Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soome suusatamise ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Soome suusatamise ajalugu
1926. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 3. suusatamise maailmameistrivõistlused, mis toimusid 4.–7. veebruarini 1926 Soomes Lahtis. Kavas olid murdmaasuusatamise kaks meeste distantsi : 30 km ja 50 km. Samas on Lahti üks tuntumaid talispordikeskusi. Seal on korraldatud 1926, 1938, 1958, 1978, 1989 ja 2011 murdmaasuusatamise MMi.
Igal aastal korraldatakse Lahtis Salpausselkä mängud( soome keeles Salpausselän Kisat), mis kuuluvad suusatamise maailma karikasarja koosseisu. See on igaaastaselt toimuv põhja suusaalade rahvusvaheline võistlus, mis on saanud traditsiooniks aastast 1923. Idee autoriks oli Lauri Pihkala. Neil mängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes. 2006.aastal FIS-i ehk Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni otsusel võisteldi Lahti MK arvestuses ainult suusahüpetes ja kahevõistluses. Salpausselkä mängud peetakse veebruaris-märtsis.
Juba kolmandat aastat järjest osales Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) esindus Soomes Utti Jäägerrügementi poolt korraldataval pikamaa patrullsuusatamisel – kaukopartiohiihtol. Suusatamine on pühendatud Soome kaugluure patrullide tegevusele Talvesõjas.
Suusatada tuleb matkasuuskadega, jalas peavad olema saapad või kummikud. Muid piiranguid korraldajate poolt ei ole.
Suusatamise oskus oli 1950ndal aastal pea et igal soomlasel selge, nii kooli kui ka tööle suusatati sel ajal. Kui inimesed alustasid elama linnades ei olnud enam suusatamine tööle ja kooli enam nii vajalik, aga nad jäid seda tegevust armastama ja nii tekkis neile suusatamisest kõva harrastus. Samal ajal hakkas ka Soomel hästi minema rahvusvahelistel suusavõistlustel.
Suusatamine on olnud sport juba pikka aega. Esimesed murdmaasuusatamine võistlused toimusid Tyrnäväs ( Põhja-Soome, Oulu lähedal ) 23 märtsil 1879 aastal. Nn. ühe pikkuste ehk tänapäeva suuskadega suusatati 1800 aasta lõpus jääl uisutamise stiilis. Murdmaa suusatamise võistlused viidi Tahko Pihkala algatusel mere ja järve pealt maastikule 1902 . Uisutamise stiili suusatamine oli tagasi 1980 aastal.
Kaukopartiohiihto näol on tegemist võistlusega, kus hinnatakse fikseeritud ajaga teatud vahemaa läbimist:
  • 24 tunni jooksul 75 km – pronksmedal
  • 48 tunni jooksul 150 km – hõbemedal
  • 48 tunni jooksul 200 km – kuldmedal
  • 48 tunni jooksul 300 km – tammelehtedega kuldmedal

Kasutatud materjalid :
http://et.wikipedia.org/wiki/1926._aasta_p%C3%B5hja_suusaalade_maailmameistriv%C3%B5istlused
http://et.wikipedia.org/wiki/Laht i
http://www.erna.ee/?Tarkused/325k m
Soome suusatamise ajalugu #1 Soome suusatamise ajalugu #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor klippbergkelly Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
16
docx

Nimetu

...........4 1.3 Tõusuviisid.............................................................................4 1.4 Laskumisasendid......................................................................5 1.5 Pöörded.................................................................................6 1.6 Pidurdused..............................................................................6 1.7 Varustus.................................................................................7 2 SUUSATAMISE MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED................................7 3 VIGURSUUSATAMINE....................................................................8 4 MÄESUUSATAMINE.......................................................................8 4.1 Mäesuusatamise ajalugu................................................................9 4.2 Võistlused.................................................................................9 4.3 Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused..................

Kategoriseerimata
Suusatamine - keskkooli referaat
27
doc

Suusatamine - keskkooli referaat

.............................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu........................................................................................................................11 Eesti ajalugu...............................................................................................................13 Võistlused...................................................................................................................21 Suusatamise stiilid .....................................................................................................23 Kokkuvõte...................................................................................................................26

Kehaline kasvatus
Suusatamine referaat
13
doc

Suusatamine referaat

..................................................11 Suusatamise stiilid .....................................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus.....................................................................................................15 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 2 Suusatamine

Kehaline kasvatus
Suusatamine ja selle stiilid
12
docx

Suusatamine ja selle stiilid

Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid. Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltsina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt). Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus. 1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel. Võistlusalasid Murdmaasuusatamine

Kehaline kasvatus
Suusatamine ja Eesti suusatajad
24
rtf

Suusatamine ja Eesti suusatajad

paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas

Suusatamine
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6

Kehaline kasvatus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun