5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristin Kaskema
Õppematerjali autor
funktsionaalsed ja morfoloogilised reservid, nende mahtu ja iseloomu, mobiliseerida ning energeetilise kindlustamise eripära. Kõik see on aluseks funktsionaalse ettevalmistuse struktuurile, milles treeneri seisukohalt on olulisemad: · Võimsus-määrab funktsionaalsete süsteemide tipu · Ökonoomsus- määrab koormuste funktsionaalse väärtuse · Stabiilsus-määrab ära võime säilitada energeetiliste ja funktsionaalsete süsteemide kõrgeid tasemeid. Nende sportlaste juures on iseloomustatud faktorite suured varieerumised ja kõikumised. Ökonoomsust ja võimsust võib kujutada kui funktsionaalse ettevalmistuse baaskvaliteete, mis on aluseks stabiilsusele . Stabiilsus omad suurt diagnostilist väärtust vastupidavusalade füüsilise vormi hindamisel. Vastupidavustreeningu energeetilised alused ja spetsiifika Vastupidavuse vahetul arendamisel on vaja minna veelgi konkreetsemaks ja lähtuda bioenergeetilistest kriteeriumitest,milleks on: 1) võimsus
ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast, et jalgade jõudu ja jooksu kiirust suurendada. Palava ilmaga treenides intensiivselt või võisteldes tihti, tekib tahes tahtmata organismis vedeliku puudus - laguained ei välju täielikult organismist, lihased väsivad. 2 Et vabaneda laguainetest, tuleks hommikul vara kui on jahedam teha aeg-ajalt pikem aeglasem tühjendusjooks-ka püsivastupidavuse suurendamiseks,et sitkus ei kahaneks. Õige koormusega vastupidavustreening on tervise tugevdamise alustala. Hea vastupidavus on üks tähtsamaid tugeva tervise ja töövõime eeldusi, samuti mõjub see soodsalt eluea pikenemisele. Vastupidavuse arendamine mõjutab kogu organismi.
tempole. Kõndida võiks umbes ühe kilomeetri, aga kui jooksmisega ei tegeleta tihti, siis võiks rohkemgi. Kui on tegemist kiirendusjooksuga; siis peaks ideaalne soojendus olema 20 - 40 minutiline. Enamus jooksjaid ei soojenda piisavalt ning selle tagajärjel pole keha valmis hapnikku transportima ja pole võimelised head tempot saavutama. Kõnni paar minutit, jookse omas aeglases tempos 15 - 20 minutit ja aktiveeri lihased venitamise ja jooksuharjutustega. Tavaliselt määrab jooksudistants soojenduse pikkuse. Lühemate maade jooksmisel on vaja põhjalikumalt soojendada, sest nende puhu tuleb kiirust rakendada kohe alguses. Maratonijooksjad saavad esimesi kilomeetreid kasutada rahulikult kõndides või joostes ning rahulikult üle minna oma temposse. Mõned head harjutused, mis panevad keha liikuma: Puusaringid Ülakeha keeramine vasakule ja paremale Sääretõstejooks ja põlvetõstejooks
kuidas arendada jõudu kiiresti. Tugevaks ei sünnita, tugevaks saadakse regulaarse ja õige harjutamisega. Lihasjõud aitab suurendada sportlikku saavutusvõimet, ennetada vigastusi ning säilitada eluks olulist õiget rühti. Jõudu on vaja igasuguste liigutuste sooritamisel. 2 1. KUIDAS ALUSTADA JÕU ARENDAMIST? Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamismehhanismi arendamine ja täiustamine. Esiteks on vaja sooritada tugevaid lihas kokkutõmbeid, kusjuures nende arv (jõuharjutuste korduste arv) määrab määrab metaboliitide hulga. Teise ülesande täitmiseks peab üldine koormus olema küllaltki suur. See aga nõuab harjutuste kordamist. Kordamist nõuab ka koordinatsioonimehhanismide täiustamine. Seega on põhiteeks jõu arendamisel harjutuste kordamine kordamismeetodil. Harjutuste kordamine jõi arendamisel toimub seeriatena, ühes seerias korratakse harjutusi ilma vahepealse puhkepausita
Esimesed teadaolevad jooksuvõistlused olümpial toimusid Vana-Kreekas. Hiljem sai alguse Briti saartelt tänapäevale sarnane kergejõustik, kus aladeks on mitmesugused jooksualad nagu sprint, kesk- ja pikamaajooks, teate- ja tõkkejooksud [6]. 1.1. Mõju organismile Jooksmine kui sport on tähtis eelkõige noores eas tulevaseks eluks. Jooksmine on kõige lihtsam viis füüsilise vormi hoidmiseks ja tervise tugevdamiseks regulaarselt jooksmas käimisel. Sportivatel noortel arenevad lihased kiiremini kui nendel, kes ei ole füüsiliselt aktiivsed. Jooksmine tagab noortele tugevama tervise ja kehalise töövõime, hea enesetunde ning on ka suurepärane vahend stressi ja väsimuse vastu. Ka pole jooksmisega kunagi hilja alustada. Tuleb lihtsalt leida aega selle jaoks ja sobiv riietus ning jooksmist tuleks alustada lühemate distantsidega. Seejärel järk- järgult suurendada treeningkoormust [1]. Regulaarne jooksmine tagab tervislikuma eluviisi ning arendab vastupidavust.
raskustreeninguga. Kui kehamass ei sisalda rasva, on ainevahetus kiirem. Trimmimine tähendab praktikas rasvaprotsendi alanemist, lihasmassi mõõdukat kasvu ning lihastoonuse positiivset tõusu, mille tagajärjel inimese rüht paraneb. Parim kaalukaotamise valem ehk viis keha trimmimiseks on aeroobsed harjutused, millele on liidetud raskustreening. Aeroobikaharjutus põletab kaloreid ja vähendab kogu keha rasvakogust. Samal ajal saad raskustreeninguga lihased, milles on vähem rasva ja on parema toonusega. Iga juurde tulev lihasekilo kiirendab su ainevahetust 50 kalori võrra päevas nii põletad ööpäevas ka rohkem kaloreid. Iga sinu lihas koosneb sadadest lihaskiududest, mis on kaetud sidekoelise ümbrisega. Treeningul raskusi tõstes põhjustab lisakoormus nendes kiududes mikrorebendeid. Treeningutee vahele jääval puhkeperioodil parandab keha lihaskiude, selle tulemusena
Pikamaajooks Jooksutreeningud on erinevad vastavalt valitud distantsidele. Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega. Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72- 78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja kiirustreeninguid. Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%, langes jõutreeningu osakaal 1-3%. Võistlusettevalmistus periood 1972.a. Oli kolme kuu jooksul 796, 718
Klass: 9.c Juhendaja: ----------- Tallinn 2015 1 Table of Contents Gustav Adolfi Gümnaasium........................................................................................................1 Referaat.......................................................................................................................................1 1. Lihas........................................................................................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid....................................................................................................................4 1.2.1 Skeletilihased....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid