid( prantsus ), hugläärid( hisp ), spiilmannid(saksa) -elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad.žonglööride seisus kujunes 10. saj., nende repertuaar oli laialdane: näitasid dresseeritud koeri või ahve, esitasid mustkunsti ja muid trikke, etendasid stseene ning pantomiime jne. Kangelaseepos -kangelaslaulus, kus kesksel kohal kangelane, kes sooritab sangaritegusid. Esitati lauldes, saadeti harfi või viiulitaolise pilliga, kestis mitu päeva e. liigendati. Prantsuse rahvuseepos : 11 saj „ Rolandi laul“ rolandi kangelassurm mauride ja frankide vahelises lahingus .Hisp rahvuseepos:12 saj “Laul minu Cidist “ maa saatus varasel keskajal. Saksa rahvuseepos: 13 saj „Nibelungide laul“ tegelaste isikliud probleemid: armastus ja abielu, solvumine kättemaks jne. Vene rahvuseepos:12 saj „Lugu Igori sõjaretkest“ sõjameheau, patriotism , Igori-Severski vürsti sõjaretk poloventside vastu, kaotus ja põgenemine.
Rüütlikirjandus:daamikultusega, teemaks armastus, kokkupuude Bütsantsi kultuuriga , tekkis rüütlikultuurist. Rüütliromaan:pärit 12 saj-st, Lõuna-Prantsusmaalt, sisuks ajalugu, isandad, sõjakäigud. Rüütel pidi oskama kombekalt käituda, kuna väline käitumine pidi peegeldama tema seesmist täiuslikkust. Trubatuur on keskaegne rändlaulik, viljeles armastusluulet, trubatuurid võisid olla aadlikud , piiskopid, kaupmehed , käsitöölised. Luule eesmärk oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Graal on keldi folkloori järgi mingi maagiline ese, täiuse ja õnne sümbol.
Keskaegne teater tekkis täiesti uutel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama : piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad – müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid . XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast . Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa : taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad . Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta.
Francois Villon (15 saj pKr)
Keskaja suurim poeet . Kõik mis tema elu kohta on teada pärineb tema luuletustest ja kohtuprotokollidest. Temast jäi maha kaks lüületsüklit „Väike testament ” ja „Suur testament”, neis kohtuvad elu ja surm, ilu ja õnnetus, rõõm ja mure, naer ja nutt . Tema luulet iseloomustavad isikuväärikus ning ihalemine maise elu täiuse järele. Villon seisis ka luules väljaspool seadust ja kaanoneid, segas mängurina stiile ja keeli, kasutas vargažargooni. Kirjutas paroodiat.
Renessansikirjandus : renessansiks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde st. antiikkultuuri taassündi ja tõstes esile humanismi ideed. Sai alguse 14. saj Põhja- Itaaliast . Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Uute ideede levikut soodustas suuresti trükikunsti areng, renessansikultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes, eriti soodus oli see aeg kunsti arengule. Algas kunstiteoste signeerimine . Kirjanikud pöördusid realismi poole, kirjandusteoste peamiseks kujutamisobjektiks sai inimene kogu oma keerukustega, kangelane, kes tunneb rõõmu oma maisest elust. Kirjanduse keskuseks kujunes Firenze , mis oli koduks ka Leonardo da Vinci’le, Michelangelo ’le, Dante ’le ja Boccaccio ’le.
Da Vinci kirjutas lisaks maalimisele ja muudele projektidele maalikunstialast traktaati, mida ta kahjuks valmis ei saanud.
Dante Alighieri oli üleminekuaja luuletaja-keskaja viimane, uusaja esimene. Esimene Lääne-Euroopa suurpoeet. Pärit Firenzest, kuid tema poliitiline ja diplomaatiline tegevus põhjustas talle sunnitud lahkumise, ülejäänud elu veetis pagenduses, suri Ravennas. „Uus elu”-esimene autobiograafiline teos, koondas proosat ja luulet, mis oli sündinud luuletaja armastusest oma muusa Beatrice vastu. Filosoofilised lood unenägudest, unistustest ja armastatu leinamisest, ta meenutas olnut ja andis sellele uue elu. „Pidusöök”-iselaadne keskaja mõtlejate entsüklopeedia . Dante peateos on „ Jumalik komöödia”-omamoodi kokkuvõte keskaja kultuurist. Seda peetakse vormiuudsuse kui ka filosoofilise isikupära poolest üheks itaalia kirjanduse tippsaavutuseks. (komöödia oli kurva alguse ja õnneliku lõpuga, mitte koomiline)
Petrarca oli Itaalia humanismi suurkuju , silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane . Oli paavstiõukonnas Avignonis, pages sealt. 1341 aastal krooniti ta antiikse kombe kohaselt Rooma Kapitooliumil poesta laureatus’eks. Viimased paarkümmend aastat elas Milanos ja Veneetsias. Kõige mahukam värssteos on ladinakeelne poeem „ Africa ”, mis käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust ning Rooma võitu. Tema luuletused on suuremalt jaolt koondatud „laulude raamatusse”, sisaldab rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti, koosneb kahest osast: „madonna Laura eluajal” ja „pärast madonna Laura surma”. Peateemaks on armastus Laura vastu, Laura oli tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas.
Boccaccio polnud oma kaasajal nii tuntud, sest viljeles novelli(madalat žanri). Napolis hinnati poeesiat, ning ka tema esimesi luulekatsetusi saatis edu. Firenzesse naasnuna asus ta arendama oma teist annet -erilist jutustajasoont. Tema varasema loomeperioodi silmapaistvam teos, romaan „Fiammetta ehk Eleegia madonna Fiammettale”, kus on pihtimus õnnetu armastuse loost. See teos on esimene psühholoogiline romaan Lääne-Euroopa kirjanduses. „ Dekameron ” tõi Boccacciole kuulsuse ja pani aluse itaalia ilukirjandusliku proosa arengule. Neid novelle seob raamjutustus , mis juhatab teose sisse ja on ühtlasi selle teljeks. 3 meest ja 7 daami põgenevad katku eest villasse, seal jutustavad kümnekesi kümne päeva jooksul lugusid , igaüks igapäev ühe. Kokku räägivad 100 novelli, see on nagu pidu katku ajal. Neis novellides on palju sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga. Boccacciot võib pidada novelli kui kirjandusliku žanri algatajaks .