Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
1. Toitlustusettevõtete ja -teenuste liigid
Eesmärk: Õppida tundma toitlustusettevõtete tüüpe, toitlustusettevõtete äriideid ja eripärasid
Alapeatükid:
1.1.Toitlustusettevõtete tüübid ja äriidee
1.2. Kiirtoitlustusettevõtted
1.3. Kohvikud ja café´d
1.4. Sööklad ja teised suurköögid
1.5. Restoranid
1.6. Baarid
1.7. Catering -ettevõtted
1.1. Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed
Toitlustusettevõtete tüübid
Toitlustusettevõtteid võib liigitada erinevalt. Levinud on nende liigitamine toimimispõhimõtete järgi. Nii võib ettevõtte toimimispõhimõtetele toetudes välja tuua järgmised ettevõtete tüübid:
  • kiirtoiduettevõtted
  • kohvikud ja café´d
  • baarid
  • restoranid
  • catering-ettevõtted

Toitlustusettevõtete äriideed
Igal toitlusutusettevõttel on missioon ja äriidee. Ettevõtte misioon iseloomustab ettevõtte tegutsemise peasuunda (ehk MIKS ettevõte on turul?) ja on aluseks äriidee sõnastamisele. Äriidee sõnastamisel lähtutakse kliendite vajadustest , soovidest ja ootustest. Seega kirjeldab äriidee, millistele kliendirühmadele (KELLELE) ettevõtte tooted ja teenused on suunatud, MIDA ettevõte pakub ja KUIDAS toimitakse (vt joonis 1) ning tooteid ja teenuseid klientideni viiakse.
KELLELE?
MIKS?
KUIDAS?
MIDA?
Joonis 1. Toitlustusettevõtte äriidee.
  • Kiirtoiduettevõtted


    Take- away tüüpi ettevõtted ehk kaasaosutkohad

    Kaasaostukohad on ettevõtted, kust toitu ( vahepala või kerge eine) ostetakse kaasa kas koju, töökohale või siis söömiseks tänaval, autos, pargipingil. Kaasaostukohtade eeliseks on teenuse lihtsus ja kiirus ning soodsad hinnad. Selliseid ettevõtteid on bensiinijaamades, lennu- ja rongi- ja bussijaamades, kaubanduskeskustes, toidukauplustes, koos kohvikute ja toidubaaridega, teiste kiirtoiduettevõtetega. Klientidele pakutakse kaasaostmiseks tavaliselt hamburgereid, salateid , friikartuleid, võileibu, täidetud pikki saiu, pitsalõike, tortillasid, hiina kiirtoite jne. Toidud pakitakse karpidesse, paberpakenditesse, millest neid on hõlbus süüa kas sõrmede, pulkade, kahvli või lusikaga.
    Fast food tüüpi ettevõtted ehk traditsioonilised kiirtoiduettevõtted
    Traditsiooniliste kiirtoiduettevõtete äriidee võib olla väga mitmekesine , hot-dogi kärust kuni ultramodernsete noorsoo - või pererestoranideni. Paljudes piirkondades on ainult neile omased kiirtoiduettevõtted, näiteks Inglismaal fish& chips , Saksamaal würstel, Itaalias panini . Eestis pakutakse seda tüüpi ettevõtetes peamiselt pitsasid, kebabe, hamburgereid, friikartuleid või salateid, samuti karastusjooke ja kuumi jooke .
    Kuna kiirtoiduettevõtete tooted on enamasti samalaadsed (erinevad tavaliselt vaid kastmed ja lisandid), püüeldakse neis ettevõtetes erinevate maitsete või eriti hea kvaliteedi poole. Ka teenindus on samalaadne, seepärast püüdlevad ettevõtted aina kiirema ja kvaliteetsema teeninduse poole ning pakuvad klientidele erinevaid pakendeid. Sageli kasutatakse kiirtoiduettevõtetes iseteenindust. Teenindusliin on lihtsalt ja kliendile arusaadavalt korraldatud, informatsioon toodete ja hindade kohta väga hästi nähtav. Tavaliselt saab pakendatud toitu valida ja selle eest tasuda iseteenindusleti juures. Või siis pakendab tellitud toidu teenindaja , paneb kandikule ja klient viib selle ise lauda või võtab kaasa. Ka kasutatud nõud või toidupakendid viib klient ise kas kärusse või selleks mõeldud lauale. Interjöör neis ettevõtetes on lihtne, hinnad ei ole tavaliselt kõrged.
    Suurimad kiirtoiduettevõtete ketid maailmas on McDonald´s, Hesburger , Carrols, Pizza Hut jt. Peamiselt on sellist tüüpi ettevõtete klientideks lapsed ja noored, ka pikamaa-autojuhid, bussijuhid, turistid ja autodes pikemaid vahemaid läbivad reisijad. Üle maailma levinud kettides on hõlbus suhelda mistahes keeles, sest toitude valik ja teenindus on kõikjal samad. Lisaks on hinnad selgelt ja suurelt esile toodud, tellimine seega äärmiselt lihtne. Klient teab, et saab kõigis ühe keti ettevõtetes kindla kvaliteediga tooteid ja teenindust . Iga ettevõttekett on orienteerunud kindlatele kliendirühmadele ja tooted on nende soovidele ja vajadustele vastavad. Ettevõtete kettide kõrval on ka väga erinevate äriideedega üksikettevõtteid.
    1.3. Kohvikud
    Kohvikud on toitlustusettevõtted, kuhu tavaliselt minnakse väikest pausi pidama ja kerget einet nautima. Sageli asuvad kohvikud muude ettevõte juures (kaubanduskeskused, bensiinijaamad, büroohooned, õppeasutused, sadamad, lennujaamad jne). Kaubanduskeskuses asuvate kohvikute klientideks on tavaliselt sisseostude tegijad ja keskuse töötajad, büroohoonetes või nende läheduses büroode töötajad ja nende kliendid, bensiinijaamades turistid, autosõitjad, noored. Seda tüüpi ettevõtete kliendid vajavad lõõgastumisvõimalust ja kerget einet puhtas keskkonnas, soovivad lugeda värskeid lehti ja ajakirju. Kohvikusse minnakse ka jalgu puhkama , sõprade ja tuttavatega kohtuma või aega veetma.
    Tavalise kohvi ja tee kõrval on kohvikute menüüs sageli espresso, cappuccino , café au lait ja muud maitsekohvid ja teejoogid, samuti karastusjoogid, veed ja mahlad. Menüüs on erinevad pagaritooted – pirukad , saiakesed, samuti erinevad võileivad, täidetud batoonid, koogid. Mõned kohvikud pakuvad ka hommiku - ja lõunaeineid, jäätist ja jäätisekokteile. Kohvikutes on sageli iseteenindus . Teenindusliin on ettevõttes selliselt korraldatud, et klient ettevõttesse sisenedes kohe aru saaks, kuidas toimida. Hästi planeeritud teenindusliin kiirendab klientide teenindamist. Esimesena on saadaval kandikud ja söögiriistad, siis toiduvalik ja viimaseks joogid. Tasumine kliendi valitud toodete eest toimub teenindusliini lõpus. Söögisaalis on sageli kärud või lauad, kuhu kliendid saaavad panna kasutatud nõud. Teine võimalus teeninduse korraldamiseks on lauas teenindamine. Sel juhul istuvad kliendid vabasse lauda, teenindaja võtab neilt tellimuse ja toob tellitu lauda. Hiljem arveldab teenindaja klientidega lauas ja koristab kasutatud nõud. Teenindus võib olla korraldatud ka selliselt, et osa laudu on iseteenindusega, osasid laudu teenindavad ettekandjad.
    1.4. Sööklad ja teised suurköögid
    Suurköögid on toitlustusettevõtted, mis tegutsevad koolides ja teistes koolitusasutustes, haiglates jt meditsiiniasutustes, hooldusteenust pakkuvates ettevõtetes jne. Suurköökide toimimise eripäraks on toidu valmistamine suurtes kogustes . Kasutatakse väga palju pooltooteid (liha, köögiviljad, kastmete pooltooted jne), mis säästavad aega ja tööjõudu. Teenindus on kõige sagedamini korraldatud iseteenindusena. Olenevalt ettevõtte omapärast, milles suurköök asub, kasutatakse ka teisi teeninduse korraldamise viise.
    Sööklad paiknevad tavaliselt erinevate ettevõtete, nagu koolid, haiglad , hooldekodud, firmad jne juures ning pakuvad toitlustusteenust vastavalt nende ettevõtete töö eripärale.
    Haiglates on sööklate klientideks patsiendid, ja haigla töötajad. Sellised sööklad pakuvad päevamenüüd: nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusööki ja vahepalasid põhisöögikordade vahel. Haiglate sööklates valmistatakse ka dieettoite. Toit valmistatakse tavaliselt ühes tootmisköögis ja transporditakse haigla erinevate osakondade jaotusköökidesse laiali. Süüakse kas söögisaalides või palatites.
    Hooldekodude ja muude sotsiaalasutuste sööklate klientideks on seal elavad vanurid või puudega inimesed, samuti töötajad. Pakutakse päevamenüüd, valmistatakse ka dieettoite. Nendes sööklates süüakse tavaliselt ühises suures söögisaalis, sest einetel on ka sotsiaalne eesmärk. Hooldeasutuses viibijatele võidakse toit viia ka tubadesse. Sellistest sööklatest viivad sotsiaaltöötajad sageli toitu ka vanurite ja puudega inimeste kodudesse.
    Lasteaedades valmistatakse toitu lastele ja lasteaia töötajatele. Toit valmistatakse ühes köögis ja transporditakse rühmadesse, kus toit serveeritakse ja süüakse. Pakutakse hommiku- ja lõunasööki ning õhtuoodet.
    Koolide sööklate klientideks on õpilased, õpetajad ja kooli töötajad. Pakutakse lõunasööki, pikapäevarühmade õpilastele ka oodet.
    Kaitsevägede kantiinide klientideks on kaitseväelased ja väeosade külalised. Pakutakse kogupäevamenüüd, mis peab katma kaitseväelaste vajadused, olema väga toitev ja vaheldusrikas.
    Kinnipidamisasutuste sööklad valmistavad toitu vangidele ja kinnipidamisasutuse personalile ning külastajatele. Toit võidakse transportida kongidesse või süüakse ühises söögisaalis. Personalisööklate klientideks on ettevõtte töötajad, ettevõtte külalised ja sageli ka lähedal asuvate ettevõtete töötajad. Tavaliselt pakutakse hommikusöögimenüüd ja lõunamenüüd, kohvipauside ajal kohvi ja selle juurde kuuluvat.
    Paljusid ülalloetletud sööklaid opereerivad toitlustusettevõtete ketid. Eesti suurim toitlustusettevõtete kett on Fazer Amica Eesti.
    Kaubanduskeskuste suurköögid valmistavad laias valikus kulinaariatooteid kaupluste pooltoodete lettidesse, erinevaid külmi ja kuumi toite valmistoodete lettidesse, samuti mitmesuguseid pagaritooteid.
    Keskusköögid toodavad pooltooteid, valmistoite ja eineid lennukitele, laevadele, rongidele. Need võivad valmistada pooltooteid ka teistele köökidele ning kulinaariatooteid ja valmistoite toidukauplustele.
    Keskusköökidest võidakse viia valmistoitu koolide, firmade jne sööklatesse ja teistesse ettevõtetesse. Pooltooteid ja valmistoite võidakse toota ka erinevatele toitlustusettevõtetele, kus kohapeal toitu ei valmistata või valmistatakse osaliselt.
    1.5. Restoranid
    Restoranid on toitlustusettevõtted, mis pakuvad kvaliteetset tooodet ja teenindust, mugavat keskkonda ja sageli ka ajaviidet. Restorani mõiste on väga lai. Restoranid võivad olla iseseisvad toitlustusettevõtted või asuda hotellides, laevadel, rongides, firmades jne. Iseseisvad ettevõtted võivad olla esindusrestoranid, lõunasöögirestoranid, konkreetsetele toodetele või köökidele spetsialiseerunud restoranid (pitsarestoranid, kalarestoranid, biifsteegirestoranid, küüslaugurestoranid, prantsuse, vahemere, itaalia, kreek , vene jne köögile spetsialiseerunud jne), ajaviiterestoranid jne. Äriidee võib olla ka kombinatasioon eelnimetatutest jne.
    Hotelli restoran pakub tavaliselt buffet -lauast või osalise teenindusega hommikusööki hotelli klientidele, lõunasööki nii päevamenüü kui à la carte menüü (à la carte on võimalus valida roogasid menüükaardilt) järgi nii hotelli külalistele kui teistele klientidele, konverentsikeskuse klientidele. Õhtul pakutakse à la carte menüüd või tellimuseineid, luuakse tingimused mugavaks ajaviitmiseks. Hotelli restoran pakub sõltuvalt hotelli äriideest ka pidulikke eineid, kohvipause seminaridest ja konverentsidest osavõtjatele, einete serveerimist hotellitubades ja hotelli üldkasutatavates ruumides (kabinettides, saunades jne). Hotelli restoran valmistab suupisteid hotelli erinevate baaride ja kohvikute tarvis, sageli pakub ka catering- teenust, hooldab hotellitubade minibaare, pakub toateenindust. Lõunasel ja õhtusel ajal teenindavad tavaliselt kelnerid või ettekandjad, kasutatakse kas osalist või täielikku teenindust lauas, guéridon- teenindust (käruteenindust). Hinnatase vastab hotelli tasemele .
    Esindusrestoranide e. gourmet- restoranide toidukaart on väga rikkalik või sisaldab erilisi roogi. Menüü rahuldab väga nõudlike klientide (gurmaanide e. toidunautlejate) nõudmisi. Road menüüs on originaalsed, väga keeruka valmistusviisiga, sageli erilistest toiduainetest valmistatud või eriliselt serveeritud. Joogikaart on samuti väga rikkalik ja rahuldab ka nõudlikku maitset . Interjöör on luksuslik , mööbel ja serviis hinnalised, teenindus väga kõrge kvaliteediga. Kliente teenindavad kelnerid, kasutatakse lauas teenindamist (kas osalist, täielikku või guéridon- teenindust). Osa toite valmistatakse sageli lõplikult või serveeritakse söögisaalis kliendi nähes. Sellistes restoranides pakutakse esinduseineid era- ja korporatiivklientidele ning pidulikke eineid. Hinnatase on kõrge.
    Lõunasöögirestoranides on toitude ja jookide valik menüüs tavaliselt kitsas, teenindus on korraldatud kas iseteenindusena (lõunaeine buffet-lauas) või osalise teenindusena söögilauas. Võib olla ka kombineeritud teenindus – osa söögisaali on eraldatud iseteeninduse jaoks, osasid laudu aga teenindatakse. Või on salatid iseteeninduslauas, ülejäänud menüü osas teenindatakse lauas. Teenindavad kelnerid või ettekandjad. Klientideks on konverentsidest, seminaridest ja muudest kogunemistest osavõtjad, ümberkaudsete firmade töötajad, ärilõunate korraldajad, rühmaturistid ja muud püsi- ja juhukliendid. Neis ettevõtetes pööratakse tähelepanu erinevate kliendirühmade soovide ja vajaduste rahuldamisele. Tavaliselt on eraldi pakkumised igapäevastele lõunastajatele ehk püsiklientidele (näiteks päevapakkumine), lastele (lastemenüü), eritoiduvaliku vajajatele (toitude juures märkus G – gluteenitu, VL – väikese laktoosisisaldusega, L – laktoositu, T –taimne jne). Hinnatase on neis restoranides mõõdukas.
    Spetsialiseeritud toidurestoranid võivad olla:
    • rahvusköögile spetsialiseerunud restoranid (Prantsuse, Hiina, Tai, Vene, Kreeka, Itaalia jne)
    • etnilised restoranid (näiteks Eesti restoranid Eestis)
    • teemarestoranid (õllerestoranid, veinikeldrid, veinipööningud, rokirestoranid, talveaiarestoranid, vihmametsarestoranid, jahimeeste restoranid jne)
    • kindlatele toiduainetele spetsialiseerunud (kala-, mereandide, liha-, paprika -, küüslaugurestoranid jne)
    • kindlatele toitudele spetsialiseerunud (pitsad, hamburgerid, kebabid jne)
    Sellistes restoranides on nii välis- kui sisekujundus, interjöör, teenindajate riietus kujundatud vastavalt ettevõtte äriideele. Teenindus võib olla nii iseteenindus kui lauas teenindus (nii osaline kui täielik). Hinnatase võib sõltuvalt äriideest olla väga erinev.
    Ajaviiterestoranid võivad olla:
    • sissepääsumaksuga esindusrestoranid
    • tantsurestoranid
    • diskorestoranid
    • piljardi - ja kaardimängu jne mängude restoranid
    • ööklubide restoranid
    Sissepääsumaksuga restoranides on tavaliselt varietee- või kabareeprogramm, striptiisi- või muusikaprogramm jne, mille vaatamine on tasuline . Roogade ja jookide valik on rikkalik. Võidakse pakkuda ka kindla menüüga mitmekäigulist õhtusööki, mille juurde kuuluvad sobivad joogid. Tavaliselt on külalistel võimalus programmi vaheaegadel ja pärast programmi tantsida. Sellistes ettevõtetes on lauas teenindus (tavaliselt osaline teenindus, aga võib olla ka täielik või guéridon- teenindus). Teenindavad kelnerid. Hinnatase on kõrge.
    Tantsurestoranis on põhitähelepanu tantsuvõimalusel (tantsupõrand ja –orkester). Toidu- ja joogikaardid on tavaliselt suure valikuga, et rahuldada erinevaid kliente. Tantsurestoranides on kõige sagedamini lauas teenindus (osaline teenindus), teenindavad kelnerid või ettekandjad.
    Diskorestoranide kliendid on tavaliselt noored. Kasutatakse peamiselt masinamuusikat. Toitude ja jookide valik on kitsam, põhirõhk on karastusjookidel ja suupistetel. Teenindus on sageli korraldatud iseteenindusena baariletist, võib olla ka lauas teenindus või mõlema teenindusviisi kombinatsioon. Hinnad on noortele taskukohased.
    Piljardi-, kaardimängu jne restoranides on pakutavate toitude ja jookide valik kitsam, põhirõhk on mängimisel. Teeninduse tase on tavaliselt tagasihoidlikum, kasutatakse masinamuusikat.
    Ööklubides võidakse kasutada kõiki eelnimetatud ajaviitmise võimalusi. Põhirõhk on baarijookidel ja suupistetel. Teenindus on korraldatud baarileti kaudu, toitude serveerimiseks kasutatakse lauas teenindust (osalist teenindust). Hinnatase on tavaliselt kõrge.
    1.6. Baarid
    Baarid on toitlustusettevõtted, mis pakuvad peamiselt jooke ja supisteid, õdusat keskkonda ajaviitmiseks. Baari mõiste on väga lai. Baarid võivad olla iseseisvad ettevõtted või asuda hotellides, restoranides, laevadel, rongides, firmades jne. Iseseisvad ettevõtted võivad olla toidubaarid, spetsialiseeritud baarid (karaokebaar, jäätisebaar, pitsabaar, spordibaar, internetibaar, raamatubaar jne) või joogibaarid (pubid). veinibaarid, kokteilibaarid. Hotellides võivad olla lobby- baarid ehk fuajeebaarid, hotellides ja restoranides ka kokteilibaarid, veinibaarid jne. Baarid asuvad tavaliselt käidavates kohtades.
    Toidubaarid pakuvad tavaliselt suupisteid ja sageli ka sooje toite. Lisaks on suures valikus karastusjooke, õllesid, alkohoolseid jooke. Tavaliselt on need väikesed, mugava ja lihtsa interjööriga ettevõtted. Teenindus on korraldatud baarileti kaudu. Sageli tuuakse toidud lauale ja koristatakse kasutatud nõud. Hinnatase on tavaliselt keskmine.
    Spetsialiseeritud baarides on piiratud pakkumine. Tavaliselt on teenindus korraldatud baarileti kaudu. Võib aga olla ka väga eksklusiivse interjööri ja kõrge teenindustasemega spetsialiseeritud baare. Meelelahutusliku suunitlusega baarides on põhitähelepanu konkreetse meelelahutuse korraldamisel. Karaokebaarides ja internetibaarides on vastav tehnika, spordibaarides telerid ja vastav interjöör jne.
    Pubides pakutakse tavaliselt õllesid, laias valikus alkohoolseid ning karastusjooke, samuti segujooke ja kokteile ning kuumi jooke. Menüüs on nii soojad kui külmad suupisted. Tavaliselt on need ettevõtted väikesed ja hubased, sisustus on lihtne ja vastupidav. Teenindus on korraldatud baarileti kaudu, kasutatakse ka kombineeritud teenindust (tellimine ja tasumine baariletis, toidud ja joogid toob lauda, kasutatud nõud koristab laualt teenindaja).
    Fuajeebaarides pakutakse kuumi jooke ja suupisteid või kergeid eineid hotelli klientidele, sageli ka väljast sisse astunud ( walk in) klientidele, kui hotell asub käidavas kohas. Sageli on sellistes baarides ka telerid ja ajalehed-ajakirjad.
    1.7. Catering-ettevõtted
    Catering-teenuse all mõistetakse toitlustusteenuse pakkumist väljapool ettevõtte statsionaarseid teenindusruume (firmade büroo- ja üldkasutatavates ruumides, konverentsipaikades, teatrite ja kontserdisaalide fuajeedes, välitingimustes üritustel, matkadel jne). Catering-teenuseid pakuvad paljud toitlustusettevõtted – restoranid, suurköögid jne. Tegutseb ka palju catering-firmasid, millel puuduvad statsionaarsed teenindusruumid, see tähendab, et ettevõttes toimub tootmine, teenindatakse aga kliendile sobivates ruumides. Sellised firmad võivad pakkuda väga laias valikus teenuseid: kohvipausid, lõunaeined ja pidulikud vastuvõtud seminaridel ja konverentsidel, töökohtades toitlustamine, peoteenindus kodudes ja erinevates ühiskondlikes ruumides, väikeste seltskondade ja suurte inimhulkade toitlustamine väliüritustel jne. Toodete valik on äärmiselt lai, samuti on catering-ettevõtted tavaliselt väga paindlikud teeninduse korraldamisel, pakkudes nii iseteenindusest, osalist teenindust, kui ka täielikku teenindust.
    Kordamiseks
  • Loetlege toitlustusettevõtete tüüpe. Püüdke igat tüüpi ettevõtteid lühidalt iseloomustada.
  • Mida väljendab toitlustusettevõtte missioon?
  • Mida väljendab toitlustusettevõtte äriidee?
  • Milliseid take-away tüüpi ettevõteid oskad nimetada oma kodukohas (või näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus jne)?
  • Kes on McDonald´s, Hesburger keti ettevõtete kliendid Eestis?
  • Miks on kiirtoiduettevõtete populaarsus viimastel aastatel aina tõusnud?
  • Kas kiirtoiduettevõtted pakuvad vaid ebatervislikku toitu? Põhjendage?
  • Millised erinevused on kohvikute ja café’de pakkumises?
  • Millistes toitlustusettevõtetes on võimalik korraldada turismigruppide ettetellitud toitlustamist? Põhjendage?
  • Millistes ettevõtetes on võimalik korraldada bussituristide ette tellimata toitlustust.
  • Milliseid teenuseid pakub hotellirestoran? Mille järgi hinnatakse lõunasöögirestorani teenuse kvaliteeti?
  • Kirjeldage mõne enda poolt valitud pubi äriideed.
  • Milline on hotelli fuajeebaari äriidee?
  • Milliseid teenuseid pakuvad catering-ettevõtted?

    Ülesanded


  • Tutvuge oma kooli söökla toimimisega. Kirjeldage menüüd, teeninduse korraldust, iseteenindusliini paigutust jne. Kas teenindus toimib ladusalt? Mida muudaksite? Põhjendage?
  • Koostage ideekaart ettevõtetest, mis pakuvad toitlustusteenuseid.
  • Rühmatöö. Loetlege ja võrrelge erinevaid rahvuslikke kiirtoite. Kasutage oma reisikogemusi, artikleid, internetiallikaid, erialaajakirju, reisikirjeldusi jne. Millistest toiduainetest need toidud on valmistatud? Miks need on populaarsed? Koostage rühma üldine nimekiri üldiselt tuntud rahvuslikest kiirtoitudest.
  • Koostage vastavalt alltoodud näitele võrdlustabel erinevate restoranide äriideedest.
    Äridee
    Kliendid
    Tooted /teenused
    Teeninduse korraldus
    Imago
    Näited
    Hotellirestoran
    hotelli kliendid konveretnsidest osavõtjad
    ärilõunate korraldajad
    ............
    Hommikusöök
    Lõunamenüü
    Ala carte menüü
    Peoalauamenüü
    Grupimenüü
    ....
    Buffet-lauast hommikusöök
    Osaline teenindus (lauas teenidus )
    Täielik teenindus
    Hotelli Radisson SAS restoran
    ...
    Esindusrestoran
    ....
  • Rühmatöö. Sõnastage noorterestorani äriidee. Võib kasutada mõnd kõigile rühma liikmetele tuttavat olemasolevat toitlustusettevõtet, milles vastavaid muudatusi teha.

  • Lugege läbi juhtum (artikkel) ja sõnastage ettevõtte äriidee: kliendid, tooted, toimimine, imago.
  • Võrrelge catering-firmade kodulehtede informatsioonile tuginedes kolme erineva firma tooteid ja teenuseid. Millised on sarnasused, millised erinevused?
    Illustreeriv materjal:
    Fotod erinevatest toitlutusettevõtetest: restoran, kohvik , välitoitlustus (catering)
    Illustratsiooniks, sõltuvalt võimalustest, mõned fotod erinevate äriideedega ettevõtetest (Mercado, Gloria , Wilde kohvik vmm)
    11
  • Vasakule Paremale
    Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid #1 Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid #2 Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid #3 Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid #4 Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid #5 Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid #6 Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sander Soobik Õppematerjali autor
    Õppida tundma toitlustusettevõtete tüüpe, toitlustusettevõtete äriideid ja eripärasid.

    Sarnased õppematerjalid

    Toitlustusettevõtted
    8
    doc

    Toitlustusettevõtted

    Järvamaa Kutsehariduskeskus KM11 Toitlustusettevõtted Juhendaja: Ruth Muru Koostaja: Kerli Saluste Paide 2015 1.Mida väljendab toitlustusettevõtte äriidee?..........................................................................3 2.Miks on restoranid toitlustusteenuste turul?........................................................................3 3. Milliseid restorane oskate nimetada oma kodukohas (või näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus jne)?.............................................................................................................................3 4. Milliseid hotellirestorane oskate nimetada?........................................................................3 5. Kirjeldage üht hotellirestorani............................................................................................3 6. Kes on hotellirestorani kliendid?.........................................

    Kodumajandus
    Asjaajamise alused
    652
    pdf

    Asjaajamise alused

    Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2

    Analüüsimeetodid äriuuringutes
    Toitlustusettevõtte liigitus ja äriidee
    12
    pdf

    Toitlustusettevõtte liigitus ja äriidee

    Toitlustusteenuse Eesmärk Ajalooline taust sektor Restoranid Toidu ja joogiga Kasvasid välja varustamine, üldiselt kõrged hotelli söögisaalidest, kui hinnad ja kõrgetasemeline kokad soovisid alustada oma teenindus äri Ühiskondlik toitlustus Pakutakse toitu ja On läbi teinud (siia kuuluvad caféd, pizzeriad, jooki madalate või keskmiste erinevaid arengufaase grillid, coffee shop’id, steak hindadega koos piiratud house’id) teenindusega Kiirtoitlustus (fast Toidu ja joogi On arenenud food) pakkumine väga ühiskondliku toitlustamise ja

    Majandus
    Restoranid ja rahvusrestoranid tänapäeval
    2
    docx

    Restoranid ja rahvusrestoranid tänapäeval

    1 Minu teemaks oli Restoranid ja rahvusrestoranid tänapäeval. 2 Restoraniks nimetatakse traditsiooniliselt kõrgema klassi söögikohti, mis on keskmisest kallimad ning kus lauda istunud külastajaid teenindab kelner. Tänapäeva restoranid on mõeldud külalistele, kes tellivad menüüs pakutavast valikust toite, mis spetsiaalselt neile valmistatakse. Uuemal ajal levinud ka mõiste "kiirtoidurestoran" näiteks McDonalds, mis klassikalises mõttes restoranide hulka ei kuulu. 3 Restoranid paiknevad tihti hotellides, meelelahutusasutustes, klubides või eraldi majana. Samuti on restoranid ka laevadel ja rongides. Teisalt kasutatakse sadamalinnades tihti vanu laevu restoranidena, mis enamasti küll ei sõida, vaid seisavad kai ääres. Näiteks restoran "Admiral", mis asub ajaloolisel aurulaeval Tallinna sadamas. 4 Restorane peetakse teisteski eksootilistes või eksklusiivsetes paikades, näiteks tegutsevad Eestis restoranid Tallinna teletornis ja Tartu ajaloolises püssirohukeldris. T?

    Kultuur
    TEENINDUSE LIIGID JA JOOKIDE SERVEERIMINE
    8
    docx

    TEENINDUSE LIIGID JA JOOKIDE SERVEERIMINE

    VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL KOKK TEENINDUSE LIIGID JA JOOKIDE SERVEERIMINE Referaat Sisukord: 1. Teeninduse liigid 1.1. Iseteenindus Viljandi 2010 1.2. Osaline teenindus 1.3. Täisteenindus 2. Jookide serveerimine 2.1. Iga jook maitseb ainult oma õigest klaasist hästi 2.2. Joogietikett näeb ette jookide pakkumist õigel temperatuuril, mis jällegi aitab konkreetse joogi maitsel hästi esile tulla 2.3. Klaasid 2.4. Klaaside käsitlemine 2.5. Jookide garneering 2.6. Kuumade jookide serveerimine 2.7. Külmade jookide serveerimine 2.8

    Teenindus
    suurköök
    10
    doc

    suurköök

    Töökorraldus Suurköögis Referaat Sisukord: 1 1. Sissejuhatus lk 3 2. Suurköögi mõiste lk 4 3. Suurköögi tootmistöö planeerimine lk 5 4 Töötaja tegevuse planeerimine lk 6 5 Suurköögi Pildid lk 7 7 puhasutstööd suurköögi tootmisruumides lk 8 6 Kokkuvõtte lk 9 Sissejuhatus 2 Igal suurköögil on missioon ja äriidee. Ettevõtte missioon iseloomustab selle tegutsemise peasuunda (ehk MIKS ettevõte on turul?) ja on aluseks äriidee sõnastamisele. Äriidee sõnastamisel lähtutakse kliendite vajadustest, soovidest ja ootustest. Seega kirjeldab äriidee, millistele kliendirühmadele (KELLELE) ettevõtte tooted ja teenused on suunatud, MIDA ettevõte pakub ja KUIDAS toimitakse ning tooteid ja teenuseid klientideni viiaks

    Kokandus
    Hotellimajanduse põhimõisted ja komponendid
    6
    doc

    Hotellimajanduse põhimõisted ja komponendid

    sõlmitakse eluruumi üürileping ; õppeasutuse poolt õppeasutuses õppivate või töötavate isikute majutamist ; majutamist reisijateveoteenuse osutamiseks kasutatavas transpordivahendis ; erakordsetes tingimustes ööbimise võimaldamist elamuse saamise eesmärgil (näiteks vabas looduses , onnis, parvel jne) Majutusteenust võib ettevõtja osutada ainult tunnustatud majutusettevõttes, mis tähendab, et pakutavate teenuste kvaliteedi vastavust kohustuslikele miinimumnõuetele on kontrollitud ja ettevõtjatele on väljastatud vastavasisuline tunnistus. Majutusettevõtte liik iseloomustab ettevõtet ja selle kaudu pakutavat teenuse taset. Peamised majutusettevõtete liigid Eestis on hotell, motell , külalistemaja, hostel , puhkeküla ja ­laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Majutusasutuse toode on kliendi elamus, kogemus , mulje , mis kujuneb järgmiste

    Klienditeenindus
    Nimetu
    17
    docx

    Nimetu

    Osakonna juhi korraldused seoses osakonna töö korraldamisega on kohustuslikud selle osakonna töötajatele. Häiregrupi juhi korraldused on kohustuslikud häiregrupis olevatele laevapere liikmetele. 6 Laevapere liige peab teadma ja täitma tööohutuse, tuleohutuse, keskkonnakaitse, immigratsiooni-, sanitaar-, tolli- ja sadamaeeskirju ning norme. Eeskirjade ja normide rikkumise eest kannab iga laevapere liige isiklikku vastutust. 7 4 TEENUSTE LÜHITUTVUSTUSED (Pakutavad teenused, hinnatase. Kas teenused on aja jooksul muutunud? Miks?; Toodete ja teenuste müügikorraldus ja ­ tingimused) 4.1 Meelelahutusteenused Laeval on meelelahututeenus, mille keskuseks on showbaar. Igal õhtul saab seal kuulata elavat muusikat Eesti tuntud artisti esitluses. Korraldatakse lotoõhtuid, lastediskot ja kohapeal on professionaalsed tantsijad, kes esinevad oma programmiga.

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (1)

    flopsi profiilipilt
    maire aasmäe: toitlustus ettevõtte äriplaan
    22:18 19-10-2017



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun