Vana-Kreeka ja Vana-Rooma tüüpilised ehitused, nende detailid, sarnased ja erinevad võtted (0)

TallinnaTehnikaülikool
Kunsti- ja arhitektuuriajaloo õppetool
Essee
Vana-Kreeka ja Vana- Rooma tüüpilised ehitused, nende detailid, sarnased ja erinevad võtted
Üliõpilane:
Matriklinumber :
Õpperühm:
Juhendaja : Helli Sisask
Tallinn2014
Vana-Kreeka ajastu algas arhailise perioodiga ehk vanaajaga(7-6.saj. eKr) ning lõppes hellenistliku perioodiga(3-1.saj.eKr). Arhitektuuri esimesteks saavutusteks on templid, mis ehitati kivist või enamasti marmorist. Hoone põhiplaaniks oli tavaliselt piklik tempel, mille ees oli kahe sambaga eeskoda. Templit rajati kõrgemale kohale ja tavaliselt 3-astmelisele aluselt ning templi katuseks oli viilkatus . Kreeka templite juures kõige iseloomulikum on ühe- või kaherealised sambad, mis ümbritsevat kogu hoonet. Sambad jagunevad kolmeks : dooria , joonia ja kortintose stiil.(1)
Dooria stiilile omane on raskepärasus, lihtsus ning jõulisus. Sambad on madalad ja jässakad. Sammastel puudub baas ja kapiteeliks on vaid kaks kivi, üks ketta kujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on verikaalvaokesed ja teisi katab reljeef.(1)
Joonia stiili puhul on iseloomustavaks detailiks samba kapitell, mis on allapoole rulli keerduv voluut ning selle otste vahel paikneb ehisliist, mida kutsutakse munavööks. Tala friis on reljeefist.(1)
Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinuves seisneb sambakapiteelis. Seda kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimedest moodustatud kapiteel . Lisaks on korintose kapiteel kahest eelnimetatust kõrgem.(1) Joonis 1 Joonia stiil
Joonis 3 Dooria stiil
Joonis 2 Korintose stiil
Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias  asunud Zeusi ning  Parthenoni tempel ja Väike-Aasias Efesoses asunud Artemise tempel.
Joonis 4 Zeusi tempel Ateenas Joonis 5 Artemise tempel
Arhitektuuriliselt kõige silmapaistva - maks loetakse Ateena akropoli, kuhu viis pidulik trepp . Kõige silmapaistvam stiilinäide jooniast on tempel Nike . Joonis 6 Parthenoni tempel
Joonis 7 Nike tempel
Templi ette ehitati tihti kivist altar ning ei olnud enam kinnised ruumid vaid nö vabaõhu ehitised. Nad olid pikad ja ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Hoonet ümbritsesid sambad, millede ülesandeks oli toaestada ehitist. Vasakul pildil on näha tüüpilisemaid plaane, mida kasutati.(2)
Vana - Rooma arhitektuuri eeskujuks olid etruskide ehitised. Ka roomlaste põhiehitiseks oli lihtne templitüüp, mille ükskikud osad meenutasid kreeka templit, kuid asend oli teistsugune. Hooned paiknesid kõrgel alusel ning samuti viilkatusega, kuid roomlaste katus oli järsem kui kreeklastel. Vana - Rooma arhitektuur arenes ehitustehniliste uuenduste teel. Tähtsaimaks on lubjamördi kasutuselevõtt. Sellega kaasnes uute konstruktsioonide teke nagu kaared, võlvid ja kuplid. Kaari kasutati tavaliselt seintes olevate avade katmiseks. Võlvi võib endale ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida, mille tulemusel tekib silindervõlv, millega saab katta ruumi. Ümmarguste ruumide korral kasutati kuplit.(3)
Joonis 8 Kaarvõlv Joonis 9 Panteoni kuppel
Selliste konstruktsioonidega kaasnesid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel ja kuplitel. Nende ilmestamiseks kasutati kreeka arhitektuurist tuntuid detaile, sambaid ja poolsambaid, kuid neil puudus nüüd kandev roll. Roomlaste kuulsaimaks kuppelehitiseks on Panteon. Panteoni nimetatakse kõikide jumalatele pühendatud templiks. Panteoni kuppel on 43,5 meetrit kõrge ning katab 43,5 meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Võrreldes Vana-Kreeka arhitektuuriga roomlased ehitasid üksikosad tervikuna , neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel.(3)
Joonis 10 Panteon Roomas
Peale templite lasid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid. Kõige kuulsamaks peetakse Roomas asuvat Colosseumi, mis on ovaalse põhiplaaniga ning väljastpoolt neljakorruseline. Kolm esimest korrust koosnevad kaarteridadest ning neljanda korruse seinapind on kaunistatud pilastritega. Lisaks on kaarte vahele paigaldatud poolsambad , mis on igal korrusel erinevad. Esimesel dooria, teisel joonia ning kolmandal korrusel korintose stiilis. (4)
Joonis 11 Colosseum väljast Joonis 12 Colosseum seest

Roomas olid suure ühiskondliku tähtsusega saunad nn. termid . Nende funktsionaalsus erines tänapäeva saunadest. Terme ehitati põhiliselt keisri populaarsuse tõstmiseks, mille tõttu sisekujunduste ja viimistluste jaoks kasutati kõige kallimaid materjale. Kõige kuulsamaks peetakse Caracalla terme Roomas.(4)
Triumfikaar oli roomlaste arhitektuuris praktilise ülesandeta ehitis, mida kutsutakse ka monumendiks. Triumfikaar kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid jne. Seina ülemine osa oli tihti eraldatud karniisiga ning seda nimetati atikaks. Kuulsaimad arhitektuurilised ansamblid on väljakud(foorumid) paljudes Rooma linnades ning kõige rohkem Rooma linnas eneses. Lisaks silmapaistev on ka rooma arhitektide kavandatud teed, sillad , veejuhtmed jne, milledest mõnda kasutatakse ka tänapäeval.(4)
Joonis 13 Caracalla termid Joonis 14 Triumfikaar

Kõige suuremateks erinevusteks Vana-Kreeka ning Vana-Rooma arhitektuuri ehitiste vahel on sambad ning poolsambad. Kreeklased kasutasid sambaid kui tugikonstruktsioonidena millele toetusid hooned. Roomlased kasutasid sambaid dekoratiivsel eesmärgil puudus täielikult kandev osa. Erinevalt kreeklastest kasutasid roomlased kaari, võlve ja kupleid. Võrreldes Vana-Kreeka arhitektuuriga roomlased ehitasid üksikosad tervikuna, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel. Sarnasuseks nende kahe arhitektuuri vahel võib pidada seda, et mõlemal on tähtsaimaks ehitiseks tempel. Templid olid põhiplaanilt ja kujult sarnased ning olid mõeldud jumalate ülistamiseks.
Valisin selle teema, kuna meeldib just Vana-Kreeka ning Vana-Rooma aegne arhitektuur. Kõige huvitavamaks pean seda, et tol ajastul, kui ei olnud korralikke tööriistu ega tehnikat , ehitati nii massiivseid ja ilusaid hooneid . Tähtsaks pean ka insener-tehnilisi lahendusi, teed, sillad, veejuhtmed, mis andsid alguse selliste ehitusosade arengule.
Joonis 15 Rooma tüüpiline foorum (väljak)
Kasutatud kirjandus:
(1) http://karinakunstiajalugu.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html
(2) http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html
(3) http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/vana_rooma%20_arhitektuur.ht m
(4) http://www.slideshare.net/hommik/vanarooma-arhitektuur