Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Perekond Keskajal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tartu Kivilinna gümnaasium
Perekond keskajal
Referaat
Koostaja : Liisu Kiisk
Klass:G2ik
Sissejuhatus
Keskaja naine oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Keskaegses meeste poolt valitsetud ühiskonnas ei leidu ametlikes dokumentides naisest pea mingit märki.Lugu peeti asteetlikust elu-ja mõttelaadist ning ihadele järeleandmisse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse.
Keskaja perekond
Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai pruudist kokkuleppe tuum. Talle kui tööriistale anti roll, mis oli suurem tema isiklikust saatusest ja soovidest. Vältida igasugust laiduväärset käitumist ja hoida sellega jõus kahe leeri liitu, sünnitada järglasi ja aidata kaasa oma uue suguvõsa püsimisele, anda truult tema käsutusse oma keha ja kaasatoodud varad , need olid ülesanded, mis pandi naisele peale võib-olla tungivamaltki kui kohustused abikaasa vastu.
Pruudiks antud naine tegi läbi kahekordse ümberpaiknemise, ta siirdus abikaasa majja ning lisaks sellele liikus ta ühiskondlikult kõrgema positsiooniga perekonda, või allapoole. Perekondade au liikus kahel tasandil. Et abielu oleks ühiskondlikult tunnustatud, nõuti olenemata keskonnast, ajastusest ja kehtivast juriidilisest süsteemist , et naise loovutamise ettevalmistamine ja toimumise käigus annaks üks osapool teisele mingeid hüvesid, olgu need kui tahes väikesed.
Kaasavarade järkjärguline kahanemine põhjustas kokkuvõttes naise alaväärtustamist kogu keskaja vältel. . Kardeti ka seda, et suguvõsasse satub teise suguvõsa verd ilma esimese teadmata. Meestesse, kes abielu rikkusid ei suhtutud nii halvasti kui naistesse, lisaks said ka lapsed suure karistuse. Neid pilgati, et nad olid sündinud patus ja et nende ema oli reetnud nende uue perekonna.
Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene .Ametlik kristlik moraal mõistis hukka nii seksuaalsuse ,kui himud.Suguelu õigustas ainult vajadus sugu jätkata.Seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal.Valitses arvamus, et naise seksuaalsus on suurem ,kui mehel, et naine ei suuda vastu seista kiusatustele ja et mees peab naist hoolikalt valvama.Meeste seksuaalsust ei eitatud,kuid seda ei pandud pahaks.Keskajal peeti ka loomulikuks ,et noored näitasid välja enda seksuaalseid huvisid ja soove-valitses üldine arvamus , et noorus on iga , kus inimesed ei suuda oma seksuaalseid huve veel alla suruda.
naised sünnitasid keskajal väga noorelt , seetõttu oli ka naiste keskmine eluiga 30 eluaastat , sest tol ajal puudus arstiabi ja naised sünnitasid väga sagedasti. Meeste keskmine eluiga oli 45 eluaastat.Lapsed kuulusid igapäeva ellu , nad rakendati tööle kohe , kui nad selleks võimelised olid.Lapsel ei olnud tänapäevases mõistes lapsepõlve,puudus arusaamine , et lapsele oleks vajalik pühendada aega õppimisele või mängimisele.Kõige väiksem laps pandi järgmise lapse hälliliigutajaks.Tüdrukud hakkasid ketrama ja kuduma juba enne viiendat eluaastat ja poisid saadeti välitöödele kohe,kui nad enam otseselt ema hoolt ei vajanud.
Haridust anti kloostrites,vaid rüütlile peetki vajalikumaks õppida pigem võitluskunste,kui lugemist või kirjutamist.Tüdrukutele ja poistele õpetati tagasihoidlikkust ja kõlbust.Tüdrukuid kasvatati sõnakuulelikuks. Karmi kasvatust ja füüsilisi karistusi peeti kodus lapse arenguks liiga leebeks viisiks.Seetõttu peeti õigeks anda laps kasvatada kas sugulastele või hõimlastele.Suur osa lapsi anti juba enne 10.eluaastat mujale peresse kasvatada aga mõned lausa beebieas.Poiste elu oli palju karmim ,kui tüdrukute , sest nad pidid meeste käe all välioludes võitluskunsti omandama ja kui poisi isaga midagi juhtus,pidi poeg vastutuse pere eest enda peale võtma ja selleks valmistuti juba varasest lapseeast alates.
Kokkuvõte
Keskajal ei olnud nõrgemal sool vähimatki sõnaõigust , Mehed võisid naisi ära kasutada nii , kuidas tahtsid. Peredes oli palju lapsi ja keskmine eluiga oli väike.
Lastel puudus lapsepõlv , sest nad pidid väga noores eas hakkama juba tööd tegema.
Kasutatud kirjandus :



2013
Perekond Keskajal #1 Perekond Keskajal #2 Perekond Keskajal #3 Perekond Keskajal #4 Perekond Keskajal #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisuKiisk Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Naine ja perekond keskajal
6
odt

Naine ja perekond keskajal

NAINE JA PEREKOND KESKAJAL SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema nagu Naine ja perekond sellepärst, et keskajal oli naiste elu väga raske, nad ei saanud teha isegi seda mis on tänapäeval meie arust täiesti normaalene, nad ei sanud ise omale meest valida ja pidid põhimõtteliselt istuma kodus ja teenindama teisi pereliikkmeid. NAINE JA PEREKOND Naisi püütakse paigutada raamistusse, mille kaasaegsed ise neile andsid, sellesse piiranguteta kompleksi, mille kaudu suguvõsa ja perekond takistasid naisel end kehtestamast juriidiliselt, kõlbeliselt ja majanduslikult täieõigusliku isikuna. Perekondliku kontekstiga piirdudes vaatleb see uurimus sugudevahelisi suhteid seal, kus need kõige ilmsemalt ja igapäevasemalt kaasa mängisid: tuumikperekonna ja suguvõsa eesmärkide ning lootusi väljendavate koduste kohustuste ja vastustuste jaotuses. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti

Ajalugu
Perekonna ajalugu
6
pdf

Perekonna ajalugu

Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli naine tavaliselt küll korraldaja ja vastutaja, aga pidi samas täielikult mehele alluma. Suhteliselt palju on teada omaaegse juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldusest, mida kajastab ka Piibel. Heebrea tsivilisatsioon toetus perekonnale kui algüksusele, perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teena isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Perekond oli patriarhaalne, aga naisi austati siiski rohkem kui enamikus teistes kultuurides. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Samas oli tekkinud mõiste ,,abielulised kohustused", mis olid rangelt reglementeeritud ­ nende täitmine takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist. Üksi elavaid inimesi oli väga vähe, abielu sõlmiti napilt suguküpsuse saavutanute vahel

Inimeseõpetus
Inimeseõpetuse kursus-Perekonnaõpetus-
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad  Perekond  Püsisuhe  Abielu  Lapsevanemaks olemine  Laps  Kodu ja argielu  Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused  Mis on perekond?  Miks on perekonda vaja?  Millised on perekonnatüübid?

Pedagoogika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun