1.
Toitlustusettevõtete ja -teenuste liigid
Eesmärk: Õppida
tundma toitlustusettevõtete tüüpe, toitlustusettevõtete
äriideid ja eripärasid
Alapeatükid:1.1.Toitlustusettevõtete
tüübid ja äriidee
1.2.
Kiirtoitlustusettevõtted
1.3.
Kohvikud ja
café´d
1.4. Sööklad ja teised
suurköögid
1.5.
Restoranid 1.6. Baarid
1.7.
Catering -ettevõtted
1.1.
Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideedToitlustusettevõtete
tüübidToitlustusettevõtteid
võib liigitada erinevalt. Levinud on nende
liigitamine toimimispõhimõtete järgi. Nii võib ettevõtte
toimimispõhimõtetele toetudes välja tuua järgmised ettevõtete
tüübid:
- kiirtoiduettevõtted
- kohvikud ja café´d
- baarid
- restoranid
- catering-ettevõtted
Toitlustusettevõtete
äriideedIgal
toitlusutusettevõttel on
missioon ja äriidee. Ettevõtte misioon
iseloomustab ettevõtte tegutsemise peasuunda (ehk MIKS ettevõte on
turul?) ja on aluseks äriidee sõnastamisele. Äriidee sõnastamisel
lähtutakse kliendite
vajadustest , soovidest ja ootustest. Seega
kirjeldab äriidee, millistele kliendirühmadele (KELLELE) ettevõtte
tooted ja teenused on suunatud, MIDA ettevõte pakub ja KUIDAS
toimitakse (vt joonis 1) ning tooteid ja teenuseid klientideni
viiakse.
KELLELE?MIKS?KUIDAS?MIDA?Joonis 1.
Toitlustusettevõtte äriidee.
Kiirtoiduettevõtted
Take- away tüüpi ettevõtted ehk kaasaosutkohad
Kaasaostukohad on
ettevõtted, kust toitu ( vahepala või kerge eine) ostetakse kaasa
kas koju, töökohale või siis söömiseks tänaval, autos,
pargipingil. Kaasaostukohtade eeliseks on teenuse lihtsus ja kiirus
ning soodsad hinnad. Selliseid ettevõtteid on bensiinijaamades,
lennu- ja rongi- ja bussijaamades, kaubanduskeskustes,
toidukauplustes, koos kohvikute ja toidubaaridega, teiste
kiirtoiduettevõtetega. Klientidele pakutakse kaasaostmiseks
tavaliselt hamburgereid, salateid , friikartuleid, võileibu, täidetud
pikki saiu, pitsalõike, tortillasid, hiina kiirtoite jne. Toidud
pakitakse karpidesse, paberpakenditesse, millest neid on hõlbus süüa
kas sõrmede, pulkade, kahvli või lusikaga.
Fast food tüüpi
ettevõtted ehk traditsioonilised kiirtoiduettevõtted
Traditsiooniliste kiirtoiduettevõtete
äriidee võib olla väga mitmekesine , hot-dogi kärust kuni
ultramodernsete noorsoo - või pererestoranideni. Paljudes
piirkondades on ainult neile omased kiirtoiduettevõtted, näiteks
Inglismaal fish& chips , Saksamaal würstel, Itaalias
panini . Eestis pakutakse seda tüüpi ettevõtetes peamiselt
pitsasid, kebabe, hamburgereid, friikartuleid või salateid, samuti
karastusjooke ja kuumi jooke .
Kuna kiirtoiduettevõtete tooted on
enamasti samalaadsed (erinevad tavaliselt vaid kastmed ja lisandid),
püüeldakse neis ettevõtetes erinevate maitsete või eriti hea
kvaliteedi poole. Ka teenindus on samalaadne, seepärast püüdlevad
ettevõtted aina kiirema ja kvaliteetsema teeninduse poole ning
pakuvad klientidele erinevaid pakendeid. Sageli kasutatakse
kiirtoiduettevõtetes iseteenindust. Teenindusliin on lihtsalt ja
kliendile arusaadavalt korraldatud, informatsioon toodete ja hindade
kohta väga hästi nähtav. Tavaliselt saab pakendatud toitu valida
ja selle eest tasuda iseteenindusleti juures. Või siis pakendab
tellitud toidu teenindaja , paneb kandikule ja klient viib selle ise
lauda või võtab kaasa. Ka kasutatud nõud või toidupakendid viib klient ise kas kärusse või selleks mõeldud lauale. Interjöör
neis ettevõtetes on lihtne, hinnad ei ole tavaliselt kõrged.
Suurimad kiirtoiduettevõtete ketid
maailmas on McDonald´s, Hesburger , Carrols, Pizza Hut jt. Peamiselt
on sellist tüüpi ettevõtete klientideks lapsed ja noored, ka
pikamaa-autojuhid, bussijuhid, turistid ja autodes pikemaid vahemaid
läbivad reisijad. Üle maailma levinud kettides on hõlbus suhelda
mistahes keeles, sest toitude valik ja teenindus on kõikjal samad.
Lisaks on hinnad selgelt ja suurelt esile toodud, tellimine seega
äärmiselt lihtne. Klient teab, et saab kõigis ühe keti
ettevõtetes kindla kvaliteediga tooteid ja teenindust . Iga
ettevõttekett on orienteerunud kindlatele kliendirühmadele ja
tooted on nende soovidele ja vajadustele vastavad. Ettevõtete
kettide kõrval on ka väga erinevate äriideedega üksikettevõtteid.
1.3. Kohvikud
Kohvikud on
toitlustusettevõtted, kuhu tavaliselt minnakse väikest pausi pidama ja kerget einet nautima. Sageli asuvad kohvikud muude ettevõte
juures (kaubanduskeskused, bensiinijaamad, büroohooned,
õppeasutused, sadamad, lennujaamad jne). Kaubanduskeskuses
asuvate kohvikute klientideks on tavaliselt sisseostude tegijad ja
keskuse töötajad, büroohoonetes või nende läheduses büroode
töötajad ja nende kliendid, bensiinijaamades turistid,
autosõitjad, noored. Seda tüüpi ettevõtete kliendid vajavad
lõõgastumisvõimalust ja kerget einet puhtas keskkonnas, soovivad
lugeda värskeid lehti ja ajakirju. Kohvikusse minnakse ka jalgu puhkama , sõprade ja tuttavatega kohtuma või aega veetma.
Tavalise kohvi ja tee kõrval on
kohvikute menüüs sageli espresso, cappuccino , café
au lait ja muud maitsekohvid ja teejoogid, samuti karastusjoogid, veed ja mahlad. Menüüs on erinevad pagaritooted – pirukad ,
saiakesed, samuti erinevad võileivad, täidetud batoonid, koogid.
Mõned kohvikud pakuvad ka hommiku - ja lõunaeineid, jäätist ja
jäätisekokteile. Kohvikutes on sageli iseteenindus . Teenindusliin
on ettevõttes selliselt korraldatud, et klient ettevõttesse
sisenedes kohe aru saaks, kuidas toimida. Hästi planeeritud
teenindusliin kiirendab klientide teenindamist. Esimesena on saadaval
kandikud ja söögiriistad, siis toiduvalik ja viimaseks joogid.
Tasumine kliendi valitud toodete eest toimub teenindusliini lõpus.
Söögisaalis on sageli kärud või lauad, kuhu kliendid saaavad
panna kasutatud nõud. Teine võimalus teeninduse korraldamiseks on lauas teenindamine. Sel juhul istuvad kliendid vabasse lauda,
teenindaja võtab neilt tellimuse ja toob tellitu lauda. Hiljem
arveldab teenindaja klientidega lauas ja koristab kasutatud nõud.
Teenindus võib olla korraldatud ka selliselt, et osa laudu on
iseteenindusega, osasid laudu teenindavad ettekandjad.
1.4. Sööklad ja
teised suurköögid
Suurköögid
on toitlustusettevõtted, mis tegutsevad koolides ja teistes
koolitusasutustes, haiglates jt meditsiiniasutustes, hooldusteenust
pakkuvates ettevõtetes jne. Suurköökide toimimise eripäraks on
toidu valmistamine suurtes kogustes . Kasutatakse väga palju
pooltooteid (liha, köögiviljad, kastmete pooltooted jne), mis
säästavad aega ja tööjõudu. Teenindus on kõige sagedamini
korraldatud iseteenindusena. Olenevalt ettevõtte omapärast, milles
suurköök asub, kasutatakse ka teisi teeninduse korraldamise viise.
Sööklad
paiknevad tavaliselt erinevate ettevõtete, nagu koolid, haiglad ,
hooldekodud, firmad jne juures ning pakuvad toitlustusteenust
vastavalt nende ettevõtete töö eripärale.
Haiglates on sööklate klientideks
patsiendid, ja haigla töötajad. Sellised sööklad pakuvad
päevamenüüd: nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusööki ja
vahepalasid põhisöögikordade vahel. Haiglate sööklates
valmistatakse ka dieettoite. Toit valmistatakse tavaliselt ühes
tootmisköögis ja transporditakse haigla erinevate osakondade
jaotusköökidesse laiali. Süüakse kas söögisaalides või
palatites.
Hooldekodude ja muude
sotsiaalasutuste sööklate klientideks on seal elavad vanurid või
puudega inimesed, samuti töötajad. Pakutakse päevamenüüd,
valmistatakse ka dieettoite. Nendes sööklates süüakse tavaliselt
ühises suures söögisaalis, sest einetel on ka sotsiaalne eesmärk.
Hooldeasutuses viibijatele võidakse toit viia ka tubadesse.
Sellistest sööklatest viivad sotsiaaltöötajad sageli toitu ka
vanurite ja puudega inimeste kodudesse.
Lasteaedades valmistatakse toitu
lastele ja lasteaia töötajatele. Toit valmistatakse ühes köögis
ja transporditakse rühmadesse, kus toit serveeritakse ja süüakse.
Pakutakse hommiku- ja lõunasööki ning õhtuoodet.
Koolide sööklate klientideks on
õpilased, õpetajad ja kooli töötajad. Pakutakse lõunasööki,
pikapäevarühmade õpilastele ka oodet.
Kaitsevägede kantiinide klientideks
on kaitseväelased ja väeosade külalised. Pakutakse
kogupäevamenüüd, mis peab katma kaitseväelaste vajadused, olema
väga toitev ja vaheldusrikas.
Kinnipidamisasutuste sööklad
valmistavad toitu vangidele ja kinnipidamisasutuse personalile ning
külastajatele. Toit võidakse transportida kongidesse või süüakse
ühises söögisaalis. Personalisööklate klientideks on ettevõtte
töötajad, ettevõtte külalised ja sageli ka lähedal asuvate
ettevõtete töötajad. Tavaliselt pakutakse hommikusöögimenüüd
ja lõunamenüüd, kohvipauside ajal kohvi ja selle juurde kuuluvat.
Paljusid ülalloetletud sööklaid
opereerivad toitlustusettevõtete ketid. Eesti suurim
toitlustusettevõtete kett on Fazer Amica Eesti.
Kaubanduskeskuste suurköögid
valmistavad laias valikus kulinaariatooteid kaupluste pooltoodete
lettidesse, erinevaid külmi ja kuumi toite valmistoodete lettidesse,
samuti mitmesuguseid pagaritooteid.
Keskusköögid toodavad
pooltooteid, valmistoite ja eineid lennukitele, laevadele, rongidele.
Need võivad valmistada pooltooteid ka teistele köökidele ning
kulinaariatooteid ja valmistoite toidukauplustele.
Keskusköökidest võidakse viia
valmistoitu koolide, firmade jne sööklatesse ja teistesse
ettevõtetesse. Pooltooteid ja valmistoite võidakse toota ka
erinevatele toitlustusettevõtetele, kus kohapeal toitu ei valmistata
või valmistatakse osaliselt.
1.5. Restoranid
Restoranid on toitlustusettevõtted,
mis pakuvad kvaliteetset tooodet ja teenindust, mugavat keskkonda ja
sageli ka ajaviidet. Restorani mõiste on väga lai. Restoranid
võivad olla iseseisvad toitlustusettevõtted või asuda hotellides,
laevadel, rongides, firmades jne. Iseseisvad ettevõtted võivad olla
esindusrestoranid, lõunasöögirestoranid, konkreetsetele toodetele või köökidele spetsialiseerunud restoranid (pitsarestoranid,
kalarestoranid, biifsteegirestoranid, küüslaugurestoranid,
prantsuse, vahemere, itaalia, kreek , vene jne köögile
spetsialiseerunud jne), ajaviiterestoranid jne. Äriidee võib olla
ka kombinatasioon eelnimetatutest jne.
Hotelli restoran pakub
tavaliselt buffet -lauast või osalise teenindusega
hommikusööki hotelli klientidele, lõunasööki nii päevamenüü
kui à la carte menüü (à
la carte
on võimalus valida roogasid menüükaardilt)
järgi nii hotelli külalistele kui teistele klientidele,
konverentsikeskuse klientidele. Õhtul pakutakse à la carte
menüüd või tellimuseineid, luuakse tingimused mugavaks
ajaviitmiseks. Hotelli restoran pakub sõltuvalt hotelli äriideest
ka pidulikke eineid, kohvipause seminaridest ja konverentsidest
osavõtjatele, einete serveerimist hotellitubades ja hotelli
üldkasutatavates ruumides (kabinettides, saunades jne). Hotelli
restoran valmistab suupisteid hotelli erinevate baaride ja kohvikute
tarvis, sageli pakub ka catering- teenust, hooldab
hotellitubade minibaare, pakub toateenindust. Lõunasel ja õhtusel
ajal teenindavad tavaliselt kelnerid või ettekandjad, kasutatakse
kas osalist või täielikku teenindust lauas, guéridon-
teenindust (käruteenindust). Hinnatase vastab hotelli tasemele .
Esindusrestoranide e.
gourmet- restoranide toidukaart on väga
rikkalik või sisaldab erilisi roogi. Menüü rahuldab väga nõudlike
klientide (gurmaanide e. toidunautlejate) nõudmisi. Road menüüs on
originaalsed, väga keeruka valmistusviisiga, sageli erilistest
toiduainetest valmistatud või eriliselt serveeritud. Joogikaart on
samuti väga rikkalik ja rahuldab ka nõudlikku maitset . Interjöör
on luksuslik , mööbel ja serviis hinnalised, teenindus väga kõrge
kvaliteediga. Kliente teenindavad kelnerid, kasutatakse lauas
teenindamist (kas osalist, täielikku või guéridon-
teenindust). Osa toite valmistatakse sageli lõplikult või
serveeritakse söögisaalis kliendi nähes. Sellistes restoranides
pakutakse esinduseineid era- ja korporatiivklientidele ning pidulikke
eineid. Hinnatase on kõrge.
Lõunasöögirestoranides on
toitude ja jookide valik menüüs tavaliselt kitsas, teenindus on
korraldatud kas iseteenindusena (lõunaeine buffet-lauas) või
osalise teenindusena söögilauas. Võib olla ka kombineeritud teenindus – osa söögisaali on eraldatud iseteeninduse jaoks,
osasid laudu aga teenindatakse. Või on salatid iseteeninduslauas,
ülejäänud menüü osas teenindatakse lauas. Teenindavad kelnerid
või ettekandjad. Klientideks on konverentsidest, seminaridest ja
muudest kogunemistest osavõtjad, ümberkaudsete firmade töötajad,
ärilõunate korraldajad, rühmaturistid ja muud püsi- ja
juhukliendid. Neis ettevõtetes pööratakse tähelepanu erinevate
kliendirühmade soovide ja vajaduste rahuldamisele. Tavaliselt on
eraldi pakkumised igapäevastele lõunastajatele ehk püsiklientidele
(näiteks päevapakkumine), lastele (lastemenüü), eritoiduvaliku
vajajatele (toitude juures märkus G – gluteenitu, VL – väikese
laktoosisisaldusega, L – laktoositu, T –taimne jne). Hinnatase on
neis restoranides mõõdukas.
Spetsialiseeritud toidurestoranid
võivad olla:
- rahvusköögile spetsialiseerunud restoranid (Prantsuse, Hiina, Tai, Vene, Kreeka, Itaalia jne)
- etnilised restoranid (näiteks Eesti restoranid Eestis)
- teemarestoranid (õllerestoranid, veinikeldrid, veinipööningud, rokirestoranid, talveaiarestoranid, vihmametsarestoranid, jahimeeste restoranid jne)
- kindlatele toiduainetele spetsialiseerunud (kala-, mereandide, liha-, paprika -, küüslaugurestoranid jne)
- kindlatele toitudele spetsialiseerunud (pitsad, hamburgerid, kebabid jne)
Sellistes restoranides on nii välis-
kui sisekujundus, interjöör, teenindajate riietus kujundatud
vastavalt ettevõtte äriideele. Teenindus võib olla nii
iseteenindus kui lauas teenindus (nii osaline kui täielik).
Hinnatase võib sõltuvalt äriideest olla väga erinev.
Ajaviiterestoranid võivad
olla:
- sissepääsumaksuga esindusrestoranid
- tantsurestoranid
- diskorestoranid
- piljardi - ja kaardimängu jne mängude restoranid
- ööklubide restoranid
Sissepääsumaksuga restoranides on
tavaliselt varietee- või kabareeprogramm, striptiisi- või
muusikaprogramm jne, mille vaatamine on tasuline . Roogade ja jookide
valik on rikkalik. Võidakse pakkuda ka kindla menüüga
mitmekäigulist õhtusööki, mille juurde kuuluvad sobivad joogid.
Tavaliselt on külalistel võimalus programmi vaheaegadel ja pärast
programmi tantsida. Sellistes ettevõtetes on lauas teenindus
(tavaliselt osaline teenindus, aga võib olla ka täielik või
guéridon- teenindus). Teenindavad kelnerid. Hinnatase on
kõrge.
Tantsurestoranis on põhitähelepanu
tantsuvõimalusel (tantsupõrand ja –orkester). Toidu- ja
joogikaardid on tavaliselt suure valikuga, et rahuldada erinevaid
kliente. Tantsurestoranides on kõige sagedamini lauas teenindus
(osaline teenindus), teenindavad kelnerid või ettekandjad.
Diskorestoranide kliendid on
tavaliselt noored. Kasutatakse peamiselt masinamuusikat. Toitude ja
jookide valik on kitsam, põhirõhk on karastusjookidel ja
suupistetel. Teenindus on sageli korraldatud iseteenindusena
baariletist, võib olla ka lauas teenindus või mõlema
teenindusviisi kombinatsioon. Hinnad on noortele taskukohased.
Piljardi-, kaardimängu jne
restoranides on pakutavate toitude ja jookide valik kitsam, põhirõhk
on mängimisel. Teeninduse tase on tavaliselt tagasihoidlikum,
kasutatakse masinamuusikat.
Ööklubides võidakse kasutada kõiki
eelnimetatud ajaviitmise võimalusi. Põhirõhk on baarijookidel ja
suupistetel. Teenindus on korraldatud baarileti kaudu, toitude
serveerimiseks kasutatakse lauas teenindust (osalist teenindust).
Hinnatase on tavaliselt kõrge.
1.6. Baarid
Baarid on toitlustusettevõtted, mis
pakuvad peamiselt jooke ja supisteid, õdusat keskkonda ajaviitmiseks. Baari mõiste on väga lai. Baarid võivad olla
iseseisvad ettevõtted või asuda hotellides, restoranides, laevadel,
rongides, firmades jne. Iseseisvad ettevõtted võivad olla
toidubaarid, spetsialiseeritud baarid (karaokebaar, jäätisebaar,
pitsabaar, spordibaar, internetibaar, raamatubaar jne) või
joogibaarid (pubid). veinibaarid, kokteilibaarid. Hotellides võivad
olla lobby- baarid ehk fuajeebaarid, hotellides ja
restoranides ka kokteilibaarid, veinibaarid jne. Baarid asuvad
tavaliselt käidavates kohtades.
Toidubaarid pakuvad tavaliselt
suupisteid ja sageli ka sooje toite. Lisaks on suures valikus
karastusjooke, õllesid, alkohoolseid jooke. Tavaliselt on need
väikesed, mugava ja lihtsa interjööriga ettevõtted. Teenindus on
korraldatud baarileti kaudu. Sageli tuuakse toidud lauale ja
koristatakse kasutatud nõud. Hinnatase on tavaliselt keskmine.
Spetsialiseeritud baarides on
piiratud pakkumine. Tavaliselt on teenindus korraldatud baarileti
kaudu. Võib aga olla ka väga eksklusiivse interjööri ja kõrge
teenindustasemega spetsialiseeritud baare. Meelelahutusliku
suunitlusega baarides on põhitähelepanu konkreetse meelelahutuse korraldamisel. Karaokebaarides ja internetibaarides on vastav
tehnika, spordibaarides telerid ja vastav interjöör jne.
Pubides pakutakse tavaliselt
õllesid, laias valikus alkohoolseid ning karastusjooke, samuti
segujooke ja kokteile ning kuumi jooke. Menüüs on nii soojad kui
külmad suupisted. Tavaliselt on need ettevõtted väikesed ja
hubased, sisustus on lihtne ja vastupidav. Teenindus on korraldatud
baarileti kaudu, kasutatakse ka kombineeritud teenindust (tellimine
ja tasumine baariletis, toidud ja joogid toob lauda, kasutatud nõud
koristab laualt teenindaja).
Fuajeebaarides pakutakse kuumi
jooke ja suupisteid või kergeid eineid hotelli klientidele, sageli
ka väljast sisse astunud ( walk in) klientidele, kui hotell asub käidavas kohas. Sageli on sellistes baarides ka telerid ja
ajalehed-ajakirjad.
1.7.
Catering-ettevõtted
Catering-teenuse all
mõistetakse toitlustusteenuse pakkumist väljapool ettevõtte
statsionaarseid teenindusruume (firmade büroo- ja üldkasutatavates
ruumides, konverentsipaikades, teatrite ja kontserdisaalide
fuajeedes, välitingimustes üritustel, matkadel jne).
Catering-teenuseid pakuvad paljud toitlustusettevõtted –
restoranid, suurköögid jne. Tegutseb ka palju catering-firmasid,
millel puuduvad statsionaarsed teenindusruumid, see tähendab, et
ettevõttes toimub tootmine, teenindatakse aga kliendile sobivates
ruumides. Sellised firmad võivad pakkuda väga laias valikus
teenuseid: kohvipausid, lõunaeined ja pidulikud vastuvõtud
seminaridel ja konverentsidel, töökohtades toitlustamine,
peoteenindus kodudes ja erinevates ühiskondlikes ruumides, väikeste
seltskondade ja suurte inimhulkade toitlustamine väliüritustel jne.
Toodete valik on äärmiselt lai, samuti on catering-ettevõtted
tavaliselt väga paindlikud teeninduse korraldamisel, pakkudes nii
iseteenindusest, osalist teenindust, kui ka täielikku teenindust.
Kordamiseks
Loetlege toitlustusettevõtete tüüpe. Püüdke igat tüüpi ettevõtteid lühidalt iseloomustada.
Mida väljendab toitlustusettevõtte missioon?
Mida väljendab toitlustusettevõtte äriidee?
Milliseid take-away tüüpi ettevõteid oskad nimetada oma kodukohas (või näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus jne)?
Kes on McDonald´s, Hesburger keti ettevõtete kliendid Eestis?
Miks on kiirtoiduettevõtete populaarsus viimastel aastatel aina tõusnud?
Kas kiirtoiduettevõtted pakuvad vaid ebatervislikku toitu? Põhjendage?
Millised erinevused on kohvikute ja café’de pakkumises?
Millistes toitlustusettevõtetes on võimalik korraldada turismigruppide ettetellitud toitlustamist? Põhjendage?
Millistes ettevõtetes on võimalik korraldada bussituristide ette tellimata toitlustust.
Milliseid teenuseid pakub hotellirestoran? Mille järgi hinnatakse lõunasöögirestorani teenuse kvaliteeti?
Kirjeldage mõne enda poolt valitud pubi äriideed.
Milline on hotelli fuajeebaari äriidee?
Milliseid teenuseid pakuvad catering-ettevõtted?
Ülesanded
Tutvuge oma kooli söökla toimimisega. Kirjeldage menüüd, teeninduse korraldust, iseteenindusliini paigutust jne. Kas teenindus toimib ladusalt? Mida muudaksite? Põhjendage?
Koostage ideekaart ettevõtetest, mis pakuvad toitlustusteenuseid.
Rühmatöö. Loetlege ja võrrelge erinevaid rahvuslikke kiirtoite. Kasutage oma reisikogemusi, artikleid, internetiallikaid, erialaajakirju, reisikirjeldusi jne. Millistest toiduainetest need toidud on valmistatud? Miks need on populaarsed? Koostage rühma üldine nimekiri üldiselt tuntud rahvuslikest kiirtoitudest.
Koostage vastavalt alltoodud näitele võrdlustabel erinevate restoranide äriideedest.
Äridee
Kliendid
Tooted /teenused
Teeninduse korraldus
Imago
Näited
Hotellirestoran
hotelli kliendid konveretnsidest osavõtjad
ärilõunate korraldajad
............
Hommikusöök
Lõunamenüü
Ala carte menüü
Peoalauamenüü
Grupimenüü
....
Buffet-lauast hommikusöök
Osaline teenindus (lauas teenidus )
Täielik teenindus
Hotelli Radisson SAS restoran
...
Esindusrestoran
....
Rühmatöö. Sõnastage noorterestorani äriidee. Võib kasutada mõnd kõigile rühma liikmetele tuttavat olemasolevat toitlustusettevõtet, milles vastavaid muudatusi teha.
Lugege läbi juhtum (artikkel) ja sõnastage ettevõtte äriidee: kliendid, tooted, toimimine, imago.
Võrrelge catering-firmade kodulehtede informatsioonile tuginedes kolme erineva firma tooteid ja teenuseid. Millised on sarnasused, millised erinevused?
Illustreeriv
materjal:
Fotod erinevatest
toitlutusettevõtetest: restoran, kohvik , välitoitlustus (catering)
Illustratsiooniks,
sõltuvalt võimalustest, mõned fotod erinevate äriideedega
ettevõtetest (Mercado, Gloria , Wilde kohvik vmm)
11
Kõik kommentaarid