?PÕHJUSTAB: enteriit, limaskesta põletik Parraskaridoos - Hobuse solgetõbi Parascaris equorum ?ümaruss (spagetid) ?parasiteerivad soole limaskesta all ?üheperemeheline: munaväliskeskkonnashobune sööb sisse vastsed rändavad organismis: ränne: maksakopsusoolde ehk HEPATOPULMOENTERAALNE ?PÕHJUSTAB: kopsu kahjustused, enteriit, intoksikatsioon, Köhib vastsed Strongüloidoos varsa varbuss kopsust suhu, ?välimik- juuspeened u 0,5cm pikad, ümaruss ?üheperemeheline: väljaneelab nakatumine: väikesed varsad piimaga või läbi allasatub naha rändavad: soolde mesenteriaalarterites, kõhukelme all ?PÕHJUSTAB: patogeensus (e. kõhulahtisus) Strongülatoos suured strongülaadid sp ?välimik- juuspeened, 3-4cm ?üheperemeheline ?ränne: mesenteriaalarterites
PH1 Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus...............................................................................................................3 Tõu omadused.................................................................................................4 Välimik.............................................................................................................4 Ahhal-Tekiini tüüpe......................................................................................4;5 · Ajalugu......................................................................................................................6 Absent...............................................................................................................6
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VANA-TORI HOBUNE Referaat Särevere Sisukord 1.Sisukord 2.Vana-torihobune 2.Tõu iseloomustus 2.Vana-torihobune 3.Vana torihobuse välimik 3.Vana-tori hobuse töövõime ja jõudlusomadused 3.Vana-tori hobuse tervis 4. Kasutatud kirjandus 5. Pildid Vana-tori hobune Vana-tori hobune on just see vanatüübiline tori hobune, kellega meie vanaisad tööd tegi. Antud tõugu hobuseid on Eestis arvatavasti alles 150 isendi ringi. See on tõu püsima jäämise jaoks ilma abita väga väike arv. Selle tõttu vajab vana-tori hobune toetust kõigilt, kes hindavad meie kultuuri, maaelu ja ajalugu
importimise korral Eestisse kantakse ta Eesti lammaste tõuraamatusse ja antakse tõuraamatu number, kusjuures märgitakse ära ka päritolu riik. Tõuraamatu lisasse ( B osa) kandmise tingimused: 1. Kantakse emasloomad kes ei vasta tõuraamatu põhiossa kandmise tingimustele, kuid kes on nõuete kohaselt identifitseeritud ja põlvnemine on dokumentaalselt tõendatud ja kelle isa on kantud tõuraamatusse 2. Kantakse isasloomad, kelle välimik ja lihavormid on vähemalt heaks hinnatud ja kellel on vähemalt kaks põlvkonda eellasi. Nimeta vähemalt 5 momendil suuremat lammaste jõudluskontrollis olevat aretajat? Saaremaa Ökoküla As (581), Lammas Ja Puu Oü (530), Aavo Arm (368), Ants Schmidt (360), Maa-Investeeringud As (268) Millised on Jaan Aru 5 kõige hilisemate sünniaegadega lammast(5viimast). EE Eesti valgepealine 11.04.07 kastraat 28,EE Eesti valgepealine 21.04.07 kastraat 25, EE Eesti valgepealine 20.05
............................................ 3 1. Trakeeni tõu ajalugu....................................................................................... 4 1.1. Tõu üldine ajalugu.................................................................................... 4 1.2. Trakeeni tõug Eestis................................................................................. 5 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7 2.1. Välimik..................................................................................................... 7 2.1.1. Värvused............................................................................................... 7 2.1.2. Turjakõrgus........................................................................................... 9 2.1.3. Tüüp...................................................................................................... 9 2.1.4. Kehaehitus......................
kirjastus. 388 lk. 5.Peterson, H. (2015). Eesti hobune on osa meie looduspärandist. [e-ajakiri] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0010/hobulugu.html ( 15.11.2015). 6.Randlaht, I. (2011). Eesti Hobune. Tallinn: Eesti hobuse kaitse ühing. 155 lk. 7.Sinikas, K. (2001). Eesti hobuse iseärasused. [e-ajakiri] http://www.esthorse.ee/index.php? id=eesti-hobuse-isearasused-(kulliki-sinikas)-88 (15.11.2015). 8.Tamsalu, H. (2001). Eesti hobuse välimik ja mõõtmed. Tartu: Eesti põllumajanduseülikool. 97 lk. 9.Värvuste kirjeldused. - Eesti hobuse kaitse ühing. [WWW] http://www.esthorse.ee/index.php?id=varvuste-kirjeldused (15.11.2015). 7
sünnitunnistus, põlvnemistunnistus või tõutunnistus ja pass. Uutel ei ole tõutunnistust ega põlvnemisetunnistust ei ole, ainult pass. Aretustöö käib läbi suguelu.' Kolm korda võidakse hinnata loomi. Hindamise tulemused vormistatakse hindamiskaardile. Eestis määratakse tõug ema tõu järgi. Hobust hinnatakse valikutunnuste põhjal. Kõige tähtsam valikutunnus on tõutüübi väljendatus. I aste - Noorlooma hindamise tunnused: välimik, tõutüüp, mõõtmed, liikumine II aste Suguelu/tööjõu hindamine III aste Järglaste väärtus Kõik valiktunnused on 10- palli skaalas. Hindamisel: Esimene grupp: pea, kael ja kere Teine grupp: jäsemed Hindamisel kasutatakse allakriipsutusmeetodit. Kõigepealt pea, kael ja kere. See annab maksimaalselt 10 punkti. Iga osa saab olla 2 punkti ja maksimaalselt 10. Hobuse hindamisel hinnatakse sammu pikkust, hoogsust, kõrgust, korrapärasust, laiust.
ratsahobuse tõraamat,sorthorni tõug,orlovi traavel,hereford,saksa mustakirju,hollandi mustakirju,taani punane,eesti veisetõud,ameerika holstein-friisOhustatud tõud-kui emasloomade arv on <1000 isasloomade arv <20 emaslinnud <10000 isaslinnud <1000 eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune, eesti maatõugu veis ja eesti vutt.Tõugude klassifikatsioon-ühte liiki kuuluvate loomade popultsioon,kellel on sarnane välimik,põlvnemine ja maj. Kasulikud om. Ning kelle arvukus võimaldab teha aretustööd või säilitada loomade populats.Tõu kujunemine-välja kujunenud aastate vältel metsikutest ja kohalikest loomadest.Sugulastõugude kasut. Veisekasv.-eesti punane ja punasekirju tõu järglased on puhtatõulisedEesti seatõud ja sugulastõud- suur valge-jorksirid ja suured valged kõigis riikides. Eesti peekon-landrassid kõigis riikidesEesti lambatõud-eesti tumedapealine-sropsir,saksa tumedap
Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud
· 50 aasta jooksul pole küündinud 1%-ni. · Tunnistati ohustatud tõuks, koostati säilitus- aretusprogramm 2012. aastani. 80. sugulastõugude kasutamine veisekasvatuses . Lääne-soome tõug on kõige lähedasem. · Imporditi periooditi pulle ja lehmikuid. Viimasel ajal on olnud spermat pidevalt saadaval. · VTA keelas 2005. a kasutamise EK on ohustatud tõug. · Hea mõju: suurenes piimatoodang ja kehamass. · Puudused: ei paranenud piima kuivaine sisaldus ja välimik, esines kirjut värvust. Dzörsi tõug on kõige suletum ja eripärasem veiste populatsioon maailmas. · Eestis kasutati 1960. ja 1990. alguses. · Hea mõju: suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, paranes udarakuju ja -kinnitus ning kehaehituse tüüp. · Puudused: pole geneetiliselt sugulastõug, värvuses eripära. 81. eesti seatõud ja sugulastõud · . Seatõuge on maailmas palju.
09.2014. Tõug Piima kg Rasva % Rasva kg Valgu % Valgu kg r. + v. kg EK 4697 4,53 213 3,42 161 373 EPK 7820 4,12 322 3,44 269 591 EHF 8611 3,97 342 3,36 289 631 Piimaveisetõud eestis Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade populatsioon, kes on kujunenu (kujundatud) ühesugustes tingimustes, kellel on ühine põlvnemine, ühesugune välimik ja sarnased jõudlusomadused. ohustatud tõug- emasloomi alla 1000 kaduv tõug- emasloomi alla 100 Eesti maakari EK Kuulub ohustatud tõugude nimistusse - kehamass lehmadel 450...550 kg, pullidel ... 850 kg - vastupidav, tugeva tervisega, nudipealine - valkjaspunane, beežikas - sõbralik, uudishimulik, julge - lüpsab kõige rammusamat piima - tänu kõrgele valgusisaldusele ja selle headele laapumis omadustele sobib hästi juustupiimaks.
maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele veiste arv vähenenud.Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli ca 50 tuhat. Eestis rohkem kasvatatakse herefordi,aberdiin-anguse ja limusiini tõugu. 4. Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuulvate koduloomade küllalt suur rühm,kellel on ühesugune põlvnemine,välimik,majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonatingimuste suhtes.Tal peab olema kindel levila ehk areaal.Tõug peab olema isoleeritud teistest populatsioonides erinevat isolatsioonivormide kaudu.Tõud on oma arengus väga erinevates etappides. KUJUNEMINE: I etapp –toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärrgidele.Harilkult selles etappid toimub ristimine. Lõpus saadetakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv.
7. Kasutatud kirjandus 1. Raamatud Briggs, K., Hamilton, S. 2004, Ponid, Egmont Estonia, 39 lk. Briggs, K., Hamilton, S. 2006, Hobused 3, Egmont Estonia, 38 lk. Chamberlin, J.E. 2006, Hobune, Tallinn, Olion, 168 lk. Fitzpatrick, A. 2008, Hobusetõud, Tallinn, Sinisukk, 441 lk. Hermsen, J. 2006, Hobuste entsüklopeedia, Tallinn, Sinisukk, 311 lk. Kollom, R. 2007, Ratsaspordi ABC, Tallinn, Europrint, 72 lk. Kreen, H. 2006, Eesti hobuse välimik ja mõõtmed, Eesti Hobuse Kaitse ühing, Pajo Print, Tallinn, 2006, 89 lk. Ruus, A. Eesti tõugu hobune, Oma Hobu Kevad, Tallinn, AS Pajo, 2006, 69 lk. Randlaht, T. Oktoober. Eesti rahva hobune ja tema päev. Oma Hobu, trükk AS Pajo, Tallinn, 2013, 75 lk. Whitaker, J. Whitelaw, I. 2003. Hobune. Fakte hobustest ja ratsutamisest, Koolibri, Tallinn 2009, 320 lk. 2. Internetis olevad elektroonilised allikad Higguchi, A.; Bowman E. jt, 1984
kaldal 9000.8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 5565 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi. Koerte põlvnemislugu (skeem) : (), The genealogy of the dog(1) 4 2.KOERA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Koera välimik. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siint), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba. Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama. (1) Üldandmed
villa-, muna- ja veojõujõudlust. Piimajõudlus näitab kui suure koguse piima jõuab loom teatud ajavahemikul anda. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi ja tapasaagise järgi. Villajõudlust hinnatakse villa koguse ja kvaliteedi alusel. Munajõudlust hinnatakse munade koguse ja kvaliteedi järgi. Veojõudlus oleneb kõige rohkem looma kehamassist. Teiseks näitajaks mille järgi valida on eksterjöör ehk siis looma välimik. Eksterjööri hindamise eesmärk on kindlaks määrata looma tõu-ja konstitutsioonitüüp, individuaalsed erinevused, vanuseline kehaehituse muutuvus, konditsioon ja tootmistüübile vastavus. Välimiku hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid viise. Kolmas parameeter valiku tegemiseks oleks põlvnemine ehk siis isendi väärtuse hindamine silmapaistvaid omadusi omavate eellaste alusel. Kõik need on tähtsad parameetrid selleks, et valida karjast välja loomad kes on
Saaklooma otsib kiirel galopil. Linnu ees seisab ta püsti ja ei lama. Luustik ja lihased on hästi arenenud. Ta pea on pikk, kuiv ja keskmise laiusega. Tema silmad on keskmise suurusega, tumepruunid, nad on veidi viltused ning laugude servad on ninapeegliga ühte värvi. Kõrvad on tal keskmise pikkusega, rippuvad, ümarate otstega, õhukesed ja pehmed. Jahikoerad Inglise setter Inglise setter on kuivtugeva kehaehitusega. Ta on energiliste liigutuste ja elegantse välimusega koer. Ta välimik väljendab jõudu ja vastupidavust. Inimeste vastu on ta leebe ja heatahtlik. Koer on keskmist kasvu. Luustik ja lihastik on hästi arenenud. Nahk on tihe, õhuke, elastne, ilma voltideta. Ta karvkate on tihe, siidjas ja läikiv. Pea on inglise setteril kuiv ja pikk, kõrge kuklamügara ja kõrgete kulmukaartega. Ta kõrvad on mõõdukalt pikad, keskmise kõrgusega, rippuvad ja kolmnurkse kujuga. Silmad on tal ümmargused ja tumepruunid. Tal on tugevad valged
4) kui loom vahetab omanikku, siis on ostjal hõlpsam olla kindel tema poolt ostetud looma tervises ja ka veterinaararsti poolt antud veterinaartõendi õigsuses; 5) kui loomaomanik soovib piima ja lihasaadusi realiseerida nii kodu kui ka välismaal, on vajalik, et iga looma tervis oleks jälgitav kogu tema karjas elamise vältel looma tervisest sõltub saaduste kvaliteet. 4. Välimik ehk eksterjöör selle hindamine ja meetodid Lehmade konstitutsiooni nähtavat osa nimetatakse eksterjööriks ehk välimikuks. Hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelepanu, kuna välimikuomadused on tihedalt seotud toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja kirjeldatakse veel järgmistel eesmärkidel: looma tõutüübi ja
aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes, peab olema kindel levila. Peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Ristamine- aretusmeetod, kus omavahel paaritatakse erineva tõu loomad. On elujõulisemad ja kiirema kasvuga kui puhtatõulised loomad-heteroos. Puhasaretus-paaritatakse ühte ja samasse puhtasse tõugu kuuluvaid loomi. Tõu kujunemise
Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangus oli tõusnud ning moodustas kogu lihatoodangus 28%. Veiseliha tootmine suurenes eeskätt lihaveisekasvatuse edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. juuni seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 3. VEISTE ARETUS 3.1. VEISETÕUD 3.1.1. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes. Tal peab olema kindel levila e. areaal. Tõug peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Tõug võib olla suletud (ei toimu genofondi juurdevoolu, samuti äravoolu) või osaliselt avatud. Viimasel juhul esineb teistest tõugudest piiratult genofondi sissetoomist või väljaviimist. Täieliku avatuse korral toimub
aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluv koduloomade rühm mingil territooriumil. Neil on sarnane välimik ja majanduslikult kasulikud omadused. Tõuaretus meetodid: 1)puhasaretus paaritatakse omavahel ühte ja samasse tõugu kuuluvaid loomi (või sarnasesse tõugu kuuluvaid loomi) 2)ristamine paaritatakse omavahel eritõugudesse kuuluvaid loomi(välditakse sugulaste vahelisi ristamisi). Ristandid on heade omadustega (kasvab kiiremini, elujõulisem, hea sigivustega, haigustele vastupidavam jne) nim. heteroosi efektiks.
3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis Valdav osa veiseid arengumaades, kus toimib ekstensiivne veiseliha tootmine. Arenenud maades toimib intensiivne veiseliha tootmine. Eestis on veiste arv pidevalt vähenenud. 2010 seisuga 240 tuhat veist, lihatõugu veiste arv on samas kasvanud. Piimatootmine koondunud suurtootjate majapidamisse. 4. Tõu mõiste ja kujunemine Tõug on ühte liiki kuuluvate loomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik ja majanduslikult kasulikud omadused. Tal peab olema kindel leviala. Tõude kujunemine 1. Etapp toimub aretuskomponentide valik ja paaride valik vastavalt aretuseesmärgile. Toimub plaanipärane ristamine ja ristandite hulgast valitakse sobivad loomad, et kujundada uut tõurühma. Etapi lõpuks saadakse suur ja sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. 2. Etapp toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. Etapp lõppeb
15...18 kuu vanuselt. Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15...16 kuu vanuselt. Parimad seemendatakse, halvemad realiseerit.lihaks või müüakse teistesse ettevõtetesse karja täienduseks. sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse. Soodsa turusituatsiooni korral seemendatakse madalama aretusväärtusega lehmi lihatõugu pullide spermaga. Sündinud ristandjärglased nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. Seemenduspullide esmane valik toimub 3-kuuselt. Hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist. millised müüki, millised suguloomadeks ja millised nuumale. Teine valik toimub 12 kuu vanuselt, kontrollit. noorpullide sigimisvõimet,hinnatakse
Tarnekv. täideti 593,0 tuha t.- 94% ja otseturustusk. 7,4 tuh t ehk 57%.Veiseliha osatäht. kogu lihatoodangus oli tõusnud - 28%. Veiseliha tootmine suurenes lihaveisekasv.edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. 06. seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 4) TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes. Peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Tõugude kujunemise protsess on mitmepärane. I etapp toimub aretuskomponentide valik ja paaride valik vastavalt aretuseesmärgile. Selle etapi lõpus saadakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv
Täiskasvanud suguemiste kehamass ulatub 250 kiloni, täiskasvanud sugukultide keha-mass 300 kiloni. Keskmised näitajad 2006. a baasaretusfarmides: seljapeki paksus 9,9 mm, ööpäevane juurdekasv ( 0 100 kg-ni) 639 g/ööpäevas, seljalihase (m. longissimus dorsi) läbimõõt 58,7 mm, viljakus 11,7 põrsast pesakonnas. 32 58. Ristamine seakasvatuses. 59. Sigade välimik, konstitutsioonitüübid. 60. Teraviljad sigade söödana ( tähtsamate toitefaktorite sisaldus tarbenormidega võrreldes ). 61. Seafarmi tootmistegevus ja selle analüüs ( farmi tootmismahust tulenevalt erinevate searühmade arvu ja kohtade vajaduse ning söödavajaduse planeerimine, paarituste- poegimiste plaani koostamine, tehnoloogiline käive, põrsaste ja sealiha omahinna kalkulatsioon jne.).
Mõned küsimused leidsid töö käigus vastused, mõned mitte nii täpset ning oleks vaja edasi sügavuti uurida, nimelt raskeveohobuse aretuse ajalugu ning THK seisukorda hetkel ning seal toimuvast. Töö eesmärk oli teada saad eesti hobusetõude olukorda enne ja nüüd. Esimene probleem, et millised on eestis aretatud hobusetõud, sai vastuse, et neid on kokku kolm: eesti hobune, tori hobune ja eesti raskeveohobune. Kõigil nendel tõugudel on erinev ajalugu, välimik, ning samuti erinevad nad kasutusalade poolest. Eesti hobune on madalajalgne põllu-, sõjahobune ja pool-looduslike koosluste hooldaja, tori hobune kõrge jalaga ratsa-, vankri- kui ka maatöö hobune ning raskeveohobune samuti maatöö hobune, kuid tal oli tähtis roll ka sõjas tehnika vedamisel. Teine küsimus, kuidas on toimunud hobuste tõuaretus, sai mitmeid erinevaid vastuseid, eesti hobuse tõuaretus sai alguse esimese võimaluse järgi 1856
Emaspartide munevus on 180...200 muna. Muna keskmine mass on 65 g. Täiskasvanud isaspart kaalub 2,5...3, emaspart 2...2,5 kg. Liha on õrn, pehme ja maitsev. 60-päevane noorpart kaalub 1,5...1,7 kg. Tõug on levinud paljudes maailma maades, teda kasutatakse nii puhasaretuses kui ka ristamisel. Kasutatakse peamiselt pardimunade tootmisel. India jooksupart Tõug on aretatud Indias. Välimik on neil teistest partidest erinev. Neil on kõrged jalad, pingviinisarnane kehahoiak, pikk ja peenike kael. Liikudes nad ei paterda nagu teised pardid, vaid jooksevad kiiresti. Jalad on oran¸ikaspunased, sulestik valge, punakashall või must. Täiskasvanud emaspardid kaaluvad 1,75 kg, isaspardid 2,0 kg. India jooksupardid on väga head munejad, keskmine toodang on 200-270 muna aastas. Ilupardid
arvu, kuid igale loomaliigile on looduslikult määratud optimaalne loodete arv üheaegseks kasvuks emaihus. hormonaalse töötlemise kaudu saadi suurem arv valmis munarakke, mis pesti välja ja siis viljastati väljaspool keha, ning kanti üle teistele emasloomadele. nii saadi korraga suurem hulk noorloomi ühelt emasloomalt. 35. Jõudluskontrolli põhimõtted haarab andmestikku : sünniandmed (aeg, vanemad, koht); märgistamine (viis, number või kirjeldus); kasvuandmed; välimik ja mõõtmed; sigimisnäitajad, seemendused, poegimised, järglaste arv ja registrinumbrid; jõudlusnäitajad. 36. Veiste jõudluskontrolli läbiviimine eraldi on seadustatud piima- ja lihaveiste jõudluskontroll. mõlemale on jõudluskontroll kohustuslik aretus ja tõukarjades, soovitatav tootmiskarjadele. Kontrollis olevad veised peavad olema märgistatud ja põlvnemine registeeritud. 37. Sigade jõudluskontrolli läbiviimine suurmajandites toimus ettevõtte tasemel
Lindude tapamassi määramisel kaalutakse lihakeha koos pugude, südame, rasva ja jalgadega. Tapasaagis on tapamassi ja tapaeelse kehamassi suhe protsentides. Tapasaagis oleneb looma liigist, toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest: - pull, härg = 49,7...64,8%, - lammas = 49,4...59,6%, - siga = 74,5...84,6%. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes. Tal peab olema kindel levila e. areaal. VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused.
annaabi.ee 
