Erootika (1)

kool
klass
nimi
Erootika
Referaat
Juhendaja: ----------
Asukoht+aasta

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Üldiselt erootikast 4
2. Seksuaalsus 5
3. Suguelu 6
3.1 Suguelu riskid 7
3.2 Suguhaigustesse nakatumine 8
3.3 Haiguste ja rasestumisvastased meetodid 9
4. Eesti erootika - Ehalkäimine 13
Üks Eesti erootika kõige värvikamaid nähtusi oli nn. Ehalkäimine. Ilus nimi, kas pole! See oli komme , et suvisel ajal, kui tüdrulud aidas või lakas magasid, käisid poisid neil neljapäeva ja/või laupäeva öösiti külas. Kes saab seda nii intiimset asja nüüd enam tagantjärele kindlaks teha, kuid suure tõenäosusega võib öelda, etüldiselt ehal suguühteni ei mindud. Üksikuid juhtumeid muidugi oli, kuidüldiselt mitte. Ehalkäimine oli kombeks kõikjal, üle kogu Eestimaa. Tüdrukud läsid juba maarjapäevast alates välja magama. Et siis veel küllaltki külm oli, tõid poisid neile kasukaid ja sellest peale algas ka ehalkäimine. Et saada õigust ehal käia, selleks pidi poiss olema leeris käinud. Kui keegi noorem poiss seda üritas, toppisid teised talle karistuseks nõgeseid püksi. Ka jälgisid külapoisid kiivalt, et nende tüdrukute juurde ei tuleks võõraid poisse . Kui võõras tabati , sai ta suure tõenäosusega selle küla poistelt peksa. Samal ajal oli jälle auasjaks võõra küla tüdrukute juurde minna, mis sageli lõppes lööminguga. Mõned peremehed püüdsid ehakäimise kombe vastu ka võidelda, kuid enamasti üksnes suusoojaks, üks pereisa õelnud: “Peab tänama kui keegi tuleb, sest kus sa selle häbiga lähed kui tütart põlatakse.“ Tüdrukuid kelle juures ehal ei käidud, pilgati ja püüti neile igasugu tempe mängida. Üks kõva unega vanatüdruk oli kantud voodiga välja tee peale ja ta polnud ärganud veel siiski kui pühapäeva hommikulisi kirikulisi juba mõõda käis.Neil õhtul kui ehaletulijat oodata, valmistusid ka tüdrukud selleks: ei sõõnud õhtul silku, et silgulõhn ei jääks juurde, pesid end, vahetasid puhta ihupesu ja voodipesu, tõid ehk kasegi aita.Kirikuõpetajad püütsid vahel ehalkäimise vastu võidelda. 19. sajandi lõpust on teada, et pastor kutsus ehalkäijaid poisse kirikumõisasse pihile. 13
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15

Sissejuhatus

Töö eesmärgiks on rääkida ja lähemalt tutvustada erootikat sealhulgas ka Eesti erootika ajalugu. Mis see on, mis on selle alaliigid ja mille alla erootika kuulub, kus läheb erootika üle pornograafiaks.
Töö on üles ehitatud nelja peatükki- natukene erootikast, seksuaalsus ja suguelu, mis omakorda jagunevad lühemateks alajaotusteks. Töö tegemisel on kasutatud internetti ja raamatuid.

1. Üldiselt erootikast

Erootika on inimese seksuaalsuse ja erootilise armastusega seonduv ühiskonnaelu- ja kultuurinähtuste valdkond ning nendega seotud teadmiste valdkond. Kitsamas mõttes mõistetakse erootika all otseseid, fantaasia või kunstiteostega erootilisi elamusi ning nende allikaid. Eros ( kreeka armastusjumala nime järgi ) tähendab kirglik-seksuaalset armastust, seksi vaidlustamatut esmatähtsustamist armusuhetes. Erootika alaliigid on armuelu , suguelu, seksuaalsus, meelelisus .

2. Seksuaalsus

Seksuaalsus tähendab tundeid oma enda keha suhtes, tundeid iseenda ja vastassoo suhtes, enese tunnetamist mehena või naisena .Tänapäeva ühiskonnas täheldatakse ka soorollide teatavat hägustumist – moes on mehelikud naised ja naiselikud mehed. Suguühe, võimaldades ülima naudingu tundmist, eeldab vastutust. Otsene suguakt on ainult osa seksuaalsusest. Seksuaalsuse olulisemaid näitajaid on naudingulisus ehk rahulduvus. Rahuldusel ehk orgasmil on mitmeid erinevaid võimalusi: kehaline, suguelundite- või  emotsionaalne rahuldus. Seksuaalkontakt ei pruugi kaugeltki alati tähendada otsest suguühet. Siia alla kuulub ka petting – seksuaalsed hellitused ja partneri erogeensete piirkondade erutamine rahulduse tekkimiseni, seejuures otsesesse genitaalsesse kontakti astumatta. Paljudel juhtudel on petting seksuaalse suhtlemise viisiks enne tõelise suguelualgust. Seksuaalsuses on oluline ennekõike paarisuhe, kuid igal inimesel on perioode , kus ei ole partnerit. Aga see ei tähenda, et inimene jätaks seksuaalsuse.  Seksuaalelu laiemas mõttes ei tähenda mitte alati suguelu partneriga. Kui partnerit pole, siis on omal kohal seksuaalfantaasiad ja masturbatsioon. Umbes 90% meestest ning üle 50% naistest harrastab seda, kui parnerit pole. Masturbatsiooni ei saa pidada seksuaalseks suhtlemiseks, ehkki on tegemist seksuaalkäitumisega. Mõistliku eneserahuldamise kaudu on võimalik pingeid maandada. Oma keha intiimseid piirkondi tundma õppides saab koguni arendada seksuaalsust ja anda ka partnerile paremini mõista oma soovidest.
Seksuaalsuse eelduseks on oma keha tundmaõppimine, selle kaudu saab paremini aru ka partneri soovidest. Inimese kehal on nn. erogeensed tsoonid, mis ei pruugi olla kõigil sarnased. Ennast silitades ja kompides on võimalik neid avastada.
Suguelu on mänguline ning lubatud on kõik, mis on vastastikku meeldiv. Seksuaalelu on arenguline ning seksuaalelu elades muutub see üha enam nauditavamaks.
Vanusega seksuaalelu naudingulisus ei lange, pigem paraneb. Seksuaalelu nauditavus nooremas eas määrab ära seksuaalelu kvaliteedi vanemas eas. Positiivsed kogemused noorena võimaldavad kauem elada nauditavat seksuaalelu ja vastupidi - traumaatilised seksuaalkogemused noorena võivad kujundada tõrjuva suhtumise seksuaalellu üldse.
Osa inimesi on homoseksuaalsed või biseksuaalsed. Homoseksuaalseid kogemusi võib olla paljudel, see aga ei tähenda veel, et ollaksegi homoseksuaalne.

3. Suguelu

Suguelu esimesed kogemused saab enamasti juba noorukieas. Statistika näitab, et Eesti noored alustavad suguelu keskmiselt seitsmeteistkümne aastaselt. Igaüks jõuab intiimeluni talle sobival ajal ning selle kvaliteeti ei määra mitte varajane algus või partnerite suur arv, vaid oskus muuta suhe koos kaaslasega nauditavaks. Esimene seksuaalvahekord on kogemus, mis jääb meelde alatiseks. Oleks igati soodne, kui esimene vahekord õnnestuks muuta meeldivaks nii endale, kui partnerile. Ent vaatamata ootustele ja püüdlustele võib kogemus olla ka ebameeldiv. Sellest ei tasu heituda, sest suguelu muutub kogemuste lisandudes reeglina nauditavamaks. Naised on oma elujoonises üldiselt alalhoidlikumad, mehed aga uuenduslikumad ja tormakamad, neil on soodumus karmiks võitluseks ja enesetõestuseks. Niisugune käitumisstrateegia ilmneb ka esimeste seksuaalkogemuste juures. Tüdrukud kalduvad otsima ideaalsuhet, seevastu poisid üritavad proovida kõike uut. Suguelu täielikuks nautimiseks on vaja partneriga ühiseid kogemusi. Enne ssuguelu alustamist peaksid olema teadmised ja oskused ohutuks seksiks, et kaitsta ennast ja oma partnerit sugulisel teel levivate haiguste eest ning vältida soovimatut rasedust. Suguühte eeltingimus on vastastikune soov ja valmisolek.

3.1 Suguelu riskid

Sugulisel teel levivad paljud haigused. Need kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele, ükskõik mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Paljud neist on ravitavad, kuid mõnede väljaravimine on keeruline ning osad neist põhjustavad viljatust või isegi surma.
Hinnanguliselt esineb maailmas igal aastal 340 miljonit ravitava suguhaiguse uut juhtu. Kui jätta need haigused välja ravimata , võivad need põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Igal aastal nakatub miljoneid inimesi ravimatutesse suguhaigustesse, sealhulgas hinnanguliselt 5 miljonit HIV infektsiooni.

3.2 Suguhaigustesse nakatumine

Kui oled olnud kaitsmata olukorras, siis võid juba tunda muret suguhaiguste riski pärast. Suguhaigused võivad põhjustada selliseid sümptomeid nagu vooluse teke, halb lõhn ja sügelus, kuid mitmed suguhaigused on nii-öelda varjatud ning kulgevad eriti haiguse varases staadiumis ilma igasuguste haigusnähtudeta. Mõned infektsioonid võivad näiliselt iseenesest taanduda, kuid haigus jääb siiski organismi alles. Ainus viis haiguse esinemine kindlaks teha, on lasta ennast kontrollida. Mõned suguhaigused võivad ravimata jätmisel teha hilisemas elus rasestumise raskemaks või üldse võimatuks ja on ka selliseid haigusi, mis võivad lõppeda surmaga. Kui oled olnud kaitsmata vahekorras, siis ära lükka arsti juurde minemist piinlikkustunde pärast edasi. Pöördu oma arsti poole või spetsiaalsesse kliinikusse ja lase ennast kontrollida. Seal määratakse sulle haiguse esinemisel ka sobiv ravi. Uuri välja, kus asub sulle lähim sobiv asutus. Kui soovid vältida suguhaigustesse nakatumist, siis kõige parem variant selleks on turvaseks. See tähendab vahekorda, kus partnerit ei seata suguhaiguse nakatumise ohtu ja teavitada partnerit, kui sul on suguhaigus või kahtlustad seda. Turvaseksi harrastamine ei ole vajalik juhul, kui sa oled püsisuhtes, sind on kontrollitud suguhaiguste esinemise suhtes ning ei sinul ega sinu kaaslasel ei ole teisi seksuaalpartnereid.
Alljärgnevalt on loetletud mõningaid tuntumad sugulisel teel levivaid haigused:

• Gonorröa
  
• Klamüüdia
  
• Süüfilis
  
• Trihhomonoos
  
• Genitaalherpes
  
• HIV
  
• B- hepatiit
  
• C-hepatiit
  
• Papilloomviirus
  

3.3 Haiguste ja rasestumisvastased meetodid

1. Füüsilised meetodid Preservatiiv - Õhuke lateksist piklik kotike , mis rullitakse kõvastunud sugutile.
Seemnepurske ajal jääb sperma kondoomi ja viljastumist ei toimu. + lihtne paigaldada + ainus vahend, mis kaitseb sugulisel teel levivate haiguste eest + lai valik igale maitsele (magusad kondoomid teevad suuseksi tegemise mõnusamaks) - võib pärssida erutust - võib lõhkeda, kui valesti peale panna - kergel peenise lõtvumisel võib pealt ära tulla
Spermitsiidid - Kreemid, vahud , käsnad ja tupeküünlad, mis sisaldavad spermatosoidide
vastast ainet ning asetatakse tuppe kindel aeg enne vahekorda. + saab ise osta apteegist - ei kuulu kindlate rasestumisvastaste vahendite hulka - võib põhjustada tupe limaskesta ärritust
Suuseks + vahelduv + intiimne seks + hea võimalus naise rahuldamiseks, kui vänt alt veab - suitsetajate eritis on vastiku maitsega
Anaalseks + stimuleerib G-punkti + saab teha ka päevade ajal + suurem surve peenisele - peab kindlasti kasutama libestusainet - võib põhjustada hemoroid - anuses leidub ohtralt baktereid
Füsioloogiline ehk rütmimeetod - Mõni nimetab seda ka "kraadiklaas persse" meetodiks. Meetod tagab rasestumisvastase kaitse väga täpsel kasutamisel 80% juhtudest. Rütmimeetodi kasutamiseks on vajalik täpne teave meedikult. + pole kõrvaltoimeid, naine õpib tundma oma kehas toimuvat + meetodiga ei kaasne terviserike + ei pea kasutama hormonaalseid ega mehaanilisi vahendeid + meetod sobib neile, kes oma religioossete või moraalsete tõekspidamiste tõttu on teiste rasestumisvastaste meetodite vastu - eeldab väga regulaarset menstruaaltsüklit (raske kasutada noores eas ja vanuses üle 40 aasta) - vajalik igapäevane kehamuutuste jälgimine - peab tundma võtteid, mis võimaldavad ovulatsiooni ja viljakat perioodivälja arvestada - igakuiselt osutab vajalikuks mõnest vahekorrast loobumine - ei ole kindel meetod
2. Hormonaalsed meetodid Järgnevad vahendid on saadaval apteegis vaid retseptiga, mille kirjutab välja arst (perearst, naistearst jms).
Kombineeritud pillid - Pillid sisaldavad kahte naissuguhormooni - östrogeenset ja gestageenset ( kollakeha - ) hormooni. Pillid ei lase munarakul küpseda ega vabaneda , ei toimu ovulatsiooni . Lima emakakaelas pakseneb ja muutub spermatosoididele raskesti läbitavaks. Pillid tagavad rasestumisvastase kaitse 99% juhtudest. + väheneb menstruatsioonieelne pingetunne + menstruatsioonid on korrapärased + pikaajalisel kasutamisel väheneb oluliselt risk haigestuda munasarjade ja emaka vähki nii pillide kasutamise ajal kui ka edaspidi + terved mittesuitsetavad naised saavad pille kasutada kuni menopausini - pille peab kasutama iga päev - mõningate haigusseisundite ajal ei saa pille kasutada, mistõttu tuleb eelnevalt arstiga nõu pidada
- ei sobi üle 35-aastastele suitsetavatele naistele
Minipillid - Sisaldavad kollakehahormooni. Selle toimel muutub emakakael lima spermatosoididele raskesti läbitavaks ja emaka limaskest õheneb, nii et viljaastunud munaraku pesastumine pole võimalik. Mõnel naisel ei toimu ovulatsiooni.
+ minipille saavad kasutada ka need, kellele kombineeritud pillid ei sobi
+ minipille saab kasutada ka rinnaga toitmise ajal
- minipille peab tarvitama väga täpselt iga päev ja samal kellaajal
- menstruatsioonid võivad muutuda ebakorrapäraseks või ära jääda
Antibeebiplaaster - Kord nädalas kleebitakse õhuke plaaster tuharale, kõhule,
rindkere esi- või tagaküljele või õlavarre välisküljele.
+ erinevalt pillidest ei pea iga päev meelde tuletama
- kõrvalmõjud samad, mis pillidega
Süstitavad hormonaalsed vahendid - Iga kahe või kolme kuu tagant süstitakse lihasesse kollakehahormooni. Selle tulemusena ei toimu ovulatsiooni, emaka limaskest õheneb ja lima emakakaelas pakseneb, muutudes spermatosoididele raskesti läbitavaks.
+ ühe süsti toime kestab 2 või 3 kuud
+ kaitsev toime emakavähi, emakavälise raseduse, emaka healoomuliste haiguste vastu
- menstruatsioonid võivad muutuda ebakorrapäraseks või üldse ära jääda
- võib kuluda üle aasta, et taastuks regulaarne menstruaaltsükkel ja võime viljastuda
- sageli kaasneb mõõdukas kehakaalu tõus
Implantaadid - Õlavarre siseküljele istutatakse kuus tikusuurust silikoonkapslit, millest aegapidi vabaneb ereringesse kollakehahormoon. Rasestumisvastane toime tekib sarnaselt minipillide ja süstivate preparaatidega.
+ protseduur võtab alla kümne minuti aega
+ üldiselt efektiivne
+ mõju kestab kuni viis aastat, kuid võib ka varem eemalduda
- võib esile tuua abordi
- esimesel kasutamisel võivad menstruatsioonid olla ebaregulaarsed
- ülekaalulistel naistel ei pruugi mõjuda nii efektiivselt
- retsepti alusel ja arst peab süsti tegema
3. Emakasisesed meetodid
Spiraal - T- kujulised plastikust vahend , mille ümber on spiraalina peenike vasktraat, kust vabanevad vaseioonid. Takistab munaraku ja seemneraku ühinemist või viljastatud munaraku kinnitumist emaka limaskestale.
+ emakasisene vahend võib jääda emakasse vähemalt viieks aastaks
- menstruatsioonid võivad muutuda pikemaks ja vererohkemaks
Hormonaalne spiraal - T- kujuline plastikust vahend, millest vabaneb kollakeha hormoon (nimetatakse hormoon spiraaliks). Selle tulemusena ei toimu munaraku ja seemneraku ühinemist või (harva) ei saa viljastatud munarakk kinnituda emaka limaskestale.
+ rasestumisvastane toime kestab vähemalt viis aastat
+ menstruatsioonid on väga vähese verega või jäävad üldse ära ( seda asjaolu kasutatakse ka ravi eesmärgil)
- esimestel kasutamiskuudel on võimalik ebaregulaarne vähene menstruatsioonitaoline veritsus

4. Eesti erootika - Ehalkäimine

Üks Eesti erootika kõige värvikamaid nähtusi oli nn. Ehalkäimine. Ilus nimi, kas pole! See oli komme, et suvisel ajal, kui tüdrulud aidas või lakas magasid, käisid poisid neil neljapäeva ja/või laupäeva öösiti külas. Kes saab seda nii intiimset asja nüüd enam tagantjärele kindlaks teha, kuid suure tõenäosusega võib öelda, etüldiselt ehal suguühteni ei mindud. Üksikuid juhtumeid muidugi oli, kuidüldiselt mitte. Ehalkäimine oli
kombeks kõikjal, üle kogu Eestimaa. Tüdrukud läsid juba maarjapäevast alates välja magama. Et siis veel küllaltki külm oli, tõid poisid neile kasukaid ja sellest peale algas ka ehalkäimine. Et saada õigust ehal käia, selleks pidi poiss olema leeris käinud. Kui keegi noorem poiss seda üritas, toppisid teised talle karistuseks nõgeseid püksi. Ka jälgisid külapoisid kiivalt, et nende tüdrukute juurde ei tuleks võõraid poisse. Kui võõras tabati, sai ta suure tõenäosusega selle küla poistelt peksa. Samal ajal oli jälle auasjaks võõra küla tüdrukute juurde minna, mis sageli lõppes lööminguga. Mõned peremehed püüdsid ehakäimise kombe vastu ka võidelda, kuid enamasti üksnes suusoojaks, üks pereisa õelnud: “Peab tänama kui keegi tuleb, sest kus sa selle häbiga lähed kui tütart põlatakse.“ Tüdrukuid kelle juures ehal ei käidud, pilgati ja püüti neile igasugu tempe mängida. Üks kõva unega vanatüdruk oli kantud voodiga välja tee peale ja ta polnud ärganud veel siiski kui pühapäeva hommikulisi kirikulisi juba mõõda käis.Neil õhtul kui ehaletulijat oodata, valmistusid ka tüdrukud selleks: ei sõõnud õhtul silku, et silgulõhn ei jääks juurde, pesid end, vahetasid puhta ihupesu ja voodipesu, tõid ehk kasegi aita.Kirikuõpetajad püütsid vahel ehalkäimise vastu võidelda. 19. sajandi lõpust on teada, et pastor kutsus ehalkäijaid poisse kirikumõisasse pihile.

Kokkuvõte

Erootika on inimese seksuaalsuse ja erootilise armastusega seonduv ühiskonnaelu- ja kultuurinähtuste valdkond ning nendega seotud teadmiste valdkond. Igal isikul on enda armuelu, suguelu, erootilised fantaasiad, erootilised elamused jne. On inimesi, kes jagavad enda erootika alaseid elamusi, fantaasiaid meeleldi teistele aga on paljud, kes sellisest asjast ei julge juttugi teha aga samas teame kõik, et igal ühel on need fantaasiad ja elamused olema. See on inimese eraelu ja kui ei taha, siis pole sellest keegi kohustunud rääkima.
„Võrgutamine on alati erakordsem ning ülevam kui seks.“
Jean Baudrillard
Prantsuse filosoof

Kasutatud kirjandus

• Soomeri „ Väike Eesti Seksiraamat ”
  
• Klaus Verch „Seksuaalõpetus“
  
• Ingvar Luhaäär „ Eesti Erootika ajalugu ”
  
• Susan Crain Bakos „Seksipiibel“
  
• http://wapedia.mobi/et/Erootika
  
• http://www.maaja.ee/
  
• http://www.zone.ee/wallatuweb/
  

NB! Interneti lehekülgi olen kasutanud 8 - 9 veebruar 2009a.
15