Maal: *Ivan Nikitits Nikitin (õppis välismaal) *Andrei M. Matveje... (õp. Välism.) *Ivan Jakovlevits Visnjakov *Aleksei Petrovits Antropov ,,Ivan Petrovits Argunov" (pärisori). BAROKK EESTIS Aeg: 17.saj, 30-ndad -1780-dateni, 18.saj. keskel ja II poolel rokokoo. Arh: Eluruumiks II korrus, suurendatakse aknaid. Lae- jne. Maalingud. 17.saj, mõõdukas hollandipärane barokk nn. Vanaklassitsism. 1. Narva (säilinud Raekoda)linn. Seinad lihtsad, pilastritega, skulptuuridega portaalid. 2. Pärnus Tallinna värav. Elamud, kaubaaidad. 3. Kuressaare Raekoda. 4. Tallinnas kaitseehitused: Harjumägi (Ingeri), Lindamägi (Rootsi), Rannavärav (Skone) 5. Tallinnas Niguliste kiriku, Raekoja torn. 18.saj. Itaalia barokk: uhkem, terrassid, stukk-kaunistused. 1. Kadrioru loss arh. N.Michetti 1718-23 2. Palmse jt. Mõisad. Skulptuur: seotud arhitektuuriga. Tallinnas Niguliste kirikus (olid), Kadrioru lossis, Narva Raekojal, Tallinna
meetrit. Ilma avadeta seintes võib vuukidevaheline kaugus olla pisut suurem, kuid mitte üle 7,5 m. Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3... 4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4...1 m. Kohad, kus vuugid peaksid tingimata olema: seinte kõrguse järsk muutus seinte laiuse järsk muutus vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal pikkade kandvate seinte ristumiskohtades seinte ühenduskohad postide ja pilastritega ühel või mõlemal pool kõiki ukse ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen või metallleht, et võimaldada sillusel liikuda. Kõik avad müüritises on potentsiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuuk metalllatiga
Tallinna ja Narva kaitseks, neid oli veel Tartus, Pärnus, Kuressaares. · Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eestis kõige tähtsam linn. · 1659. Aasta tulekahju järel ehitati uued hooned hollandipärases barokiliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid. Jõukamate majade fassaadide liigendati pilastritega. · Barokilik Narva hävis II maailmasõjas, taastati ainult kõrge trepi ja saleda haritorniga raekoda. 17. Saj on säilinud ka Kuressaare raekoda ja vaekoda. · CHRISTIAN ACKERMANN barokkstiili silmapaistvam puunikerdaja 17. Saj II poolel. Ta on teinud näiteks Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. · Kadrioru loss. Ehitatud Peeter I käsul , kavandas NICCOLO MICHETTI . Stiililt on see itaalia hilisbarokilik. Loss pole väga suur, kuid on luksuslik
Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid.
purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid.
lauapinnana · Pronks-või kullatud reljeef Raamatukogu ja joonistustuba Malmaisonis. (Napoleoni residents, mille mõningate ruumide interjööre ma ka direktooriumistiili alla liigitasin..) Lagi jätakse (vähemasti eluruumides) üldjuhul valgeks. Põrandal geomeetriline parkett. Kasutatakse pabertapeeti. Seina ülaosas lai stukk või maalitud friis (leegionäride ja naistega) Levinud seinakatteks olid ka ehtsad või maalitud draperiid. Seinu võidi liigendada sammaste või pilastritega. Tripoodil pesukausid, sambalaadsed gueridonid. Näide draperiidega tapeedist. Chateau de Sache Eeskoda ja kabinet Malmaisonis. Pompei stiilis seina- ja laemaalingud. Percier&Fontaine´i kujundus. Pierre-Paul Prud'honi kavandatud nn Rooma kuninga häll Napoleoni pojale. Väljavenitatud ovaali kujuline, toetub küllusesarvedest moodustatud jalgadele, jalutsus olev kotkas valvab und, peats kaarekujuline, sellel seisev kultusejumalanna Gloria hoiab baldahhiinrõngast. Külgedel
7. Kirjelda Saksa baroki arhitektuuri ja nimeta hooneid. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad.Näha Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus- poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruseline fassaad kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele.Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667), armastas äärmuslikke liialdusi, eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned fassaadil
Roomas olid ehitise üksikosad allutatud tervikule, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel. Pantheoni läbiõige ja põhiplaan Colosseum Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljastpoolt neljakorruseline. Colosseum Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Sambastiilide niisugune jaotus näitab, et rooma arhitektid pidasid silmas kandvate ja kantavate osade vahekorda. Alumise korruse poolsambad, mis näivalt kannavad kogu ehitist, on kõige massiivsemad ja rangemad Kolmas korrus on aga kõige kergema ja elegantsema stiili päralt Colosseum Colosseum Saunad
Katoliku kiriku vägevust ning seetõttu oli barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtnefassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667). Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised
võimu tipul oleva keisririigi jõukus ja roomlaste poolt leiutatud betooni kasutamine võlvide rajamisel. Süvenditega paneelid, nn.kassetid, loovad kupli sisepinnale meeldiva geomeetrilise joonise ning on ka funktsionaalsed, sest vähendavad betooni kaalu, mida peab kandma kuplit toetav tellissein. Kassetid vähenevad ülespoole ja olid varem kullatud. Seina sees on keeruline süsteem pingeid jaotavaid kaari. Siseseina alumist osa liigendavad 7 korintose sammaste ja pilastritega nissi, kus asusid jumalakujud. Karniisiga eraldatud ülemine, petikaakendega vöönd pärineb 17. sajandist. Taevavõlvi kujutava kupli ja Päikest sümboliseeriva tsentraalse avausega Panteon oli Rooma kosmoloogiast lähtuvalt kõikide jumalate tempel. Ehitis oli alguses pühendatud arvatavasti 5 roomlaste poolt tuntud planeedi ning Päikese ja Kuu jumalatele. 609. a. sai sellest esimene paganlik tempel Roomas, mis pühitseti ristiusu kirikuks ja sai nimeks Santa Maria ad Martyres
Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas.Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Arhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid.
sajand. Seda stiili aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse.Itaaliast toodi kunstiesemeid ja kutsuti kuntsnike kujundama moodsat elukeskkonda prantsuse ülemkihile. 12.Arhitektuur Prantsusmaal? Hakatakse ehtiama losse.Lossidel säilib gooti pärane põhiplaan.Hoonetel on kõrge viilkatus, säilivad gooti pärased kõrged katusetornid.Ehitatakse aknaid üle katuse joone.Piiratud veega või ehitati üle jõgede, järvede keskele.Esimese korrusel suured aknad. Fassade kaunistati pilastritega ja poolsammastega.Hakkasid ehitama keerdtreppe.Trepikäigud väljaspool. Kasutati reljeefe.Arhidektuur lähtub manerismist. Kõrvalhooned on tihedalt seotud ja kaob gooti põhiplaan, õue plaan vabamalt paigutatud.Sisekujundus hästi rikkalik. Manerismile iseloomulikud jõulised värvid leiavad kasutust lagedel ja seintel. Kuldset kasutatud. Üldmulje on toretsev ja luksulik(eesmärk).Loveir'i loss, Fontainebleau loss. 13. Mille poolest erinevad Prantsuse lossid Itaalia Palazzodest?
valmistati end ette järsuks temperatuurimuutuseks basseini külmas vees. ·Kuulsad on näiteks keiser Caracalla ehitatud termid Roomas. ·Termid olid hiigelsuured, asusid u 12 hektari suurusel maa-alal. Tituse võidukaar ·Väga levinud olid mälestisehitisi oli triumfikaared. ·Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. ·Triumfikaares on 3 või vahest ka 1 ümarkaarega müüriava ja näeb välja nagu suur müür. ·Dekoreeriti sammaste, poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. ·Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. ·Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Trajanuse foorum: Basilika Ulpia ·Oma nime on saanud Roome keisri Traianuse järgi, kelle täisnimi oli Marcus Ulpius Traianus. ·Hoone täitis eelkõige kaubanduslikke ja panganduslikke eesmärke. ·Keskne saal, mis übritsetud kahe rea sammastega. ·Hoone 50m kõrgune katus
Ka siin on Kreeka kunsti mõjud suured. Kõige paremini saab seinamaali tundma õppida Pompejis. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka mütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, püüti luua ruumilise sügavuse muljet. Rooma seinamaalis eristatakse neli stiili (ajajärku): 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel.
Võrreldes Vana- Kreeka arhitektuuriga roomlased ehitasid üksikosad tervikuna, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel.(3) Joonis 10 Panteon Roomas Peale templite lasid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid. Kõige kuulsamaks peetakse Roomas asuvat Colosseumi, mis on ovaalse põhiplaaniga ning väljastpoolt neljakorruseline. Kolm esimest korrust koosnevad kaarteridadest ning neljanda korruse seinapind on kaunistatud pilastritega. Lisaks on kaarte vahele paigaldatud poolsambad, mis on igal korrusel erinevad. Esimesel dooria, teisel joonia ning kolmandal korrusel korintose stiilis. (4) Joonis 11 Colosseum väljast Joonis 12 Colosseum seest Roomas olid suure ühiskondliku tähtsusega saunad nn. termid. Nende funktsionaalsus erines tänapäeva saunadest. Terme ehitati põhiliselt keisri populaarsuse tõstmiseks, mille tõttu sisekujunduste ja viimistluste jaoks kasutati kõige kallimaid materjale
(neljatahuline poolsammas) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed kaunistati kassettidega. 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Marsi väljakul asuv Panteon (see oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Tähtsal kohal just sisevaade). 10. Mis on Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. Colosseum, asukohaga Roomas. See mahutab ligi 70 000 inimest. Neljakorruseline kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest (e. arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega (e. neljakandiliste seinast eenduvate pool[seina]sammastega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nim. kuulsamaid terme. Termid e. saunad, need olid suure tähtsusega asutused Roomas, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta. Seal pesti, võeti massaaze ja auruvanne, leili, ujuti basseinides,
Ka siin on Kreeka kunsti mõjud suured. Kõige paremini saab seinamaali tundma õppida Pompejis. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka mütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, püüti luua ruumilise sügavuse muljet. Rooma seinamaalis eristatakse neli stiili (ajajärku): 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel.
Third level Fourth level Belvedere'i loss Viinis Fifth level Santa Susanna kirik Rooma Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud Click to edit Master text styles kahekorruselist fassaadi kroonib Second level kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust Third level Fourth level
Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niid. Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile. Sees on gigantne ümmargune saal. Siseseinad on liigendatud kolme horisontaalsesse ossa: alumine on kaunistatud suurte sammaste ja nie raamivate pilastritega; selle kohal on rida petikaknaid, mille vahele on paigutatud väikesed pilastrid. Kupli (autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilastrite ja sammastega. Kupli laes on ümmargune 9 meetrise läbimõõduga ava, kust paistab taevas. Ava valgustab ruumi ühtlaselt ning rohkem aknaid ei ole. · See ei meenuta midagi raskepärast ega
jõuga saigi kiriku liitlaseks. Barokk oma suurejoonelisusega sobis hästi ka ülikkonnale. Barokkarhitektuur levis enamasti maades kus oli tugev katoliku kirik: Hispaania,Portugal,Itaalia,Flandria. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute;
siseruumid. Kujunditeks pügatud puude- põõsastega ja mustritena mõjuvate lillepeenardega park tähistas prantsuse stiilis pargikujunduse sündi. Eestis hakkasid barokk-kunsti nähtused avalduma 17. Saj. 30- ndatel.barokkarhitektuuri vormid liitusid vanale, isegi gooti sakraalarhitektuurile. Eestis oli barokk lihtsam kui Lääne-Euroopas. Hooned olid sadulkatustega, domineeriva portaaliga. 18. Saj hakati pilastritega rõhutama terasse ja rõdusid. Tekkisid murdkelp ja mansardkatus. Barokk ilmneb eriti aadliarhitektuuris, kus pani aluse mõisaarhitektuurile selles tähenduses, nagu me seda täna mõistame. Suurepäraseks näiteks loomulikult Kadrioru loss ja park. Barokk-kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakordseid kangelasi,
soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Arhidektuur: Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest
väärtuslikumast materjalist (nt. marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljastpoolt neljakorruseline. Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest (arkaadidest), neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Sambastiilide niisugune jaotus näitab, et rooma arhitektid pidasid silmas kandvate ja kantavate osade vahekorda. Alumise korruse poolsambad, mis näivalt kannavad kogu ehitist, on kõige massiivsemad ja rangemad, kolmas korrus on aga kõige kergema ja elegantsema stiili päralt. Ometi on säärane sammaste valik üksnes
gooti aegseist hooneist. Tahes või tahtmata oli arkitekt nüüd sunnitud kohandama oma ehitise iseloomu nende ümbritsevate keskaegsete hoonete iseloomule. Polnud võimalik arendada fassaadi laiuses, klassitsistlik ehitis esineb siin tihti sama kitsa ja kõrgena nagu naabruses olevad kõrgeviilulised hooned; polnud võimalik liigendada fassaadi mitmekesiselt, seda takistas ka tänavate kitsus; sellepärast esineb harva sammaste või pilastritega kaunistatud ja viiluga kroonitud eend. Klassitsistlikud ehitised on siin tihti väga lihtsad, välja arvatud juhused, kus arkitekt seda oludest tingitud monotoonsust katsunud on tasa teha puht ornamentaalse külje rikkusega. Vastandiks Tallinnale annab klassitsism Tartule tema erilise ilme. Siin puudus keskaegne kiht, mis oleks takistanud uue kihi loomulikku kasvu. Varaklassitsismi näidetena siin võiksime mainida Tartu raekoda, ülikooli matemaatika instituuti Jaani t
Ta oli ehitatud segastiilis: ·Esimene korrus oli kaunistatud dooria stiilis poolsammastega, seal istus keiser oma senaatorite, sugulaste ja kaaskonnaga. ·Teine korrus oli kaunistatud joonia stiilis sammastega, seal istusid ratsanikud (jõukad kodanikud). ·Kolmandal korrusel, mis oli kaunistatud korintose sammastega, istusid vabad kodanikud. ·Neljandal korrusel istusid vabakslastud orjad ning see oli kaunistatud neljakandiliste pilastritega (poolsambad) Kaared loovad pinguldatud kontrasti tumedate interkolumnide ja heledate tüvede vahel. Seina liigendusega annavad sambad korrapärasust ja muudavad ehitise selgemaks ja proportsioneeritumaks. Sisemus oli kaunistamata, väljastpoolt olid ülemiste korruste kaared kaunistatud skulptuuridega, mis kujutasid rohkearvulist rahvast. Panteon Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud
tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas peale keisririigi kehtestamist. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljaspoolt neljakordne. Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest, neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel korrusel joonia ja kolmandal korintose stiilis. Colosseumi välismüür Roomas. Suure ühiskondliku tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad, nn. termid. Nende üleasanded olid aga hoopis laiemad, kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin
Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. 1 Santa Suzanna kirik Roomas Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. 2 Lorenzo Bernini Ta elas aastatel (1598-1680). Ta elas peamiselt Napolis ja Roomas. Ta oli 17. sajandi barokiajastu üks silmapaistvaim Itaalia skulptor ja arhitekt
Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niid. Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile. Sees on gigantne ümmargune saal. Siseseinad on liigendatud kolme horisontaalsesse ossa: alumine on kaunistatud suurte sammaste ja nie raamivate pilastritega; selle kohal on rida petikaknaid, mille vahele on paigutatud väikesed pilastrid. Kupli (autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilas trite ja sammastega. Kupli laes on ümmargune 9 meetrise läbimõõduga ava, kust paistab taevas. Ava valgustab ruumi ühtlaselt ning rohkem aknaid ei ole
unistuslik meeleolu. 13.Eesti barokk- Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eesti tähtsaim linn. 1659 a. tulekahju järel ehitati uued hooned ühtses hollandipärases barokliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid. Saj. lõpul liigendati jõukamate majade fassaadid pilastritega. 17saj. on säilinud Kuressaare raekoda ja vaekoda. Barokkstiili silmapaistvaim puunikerdaja 17saj. 2 poolel oli Christian Ackermann, kes on teinud nt. Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. Kadrioruloss. Barokkstiil oli eeskujuks jõukamatele baltisaksa mõisnikele oma härrastemajade ehitamisel, nt. Palmses. Baroklikke sisekujunduse osi on säilinud paljudes mõisates ja linnamajades. Rokokoostiili parim näide oli Põltsamaa lossi sisekujundus, kuid see hävis 2 MS. Mõisted:
kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680), kelle käe all sai
usulise sisuga kujutavale kunstile. Siin kasutatud mõiste "pärisbarokk" võib tunduda kummaline, siiani seda kasutatud pole, ometi leiab lehekülje autor selle igati asjakohase oleva. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667)
Itaalia meistrite kaudu jõudsid mõjud samuti seni eraldi olnud Venemaale, mille valitseja Peeter I 17. sajandi algul suure uuendamisliikumise algatas, nö. akna Euroopasse raius. ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealtkirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680), kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik
Siseruum mõjub loogilise, selge ja õhulisena. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niid. Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile. Sees on gigantne ümmargune saal. Siseseinad on liigendatud kolme horisontaalsesse ossa: alumine on kaunistatud suurte sammaste ja nie raamivate pilastritega; selle kohal on rida petikaknaid, mille vahele on paigutatud väikesed pilastrid. Kupli (autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilastrite ja sammastega. Kupli laes on ümmargune 9 meetrise läbimõõduga ava, kust paistab taevas. Ava valgustab ruumi ühtlaselt ning rohkem aknaid ei ole. See ei meenuta midagi raskepärast ega
soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Voluut- spiraalne ehituselement . See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus
Selle selge liigendus ja rangete propotsioonidega vormid sisaldavad mõningaid olulisi renessansi põhielemente Kõrg-ja hilisrenessanss (manerism) trükipressi leiutamine trükikunst pani aluse teadmiste ja teooriate kiire ja laialdasele levimisele Muutus arhitektuuri vormikeel; akende reeglipäraste vahedega reastamise asemel koondati need rühmadeks või jäeti akende vahele vaheldumisi kitsamad ja laiemad seinapinnad Aknaid raamistati soklite, sammaste ja pilastritega dünaamilisus, seiseruumide maaliline kujundamine ja hoone liigendatus Kõrgrenessanssi näidisehitis Roomas San Pietro in Montorio kiriku õuel asetsev kabel Bramante Tempietto Tuntud ka kui Bramante kabel Kabeli sümmeetria põhineb ringi kui puhtaima geomeetrilise vormi järjekindal kasutamisel Üksikute ehituslike elementide propotsioonid on niivõrd kooskõlas,et nende vahel valitseb täiuslik tasakaal Sujuv üleminek barokile
hoonesse pääses õhk ja valgus), kust toredale mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog. Mõju on vapustav. Arvatakse, et Panteon võib kaaluda üle 5000 tonni. Proovi kirjeldada Panteoni nii seest kui väljastpoolt Rooma keisrid lasid rahva rõõmuks ehitada teatreid ja tsirkusehooneid, millest kuulsam on Colosseum, asukohaga Roomas. Mahutab ligi 70 000 inimest. See on neljakorruseline - kolm alumist korrust koosneb kaarteridadest (arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. LOE KA TEISTEST EHITISMÄLESTISTEST Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta. Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid kuulamas, mängimas, jalutamas ja koosolekuid pidamas. Hoonesse sisenenjal on võimalus valida,
Ilma avadeta seintes võib vuukidevaheline kaugus olla pisut suurem kuid mitte üle 7,5 m. Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3...4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4...1 m. 15 Kohad, kus vuugid peaksid tingimata olema: · seinte kõrguse järsk muutus · seinte laiuse järsk muutus · vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal · pikkade kandvate seinte ristumiskohtades · seinte ühenduskohad postide ja pilastritega · ühel või mõlemal pool kõiki ukse- ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen- või metall-leht, et võimaldada silllusel liikuda. Kõik avad müüritises on potensiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva.
· Ta oli ehitatud segastiilis: Esimene korrus oli kaunistatud dooria stiilis poolsammastega, seal istus keiser oma senaatoritega Teine korrus oli kaunistatud joonia stiilis sammastega, seal istusid ratsanikud (jõukad kodanikud) Kolmandal korrusel, mis oli kaunistatud korintose sammastega, istusid vabad kodanikud Neljandal korrusel istusid vabakslastud orjad ning see oli kaunistatud neljakandiliste pilastritega (poolsambad) · Saksamaale Nürnbergi rajati 1930. aastatel veelgi suurem Colosseumi koopia · Väiksemaid amfiteatreid oli ka mujal · Üheks omapärasemaks Rooma ehitiseks oli triumfikaar · Neid on ehitatud võidukate väejuhtide auks · Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar · On säilinud ühekaareline Tituse triumfikaar
Itaalia meistrite kaudu jõudsid mõjud samuti seni eraldi olnud Venemaale, mille valitseja Peeter I 17. sajandi algul suure uuendamisliikumise algatas, nö. akna Euroopasse raius. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi
loss kahe vahtkonnahoonega. Parki ümbritsesid kanalid. Regulaarselt prantsuse aiastiili kohaselt lõikasid radiaalsed hekkide ja skulptuuridega ääristatud teed peegelbasseinide ja fontäänidega muruväljakuid ja lilleparterre geomeetrilisteks kujunditeks. Alleed olid orienteeritud peahoonele kui kindlale keskpunktile planeeringu sümmeetrilises ülesehituses. Paviljonitaolise keskkompositsiooniga suvelossi välisseinad on pilastritega liigendatud risaliitideks. Lopsakates festoonides elab barokkdekoor. Teisel korrusel asuva suure peosaali kujundus on unikaalne. selle peenelt töödeldud stukkdekoori ornamentaalse, plastilise ja bareljeefse käsitluse vaheldumises ja külluslikkuses ning laadis avaldub sugulusjooni itaalia stukikunstiga. Ka suured kivikaminad saalis on omaette kunstiteosed nii oma monumentaalse vormi kui ka stiilse dekoori, büstide ja detailitöötluselt erakordsete , dekoratiivsetes vaasides
Koridorsüsteemis paigutati kahele poole hoonet pikuti läbivat koridori ühesuurused ruumid üksteisega vastakuti. Taolist ruumide paigutust harrastati ühiskondlikes hoonetes. Seinte kujunduses säilis varaklassitsismis jaotus paneelidega, ornamentaalne raamistus kadus järkjärgult ning seinu hakati liigendama seinapinnast pisut ettepoole ulatuvate nelinurkse läbilõikega poolsammaste ja pilastritega Poolsambad ja sambad olid olulised ka ruumi jaotamisel. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Hakati valmistama ja kasutama kunstmarmorit interjööri kujundamise juures. Tekstiili kasutamine oli varaklassitsistlikus ruumis pigem tagasihoidlik kui rikkalik. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku,. mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse,
ka 19.sajandi hilisematest kümnenditest ja on samuti segu hilisbarokist, klassitsistmist ja historitsismist. (Helme M. , 2002) Varaklassitsismile viitavad kõrged tihedad ruudujaotusega ning neile ülareana sekundeerivad sealt madala ristküliku, osalt ovaalikujulised aknad, laiad komposiitkapiteeliga pilastrid, lünetikujulise valgmikuga välisuksed. Arhitektuurilt rangem on kõrge metallkiivri ning kõik nelja fassaadi kaunistava ajanäitajaga torn, mis on 3-astmeline ja tihedalt pilastritega liigendatud. Põhiplaan on telgsümmeetriline. Tervikliku ning harvaesimnevalt valgusküllasena mõjub suur peegellaega kirikusaal. Sisustuses barokselt kurvleva joonega orelväär kümnel toskaana sambal, kirikuga üheaegselt valminud stiilne varaklassitsistlik altarisein ja 19.sajandist II poolest pärit kantsel, historitsistlikud lühtrid ning plekahjud. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999)
Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Ehituskunst Kirikud Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Lossid ja pargid Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning
Tallinna üks pilkupüüdvamaid uksi pärineb ca 1640. aastast. Järgmine suur ümberehitus tehti 1908-1922. aastal; interjöör sai uusklassitsistliku välimuse. Muuhulgas oli algselt Mustpeade maja saal kahelööviline, kolmele 8-tahulisele piilarile toetuvate võlvidega, kus piilaritel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise-, joomise ja lobisemise vastu. Tänaseks on saal tasapinnalise laega, kujundatud neoklassitsistlikus stiilis karniisidega ja seina liigendavate pilastritega. 1970. tehti suur restaureerimistöö seoses 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas.9 Mustpeade majast rääkides mõeldakse tavaliselt Mustpeade hoonetekompleksi, mis moodustub omavahel ühendatud Olavi gildi majast (Pikk 24) ja Mustpeade majast (Pikk 26) ning nende vahel olevast väiksemast viilkatusega hoonest. Olavi gildi algselt suurest hoonetekompleksist (ehitatud 1402-1422) on säilinud tänaseks kahekorruseline suure saaliga kõrge kelpkatusega maja
bojaaride losside ehitamine. Puitarhtektuuri eeskujudest otsiti tõeliselt venelikku ning püüti seda siis rakendada ka kiviehitistes. Vene põhjaaladel oli ammust ajast ehitatud puidust tornitaolisi kirikuid, mis olid kaetud telgisarnase katrusega. Kiviarhitektuuris on taolise laadi esimeseks näiteks 16.sajandi algul Kolomenskojesse ehitatud Voznessenski kirik, mille ülespoole pürgiv siluett on hästi kiriku nimetusega kooskõlas (Voznesenije taevaminek). Kiriku rikkalikult pilastritega liigendatud kaheksatahkne alumine osa läheb dekoratiivsete traditsioonilist vene peakatet meenutavate ehisviilude (kokosnikute) abil kitsamaks ning lõpeb võimsa taevasse kõrguva telkkatusega. Hästi on ära kasutatud maapinna tõus, ümbrusega seostab kirikut ning samal ajal lisab talle kergust lahtine galerii. Seoses tornkirikute ehitamisega hakkas vene kirikuarhitektuuris domineerima
algkool, millele lisandusid abiklassid. 1966 muudeti Lahmuse täielikult abikooliks(8klassi) ja 1977 a. nimetati kool ümber Lahmuse Eriinternaatkooliks. Alates 2006.aastast on kooli ametlik nimi Lahmuse Kool. Mõisa peahoone e härrastemaja ehitatud Berend Johann von Krüdeneri poolt aastail 1837- 1838. Keskmise suurusega ühekorruseline kiviehitis, mille keskmine osa on kõrgendatud kahekorruseliseks ja mis on kujundatud kolmnurkse frontooni ning toskaana orderis pilastritega. L.Rathlefi ülestähendustest on teada, et täielikult ehitas lõpuni ja laskis ümbruse kujundada Ludwig Rathlef, kes asus Lahmusele 1858.a.
· Ta oli ehitatud segastiilis: Esimene korrus oli kaunistatud dooria stiilis poolsammastega, seal istus keiser oma senaatoritega Teine korrus oli kaunistatud joonia stiilis sammastega, seal istusid ratsanikud (jõukad kodanikud) Kolmandal korrusel, mis oli kaunistatud korintose sammastega, istusid vabad kodanikud Neljandal korrusel istusid vabakslastud orjad ning see oli kaunistatud neljakandiliste pilastritega (poolsambad) · Rooma linna keskus oli Kapitooliumi künkal · Seal oli ka peaväljak Forum Romanum · Tegu oli küllaltki väikese väljakuga · Forum Romanumi ääres asusid peamised templid, senatihoone, kohtud ja vanglad · Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja · Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks · Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum · Tablinum oli ainult magamiseks · Aatrium oli must ja räpane eluruum
pikkus 200 m. Maalikunst Tähtsai m oli seinamaal, kuigi tehti ka tahvel maali. Ka siin on Kreeka kunsti m õjud suured. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka m ütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, p üüti luua ruumilise sügavuse muljet. Roo ma seinamaalis eristatakse neli stiili: 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist mar m orit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava j ärg misse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sa mbad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju ke erukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi v õi kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sam maste jne. katmisel. Antiikkunsti mõjud
hoonesse pääses õhk ja valgus), kust toredale mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog. Mõju on vapustav. Arvatakse, et Panteon võib kaaluda üle 5000 tonni. Väga levinud olid mälestisehitisi oli triumfikaared. Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. Triumfikaares on 3 või vahest ka 1 ümarkaarega müüriava ja näeb välja nagu suur müür. Dekoreeriti sammaste, poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta. Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid kuulamas,
annaabi.ee 
