Ron Clarke (0)

Ronald „Ron“ Clarke
„Kui miski väärib tegemist, siis tuleb seda teha hästi“. Seda on öelnud tuntud Austraalia pikamaa staier Ronald „Ron“ Clarke, kes jääb igavesti mõistatuseks. Mees, kes sooritas fantastilisi vastupidavuse vägitükke, võis klubi võistlustel kaotada peaaegu tundmatule või olla löödud pealtnäha tühise asjaolu läbi. Mõningas mõttes kajastavad suured kõikumised Ron Clarke`i karjääris tema jooksufilosoofiat, põhimõtet, et ta jookseb jooksmise enda, mitte võidu pärast. Ta võtab võidujooksu nagu elu ennast ja kes tahab teda mõõta, peab mõõtma kogu tema karjääri, mitte ainult tema pronksmedalit Tokio olümpialt vaid tema kaheksateist kümmet maailmarekordit mida ta purustas 60.ndatel aastatel. Tema kohta öeldakse, et ta oli selle kümnendi uuendaja ja revolutsionäär. Clarke küll ei olnud suurvõistluste mees, kuid kaheksateist maailmarekordit räägivad tema sihikindlusest ja pühendumisest, mis tegid tast suurepärase atleedi. Pärast jooksuradadelt lahkumist jäädakse Ron Clarke`i kaua mäletama mitte niipalju tema rekordijooksude tõttu vaid kui sportlast, kes oli väga suure südamega ja pidas oma jooksukaaslasi, mitte vastasteks ega vaenlasteks. Clarke viis äärmusteni võistlemise. Hoolimat vastastest, pelgamata tulemustest, võistles ta kunas tahes, kellega tahes, kus tahes. Clarke arvas nimelt, et rahuldus tuleneb võistlusprotsessist endast, ägedast võrdsete vastaste vahelisest heitlusest, misjärel lõpptulemusel pole suuremat tähtsust. Sageli ta tunneb kergelt saadud võidu üle vähemat heameelt kui napi, pinevas lõpuheitluses kaotatud jooksu üle.
Spordis ei ole kaotajaid ega võitjaid. Kõik inimesed, kes teevad sporti mõnuga, tunnevad himu liikumise vastu ja jälgivad tervislikke eluviise on kõik võitjad.