Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokk (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal oli barokk?
  • Mis avaldas barokile suurt mõju?
  • Mida iseloomustab baroki?
  • Millistele maadele oli barokk omane ja iseloomusta ka mis oli igal maal iseloomuliku?
  • Mis on pärisbarokki arhitektuuri sünnilinn?
  • Missugune oli barokki arhitektuur?
  • Milline oli pärisbaroki skulptuur?
  • Kes oli L Bernini nimeta tema teoseid?
  • Missugune oli itaalia baroki maalikunst?
  • Kes oli M Caravaggio nimeta tema loomingut?
  • Mis on keldriluugi valgus"?
TÖÖLEHT Barokk
NIMI Maarja Kumm
KLASS X
BAROKK
  • Millal oli barokk?
    17-18 sajand.
  • Mis avaldas barokile suurt mõju?
    Vapustuste ja sõdaderohke aeg,usulised põhimõtted,poliitilised nägelemised, absolutism ,hoogne areng,maadeavastuse aeg,
  • Mida iseloomustab baroki?
    Ülevus,hoogsus,jõulisus,tundeküllasus,toreduseihalus,sündis katoliku kiriku soosingul,oli hea inimeste mõjutamiseks.
  • Millistele maadele oli barokk omane ja iseloomusta ka mis oli igal maal iseloomuliku?
    Prantsusmaal, Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil- seda on nimetatud vanaklassitsismiks.Lähtus antiiksetest eeskujudest.
    Hollandis (Madalmaade iseseisvunud põhjaosas) kujunes aga välja sootuks omalaadne - barokseks realismiks.
    Barokk on omane katoliku kirikuga maadele seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria ) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks.
  • Mis on pärisbarokki arhitektuuri sünnilinn?
    Paavstilinn Rooma
  • Missugune oli barokki arhitektuur ?
    Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest, ümarad ruumiosad, eriti armastati voluute,mis ümbritsesid ovaalseid aknaid. Taas tuli käibele basiilika , kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel . Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne.Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi.Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest.Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse , rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi.
  • Kirjelda Saksa baroki arhitektuuri ja nimeta hooneid.
    Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad.Näha Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus- poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruseline fassaad kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele.Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667), armastas äärmuslikke liialdusi, eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned fassaadil. Lorenzo Bernini ( 1598 -1680)üleeuroopaliselt kuulus, kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik . Tema kujundas kirikuesise väljaku.
  • Milline oli pärisbaroki skulptuur ?
    Tunnused- hoogsad, rahutud , maalilised, voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised žestid. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Välistes joontes on skulptuurid palju pehmemad, sujuvamad, ümaramad.Sageli kuulus skulptuur lahutamatult kokku arhitektuuriga. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke.
  • Kes oli L. Bernini, nimeta tema teoseid?
    Lorenzo Bernini (1598-1680). Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor . Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti ka altarikuju “Püha Theresa ekstaas” ühes Rooma kirikus.
  • Missugune oli itaalia baroki maalikunst ?
    Tunnused- eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta.Huvi valguse ja varju kujutamise vastu, töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele.Kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Ebatavalised poosid, ägedad liigutused, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu.Barokkmaal tekkis Itaalias. 17. sajandi jooksul kaeti sealsete losside ja kirikute seinad tohutu hulga baroksete maalingutega.
  • Kes oli M. Caravaggio , nimeta tema loomingut?
    Michelangelo Caravaggio ( 1573 —1610), püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla.
  • Mis on „keldriluugi valgus”?
    Poolpimedus, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk ,mida nimetatakse keldriluugi valguseks.
  • Barokk #1 Barokk #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pisikesina Õppematerjali autor
    kaks tööelhte barokk kunsti kohta.

    Sarnased õppematerjalid

    Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal
    8
    doc

    Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal

    BAROKK Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk- kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu

    Ameerika vähemusrahvad
    Barokkarhitektuur
    3
    doc

    Barokkarhitektuur

    Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutaval kunstile, muusikale jailukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati

    Kunstiajalugu
    Renessanss ja Barokk
    7
    doc

    Renessanss ja Barokk

    Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus RENESSANSS JA BAROKK Referaat Õpetaja: Urve Pulk Kuressaare 2006 RENESSANSS SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu

    Kunstiajalugu
    Pärisbarokk
    2
    doc

    Pärisbarokk

    Pärisbarokk 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna- Saksamaa

    Kunstiajalugu
    Barokk - pärisbarokk
    22
    ppt

    Barokk - pärisbarokk

    Barokk Pärisbarokk Taavi Aasmäe Heidi Margus Rõngu Keskkool 2010 Kes või mis on barokk? Barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokkkunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. 16.sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil ­ barokk

    Kunstiajalugu
    Põhjalik kokkuvõte barokist
    11
    doc

    Põhjalik kokkuvõte barokist

    Barokk Referaat TALLINN 2007 Sissejuhatus Referaadi mõte on teha täpsem ülevaade barokist. Referaati läbi lugedes saab teada millal loodi selline stiil nagu barokk ja mida see sõna üldse tähendab. Millised olid barokile iseloomulikud jooned. Saab teada kõik sellest, milline oli baroki-aegne arhitektuur, kus see tekkis, millised nägid välja ruumid, mis joonistati seinadele, millised nägid välja esinduslikumad ehitised, millised värve ja toone kasutati ja milline oli arhitektuur Itaalias, Saksamaal ja Eestis. Saab teada skulptuuride kohta, mis oli nende eesmärk, mille jaoks need

    Ajalugu
    Barokk
    2
    odt

    Barokk

    BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Arhidektuur: Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuv

    Kunstiajalugu
    Baroki skulptuur ja maalikunst
    5
    docx

    Baroki skulptuur ja maalikunst

    BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Voluut- spiraalne ehituselement . See küllaltki lihtne

    Kunst




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun