.40kPa - allapaigutatud torudega lüpsiplatsil 38...42kPa - ülespaigutatud torudega lüpsiplatsil 42...45 kPa - torusselüpsi seadmes 44..48 kPa - mõõdetakse vaakummeetriga. Lehmade ajamine lüpsikohale - ajamine toimugu rahulikult, loomdele ei tohi lüpsi eel tekitada stressi. Kui lüps toimub harjumuspärase rutiini kohaselt, lähevad lehhmad tavaliselt ise lüpsikohale. - Platsi eelootealalt tuleb esimestena platsile ajada tilkuvate nisadega loomad - lüpsiplatsil tuleb esimesena nisakannud alla asetada tilkuvate nisadega lehmale. Udara ettevalmistus lüpsiks - puhastada nisa ja nisaümbrus.Puhastamiseks kasutatakse puhastusvahtu või spetsiaalse desinfitseeriva puhastuslahusega immutatud ühekordse kasutusega paberrätikuid. Peale puhastusvahu toimimist (10..15 sek ) pühkida paberrätikuga või puuvill- lapiga(igale loomale võtta uus puhas lapp). - vett kasutada puhastamiseks vaid äärmisel vajadusel, misjärel hoolikalt kuivatada.
Pa(paskaal). Peaaegu kõik lüpsiseadmed töötavad alarõhul 40-50 kPA. Varem kasutati rõhuühikuna torri. Optimaalne rõhk lüpsiseadmetes on 360-380 T. 41. Lüpsimasina ehitus ja talitlus. Koosneb 4 nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Lüpsiaüaraadi jagunevad töötamisviisil kahe- või kolmetaktiliseks. Need on: 1. Imemistakt; 2. massazitakt; 3. Puhketakt. Põhilisteks tööorganiks on nisakannud. 42. Kannulüpsi masin ja torusselüpsiseade. Kannulüpsi masinal ühendab vaakumtorustikku ja lüpsmasinat vaakumvoolik. Vaakumvooliku ühendamiseks on vaakumtorustiku küljes vaakumkraanid. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. 43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta. Lüpsiplatsi valikul tuleb arvestada lüpsiaja pikkusega. Peamisi eesmärke lüpsplatside
Nisakummid kaotavad teatud aja järel vajaliku elastsuse, mistõttu tuleb need iga 6 kuu järel välja vahetada. Vahetatakse kõik neli korraga Ebakvaliteetsete nisakummide kasutamine võib põhjustada udarapõletikku. Kollektor ühendab lühikesed piima- ja vaakumvoolikud pika vaakumvooliku ja pika piimavoolikuga. Kollektori sees on piimakamber, kuhu piimavoolikutes koguneb piim. Kollektori küljes asub piimakraan, mis sulgeb õhu väljaimemise nisaalusest kambrist. See võimaldab nisakannud lüpsi lõppemisel nisade küljest ära võtta. Kollektori ülaosas on jagaja, mis on ühendatud vaakumvoolikutega. Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks
Nisakummid kaotavad teatud aja järel vajaliku elastsuse, mistõttu tuleb need iga 6 kuu järel välja vahetada. Vahetatakse kõik neli korraga Ebakvaliteetsete nisakummide kasutamine võib põhjustada udarapõletikku. Kollektor ühendab lühikesed piima- ja vaakumvoolikud pika vaakumvooliku ja pika piimavoolikuga. Kollektori sees on piimakamber, kuhu piimavoolikutes koguneb piim. Kollektori küljes asub piimakraan, mis sulgeb õhu väljaimemise nisaalusest kambrist. See võimaldab nisakannud lüpsi lõppemisel nisade küljest ära võtta. Kollektori ülaosas on jagaja, mis on ühendatud vaakumvoolikutega. Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks
märgatavalt väiksemad. · Vanemas eas võib ümarudar muutuda rippudaraks. · Rippudarad on altid mehhaanilistele traumadele, mis on üheks sagedaseks lehmade praakimise põhjuseks. · Muudest ebasoovitatavatest udarakujudest eristatakse veel nn. kitse- ja väikeudarat · Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse- ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. · Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. · Udara kuju, nisade kuju, nisade asetus · Samuti on olulise tähtsusega nisade asukoht udaral. · Kui nisad asetsevad teineteisele liialt lähedal, ei tarvitse nisakannude allapanuks jääda küllaldaselt ruumi. · Kui nisade vahemaa on liiga pikk, jäävad lühikesed piimavoolikud lüpsi ajal pingesse ja tõmbavad nisakannud viltu · Mõlemal juhul suureneb udarahaigustesse haigestumise risk.
nisakannu korki. Sellega ei tohi liialdada ja korgid peavad olema hoolikalt puhastatud. Korralikult kulgevat lüpsi ei tohi rikkuda ,,raskesti lüpstavate lehmadega". Need on tavaliselt lehmad, kellel on, või on olnud mastiit. Sellised lehmad on otstarbekas lüpsta lüpsi lõpus. 1. 6. Nisakannude eemaldamine 6 Kui lehm on tühjaks lüpstud, tuleb nisakannud hoolikalt eemaldada: · sulgeda kollektori piimakraan · lase vaakumil nisa otste all ühtlustuda · hoia lüpsiriista kinni, kui see vajub nisadele oma raskuse mõjul · vältida kiiret vaakumi ühtlustamist Selliselt tegutsedes väldid mastiiditekitajate levikut ja piima liigset aeratsiooni. 1. 7. Nisade hooldus Nisade pind peab olema sile, pehme ja elastne. Kui nisa pind muutub kuivaks või karedaks,
vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. Lüpsiseadme üldskeem: 1 vaakumpump; 2 elektrimootor; 3 vaakumballoon; 4 vaakum- regulaator; 5 vaakummeeter; 6 vaakumtorustik; 7 lüpsiämber; 8 pulsaator; 9 kollektor; 10 nisakannud; 11 voolikud. Vaakumregulaatori ülesanne on reguleerida vaakumi taset süsteemis välisõhu lisamisega. Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku juhuslikult vaakumtorustikku sattuvat prügi või vedelikku. Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 5.1.3. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist
korrapärase ehituse ja suhteliselt ühesuuruste veeranditega. Hea on ka kausikujuline udar, mis on kumeram ning kinnitub kõhule nõrgemalt. Rahuldavaks loetakse ümarudarat, kuid selle eesveerandid on sageli tagaveeranditest märgatavalt väiksemad. Vanemas eas võib ümarudar muutuda rippudaraks. Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. Nisa kuju Masinlüpsi jaoks sobivad kõige paremini nisad, mis on ühesuguse pikkuse ja silindrilise kujuga. Silindrilisele nisakujule lisaks sobivad hästi ka koonilised nisad, kuid sobimatuteks peetakse kiiljaid, pirnikujulisi ja astmelisi nisasid. Seega aitavad nii udara kui nisade sobiv kuju ning paiknemine kaasa lüpsi õnnestumisele ja
väiksemad. · Vanemas eas võib ümarudar muutuda rippudaraks. · Rippudarad on altid mehhaanilistele traumadele, mis on üheks sagedaseks lehmade praakimise põhjuseks. · Muudest ebasoovitatavatest udarakujudest eristatakse veel nn. kitse- ja väikeudarat · Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse- ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. · Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. · Samuti on olulise tähtsusega nisade asukoht udaral. · Kui nisad asetsevad teineteisele liialt lähedal, ei tarvitse nisakannude allapanuks jääda küllaldaselt ruumi. · Kui nisade vahemaa on liiga pikk, jäävad lühikesed piimavoolikud lüpsi ajal pingesse ja tõmbavad nisakannud viltu · Mõlemal juhul suureneb udarahaigustesse haigestumise risk.
kollektorist(ühendab lühikesed piima-ja vaakumvoolikud pika vaakumvooliku ja pika piimavoolikuga. Sees on piimakamber, kuhu piimavoolikutes koguneb piim), pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist (võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel vaakumi või lasta sinna välisõhku) Talitlus- Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks: 1) imemistakt 2) massaazitakt 3) puhketakt . Põhiliseks tööorganiks on nisakannud. 42. torusselüpsiseade- lehma all piim läheb otse torudesse ja sealt jahutusseadeldisse kannulüps - piim lüpstakse väiksesse nõusse ja siis kallatakse suuremasse 43. Lüpsiplatsid- 1) Paigalseisvad:* Kalasaba- kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Koridorplats- lehmad seisavad üksteise järel individuaalsulgudes. *Polügoon- on neli kalasaba platsi taolist rida, mis paiknevad rombikujuliselt ümber lüpsja tööala
saastumist, sest esimesed piimajoad on bakteriaalselt kõige enam saastunud, udarahaiguste kindlaks määramiseks, soodustab ja intensiivistab sõõrdumist. Lüpsiks ettevalmistus ei tohi kesta kauem kui 1 minut. Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast. Kui piimavool on järsult vähenenud, siis tuleb alustada järellüpsi tegemist. Uuematel lüpsimasinatel seda teha ei ole vaja. Järellüpsi tehakse kahel põhjusel: lüpsmise ajal "ronivad" nisakannud üles ja vajutavad kokku nisajuha, mis takistab piima väljutamist b) järellüpsi ajal toimub teistkordne, täiendav sõõrdumine, mis võimaldab kätte saada maksimaalse piimakoguse.Järellüpsil: a) masseeritakse kahe käega kõiki udaraveerandeid b) surutakse ühe käega kollektorile ja teise käega masseeritakse udaraveerandeid (ca 10 sek.) c) kõik nisakannud surutakse kordamööda allapoole ja jälgitakse, et igast nisast oleks piimavool lakanud. Enamasti lõpeb
Lüpsmine Käsitsi ... lüpstakse kergelt pigistades. Surutakse kokku udara ja nisatsistern. Venituslüpsi ei soovitata, sest arvatakse, et see vigastab udara näärmekude. ErinevateLoomadeLypsminek2silyps.gif Lüpsimasin ... tuleb enne lüpsi korrastada ja üle kontrollida. Alla panemisel ei tohi lasta õhku lüpsimasinasse. Kui masin susiseb, siis imetakse koos õhuga piima hulka laudatolmu ja baktereid, mis kiiresti piimas paljunevad. Kõigepealt asetatakse nisakannud tagumistele, seejärel esimestele nisadele (tagumistes udaraveerandites on rohkem piima). Lüpsimasina pulsisagedus peab vastama ettenähtud normidele. Pulsisagedust võib reguleerida lüpsi ajal, kahetaktilistel masinatel on see 70-90 pulssi minutis, kolmetaktilistel 60-80 pulssi minutis. Vaakumi tugevus peab olema keskmiselt 380 mm/Hg. Suurema pulsisageduse abil on võimalik kiirendada piima väljutamist (kergete
annaabi.ee 
