*Taavi ja Rootsi kuningriigid tahtsid oma valdusi suurendada *Saksa aadlikud soovisid saada elatusvahendeid- maad ja sõjatulu 1208 oli sakslaste ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse- algas Muistne vabadusvõitlus. 1210 eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe puruks 1211 piirasid ristisõdijad Viljandi linnust 1212 Novgorodi ja Pihkva väed ründasid Varbola linnust, neile anti lunaraha ja nad lahkusid 1212 rüüstati Pihkvat 1212-1215 nälja ja katku tõttu vaherahu 1217 langes Sakala vanem Lembitu Madisepäeva lahingus 1219-1220 taanlased alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist 1222 vabastati kogu eesti ala, va Tallinn. saarlaste õhutusel 1224 uued rüüsteretked, kogu Mandri-Eesti ristiti. Vallutati Tartu. 1227 ristisõdijad ja ristitud eestlased vallutasid muhu linnuse Lüüasaamise põhjused: *eestlastel puudusid kindlad liitlased *vaenlastel olid kutselised sõjamehed ja parem varustus
· 1268 - Jaanuaris tulevad suured Novgorodi väed (kuni 30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga varjupaikadesse põgenenud eestlasi. 18. veebruaril leidis aset Rakvere lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Võimalik, et novgorodlased said lüüa, ent Tartu piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad. · 1269 - Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada. · 1270 - leedulased Traidenise juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa Karuse lahingus, ordumeister Otto von Lutterberg langes. · 1271 - esimene teadaolev rannarootslaste küla Eestis, Haabneeme. · 1290 - semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud riikidekooslus. · 1294 - Novgorodlased põletasid Narva.
Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader. Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga. Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika. 1061 a sossolid põletasid linnuse ja maja maha ning ründasid pihkvat. Eesti muinasaja lõpul Läti Henriku kroonika. Suhtleliselt kiire arengu aeg. 150-200 tuhat inimest. 11-12 saj külad kasvasid. Majapidamiste juures aidad, kõrvalhooned. Põhja-eestis ja saaremaal sumbkülad, Lõuna-Eestis hajus asutus. See tulenes põldude asutusest. Tähtsaim vili talirukis- kolmeväljasüsteem. Teravilja eksport. Väliskaubandus. Mehed kandsid villaseid riideid, nahast kuubi. Tekstiil oli peamine. Ehted kaunistasid, nuga. Kootud vaibad
a. kui goodid kes rajasid Musta mere äärde riigi kuid said hunnide Attila käest lüüa. Viikingiaeg(800-1050. a.)-kaubeldi ja rüüstati. Toimus Euroopa korrastamine ja sünd. Balti hõimud hakkasid põhja pooletungima(Põhja-Läti aladele). Asuala laiendasid ka slaavlased.skandinaavlased korraldasid eestisse rüüsteretki. 1030 toimus Jarislav Targa sõjaretk Tartu alla, mille ta vallutas. Vene võim lõppes 1061. a. millal Eesti hõim- sossolid linnuse ja mjad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas. 1154. a. mainis araabia geograaf oma kaardile linna Qlwn mis tähendab Tallinnat. 1159 rajasid sakslased Läänemereäärse linna Lüübeki. Usund-muinasusind oli loodususund. Jumal oli Tarapita. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Kasutati sajatusi(kurjad loitsud) ja raviloitse. Oli olemas kalender, seitsmepäevane nädal ja kuud olid taevas nähaolevad kuud. Aasta oli ring millel olid vaid käänakud(talvine ja suvine pööripäev) aga mitte lõppu
valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii ilusat ehitada. Kizi saarel on 22 kupliga Preobrazenskaja puukirik. o Telgitaoline katus o Ehitatud 18. sajandil Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on vähe. Kõige tähelepanuväärsem osa selles on kindlustusarhitektuuril. Moskva Kremli müürid on vanaveneaegse linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks, kuid tugevad ringmüürid paljude tornidega ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat ja Irboskat. Skulptuur levis vähe. Suuremad saavutused on maalikunstis. Kõik võeti üle Bütsantsist ja kreeka meistrite töö on näiteks mosaiigid ja freskod Sofia katedraalis Kiievis. Kõige väärtuslikum vanavene kunstis on ikoonimaal. Esimesed ikkonid, nende hulgas legendaarse kuulsusega ,,Vladimiri jumalaema" toodi Bütsantsist ja sealt pärineb ka nende põhimõte ja maalitehnika. 1240-1480 Mangoli tatari ike o Sidemed Bütsantsiga nõrgenesid
süütepommidest hoolimata ning kaitsesid ennast. Venelased hõivasid Põltsamaa ja Liivimaa, kuningriigiga lõpetati näitemäng. Tallinna piiramise ajal koostati u 400 mehest vägi, mille juhiks valis raad Ivo Schenkenbergi, ta hakkas tegema välkrünnakuid vaenlaste aladele. Tekkisid ka omaalgatuslikud talupoegade salgad. Sõja lõppetapp algas 1579. aastal, kui uus Poola kuningas Stefan Batory, hakkas linnu vallutama (ka Riia), ja asus piirama 1581 aastal Pihkvat. Rootsi vägesid juhtis Pontus de la Gardie. 1852. aastal sõlmiti Vene ja Poola vahel Jam Zapolski vaherahu, vahetati mõningaid linnu ja territooriume, (venelaste valduses olev osa Liivimaast sai koos Tartuga Poolale). Algul oli Ivanil plaanis sõda Rootsiga jätkata, kuid ei jätkunud jõudu. Ning seetõttu kehtestati nende vahel Pljussa vaherahu, millega Venemaa tunnistas Rootsi võimu. Saaremaa jäi taanlastele. Liivi sõja lõpp ja tulemused (aeg, rahulepingud, lepingute tingimused)
Taani kuninga vasalle 115 , enamik sakslasi , mõned taanlased ja umbes 10% neist on eestlased. 1242 a toimus peipsi jääl nn. Jäälahing. , kus orduväed ümber piirati ning pärast eestlastest abiväe põgenemist vene väe poolt lõplikult puruks löödi.Edasi enam edasi ei pääsetud ründama, sest kumbgi nii venemaa kui sakslased olid tugevad. Prooviti palju ja 1320 koos leedulastega läksid venelased tallinnani välja kuid tallinnat ei vallutatud. Vastutasuks üritasid liivimaalased pihkvat piirata kuid edutult .tähtsus:Venemaal ei hakkanud kehtima rooma- katoliku usk. 1248. a sai linnaõiguse Tallinn 1262. Aasta Tartu Kokku tekkis selleks sajandi keskpaigaks 9 linna. Tallinn,Tartu,Vana-pärnu,Uus-pärnu,Haapsalu,Paide,Viljandi,Narva,Rakvere Uute ehituskunstiteostena kerkisid Toomkirikud ja linnakirikud. Paekivist toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik, haapsalu toomkirik ja viljandi linnakirik. Tellisarhitektuuris oli Tartu pealinn.
makse, astuti samme talurahva pagemise vastu 6.Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Maapäeva otsus ei muutunud kellelegi kohustuseks ning kui kasvõi üks seisus oli otsuse vastu, siis seda vastu ei võetud 7.Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venelased, skandinaavlased, Poola, Leedu 8.Miks muutus välisoht 15.sajandil suuremaks? Moskva ja Novgorod liideti ja siis nähti õiget hetke, et rünnata Pihkvat. Sellele vastukaaluks tuldi liivimaale vallutusretketele. 9.Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Dietrich Damerow – Tartu piiskop, astus orduvastase rinde esiotsa Wolter von Plettenberg – Liivi ordumeister 1494 – 1535, lahendas maa sisemisi lahkhelisid 10.Mida tähendab väide, et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond? Iseloomusta talupoegade sotsiaalset liigitust. Põhiline kasum, elatis jm saadi põlluharimisest ja viljast.
Vana-Liivima piiskopkonnad langesid Liivi ordust sõltuvusse 1396 vallutas ordu endale kõik Tartu piiskopkonna linnused Danzigi kongres, kus otsustati, et Riia peapiiskop peab olema valitud ordulaste seast ja vasallid ei pidanud ennam sõjakäikudes osalema Välispoliitika Välispoliitiline seisund halvenes 14saj. Riik oli killustatud, naabrid tugevad. 1480 Ordu üritas vallutada Pihkvat 1481 rüüstas Venemaa Liimaad, tehti 10 aastane rahulepping, sest Moskval veel polnud jõudu Liivimaa täelikuks vallutamiseks. 1501 tungis Plettenberg suure väega Venemaale. 1502 ründasid jälle ja tungisid Pihkva. Peale seda tehti rahulepping pikkemaks ajaks. 8. Kes olid keskajal Vana-Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Poola-Leedu liit Venemaa Taani 9. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks?
Meeste arv pataljonis oli tõusnud 1000 meheni ja lühikese ajaga kujunes pataljon ustavaks ja distsiplineeritud väeosaks, keda võidi vajaduse korral rakendada sõjategevusse. 1919. a. augustikuu keskel, kui Nõukogude Vene väed alustasid jõulist pealetungi Pihkvale, ähvardades löögiga pikki Velikaja jõge lõunast põhja ära lõigata meie Pihkvast ida pool asunud väeosad, saadeti Tartu Kooliõpilaste Pataljoni kolm roodu lõuna pool Pihkvat asunud meie vägede toetuseks. Kooliõpilastest sai surma 11 ja haavata 20 meest. Kooliõpilaste roodude tegevusega tõkestati vaenlase edasitung, millega kergendati meie vägede tagasitõmbumist Pihkva juurest. Peale neid lahinguid viidi roodud Tartu tagasi ja hiljem ei tekkinud enam vajadust nende rakendamist sõjategevusse. 4 Võru koolipoisid Võrus asus gümnaasiumi võimlemisõpetaja alamkapten F. Vreeman juba Saksa okupatsiooni ajal vanemate klasside õpilaste organiseerimisele
5. Saare - Valjala 6. Ugandi Tarbatu, Otipää. 7. Sakala Viljandi, Leole 8. Järva Kihelkondi oli 45-50. Külade vanemad. Suhted naabritega. Vana-Vene riik, pealinn Kiiev. 10.saj võtsid vastu ristiusu Bütsantsilt õigeusu. 11.saj Jaroslav Targa sõjakäik Ugandi maakonda 1030, vallutas Tarbatu linnuse, mainitakse tartu linna. 13.saj Vana-Vene riik lagunes, vallutasid mongolid. 12.saj eestlaste ja venelaste süjaretked. Eestlased ründasid Pihkvat ja Novgorodit. Rootslased. 800-1100-viikingiaeg. Viikingi ülikud elasid Lõuna-Rootsis. Tegid rüüsteretki Euroopase, röövisid naisi, lapsi, loomi, vara, ehteid, relvi. Viikingite kaubatee läks läbi Liivimaa, läbi Soome lahe, Narva jõe, Ladoga järve Novgorodisse ja sealt Kiievisse. Kiievist Konstantinoopolisse. Tegelesid vahetuskaubandusega millega said kasu. 12.saj kuulsaim rüüsteretk eestlased vallutasid Lõuna-Rootsis sealoleva suurima Sigtuna linna. 6
Taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis avaldus mitmetes röövretkedes. Viikingid aga olid korduvalt Eestis lüüa saanud, millele viitavad ka ruunikivid. Viikingiajastu lõpul kerkis oht, et uued riigid üritavad Eestit vallutada, kuna Eesti asus soodsas kohas. 1030 korraldas Jaroslav Tark Tartu, mille ta kujundas oma võimu tugipunktiks, kuid Tartu eksisteeris juba enne vallutamist. Venelaste võim lõppes 1061, kui sossolid põletavad linnuse ja majad ning Pihkvat ründavad. 10.Nimeta muinasaja uurimiseks vajalikud tähtsamad kirjalikud ajalooallikad? Muinasaja tähtsamateks kirjalikeks allikateks on Läti Henriku kroonika ja Vene leetopissid, kuid siiski palju teadaolevat on leitud maapõuest arheoloogiliste kaevamiste käigus. 11. Kirjelda 12.saj. eestlaste eluolu elamu, riietus, tegevusalad. Eestlased olid suhtelised pikakasvulised ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest valmistatud ja mehed kandsid nahkvesti
kirikute kompleks seest toretsev kitsast labürinti Ilmalik arhitektuur Mälestusmärke on säilinud Tähelepanuväärseim osa Tugevad ringmüürid ümbritsesid ka Smolenskit, suhteliselt vähe on kindlustusarhitektuuril, Novgorodi, Pihkvat ja Irboskat Moskva Kremli müürid on tuntuimaks näiteks Skulptuur Leidis Venemaal vähe Õigeusu kirik suhtus Ümarplastikast ei saa üldse rääkida viljelemist. sallimatult paganausu ebajumalaid meenutavatesse
Novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. 1268 Jaanuaris tulevad suured Novgorodi väed (kuni 30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga varjupaikadesse põgenenud eestlasi. 18. veebruaril leidis aset Rakvere lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Võimalik, et novgorodlased said lüüa, ent Tartu piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad. 1269 Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada. 1270 leedulased Traidenise juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa Karuse lahingus, ordumeister Otto von Lutterberg langes. 1271 esimene teadaolev rannarootslaste küla Eestis, Haabneeme. 1290 semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud riikidekooslus. 1294 Novgorodlased põletasid Narva.
11. mai Kanavere lahing 14. mail lahing Tallinna all 24. juuli saarlased piiravad Pöide ordulinnust 1344. veebruaris vallutavad Saksa väed Karja linnuse, kuid pöörduvad kevadel mandrile tagasi 1345. pöördusid Saksa väed tagasi ja alistasid Saaremaa lõplikult Jüriöö ülestõus olimaha surutud. tulemused: jõudis lõpule Eesti ala alistamine hakkas kujunema pärisorjuslik kord 1396. Liivi ordu sõjakäik Tartu piiskopkonna vastu 1480. Ordu ründab Pihkvat, ei valluta 1481. venelaste rünnak, põletati Viljandi 1501. Plettenberg Venemaale, hiljem venelaste suur rüüsteretk Viljandi-, Tartu-, Järva-ja Virumaale LIIVI SÕDA 1558-1583 allikas: Balthazar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika" (ilmus 1578.a.) konflikti põhjused: Läänemeri ümber olid keskvõimule allutatud suurriigid: Rootsi püüdis laiendada oma mõjuvõimu ida suunas,
4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad Kui üks seisus oli otsuse vastu, siis vastu ei võetud. Välispoliitika Seoses ordu nõrgenemisega hakkas Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema. Naabrid tugevnesid: · 1385. sõlmisid Poola ja Leedu Krevo personaaluiniooni · Taani, Norra ja Rootsi sõlmisid Kalmari uniooni (ühine välispoliitika) · Venemaal kujunes ühtne tugev riik 1480 ordu ründas Pihkvat 1481 Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühisretk Liivimaale, mille käigus kuu aega rüüstati ja põletati maha Viljandi. 1492 venelased rajasid Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. 1494 Liivi ordu juhiks sai Wolter von Plettenberg, kes suutis ajutiselt Liivimaa sõjaliselt ühendada.Soovis anda venelastele lõpliku hoobi 1501 - · koguti Liivimaa suurim armee, kokkupõrge toimus Pihkva juures, venelasid lahkusid
vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna. · 1572-77 vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. · 1577 piirati 7 nädalat uuesti Tallinna, kuid edu ei olnud ümberringi tegutsesid talupoegade salgad (Ivo Schenkenberg). · Ivan IV tüli Magnusega vallutuste jagamisel ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. f. Sõja lõpp ja tagajärjed: · Poola-Rootsi ühistegevus Venemaa vastu: 1581 piirasid poolakad Pihkvat ning rootslased hõivasid Pontus De la Gardie juhtimisel Rakvere ja Narva. · 1582 Jam Zapolski vaherahu Poolaga, millega Lõuna-Eesti läks Poolale. · 1583 Pljussa vaherahu Rootsiga, P-Eesti läks Rootsile. · Saaremaa jäi Taanile. · Liivimaa jagati kolmeks. 2. Rootsi-Poola jätkusõda (1600-1629) a. Suguvõsatülid Karl IX kukutas Sigismund III · Sigimund III Rootsi kuninga ja Poola päritolu kuninganna poeg, kes valiti Poola
elukohana. · Tornlinnused nt Paide ordulinnas b. Mõisaid algul vähe väikesed, suure talu tüüpi. c. Kirikud rajati kõikjale Eestis rõhutamaks ristiusu üleolekut: · Toomkirikud piiskoplikud peakirikud (paekivist Oleviste ja Niguliste Tallinnas, telliskivist Jaani Tartus). 6. Välissuhted a. Venemaa vürstiriikide ühinemine Moskva alla muutis jõuvahekorda Liivimaaga: · Vastuseks ordu katsele Pihkvat rünnata tegi vene ühendvägi 1481 rüüsteretke Lõuna-Eestisse. · 1492 lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi. · Ordumeister Wolter von Plettenbergi eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. algul. b. Leeduga sõditi sageli ja südamest: · Kõige rohkem kannatasid Läti alad, kuid mõned leedulaste sõjakäigud ulatusid ka Eesti alale. · 1385 võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga.
võimu tugipunktiks kujundas ja oma ristinime järgi Jurjeviks ristis. *Tollaseks kultuurikihiks on leitud kedral valmistatud savinõusid, mida Eestis varem ei tuntud. *Usutav on ,et venelased ehitasid Tartusse kiriku ja tegelesid õigeusu levitamisega. Eestisse ning eesti keelde tulid rist,raamat ja papp. *Venelaste võim Tartus ja kagupoolses E lõppes 1061a., mil täpsemalt kindlaks tegemata eesti hõim, keda vene kroonika nim sossoliteks, linnuse ja majad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas. Sellega Vana-Vene ülemvõimu lühike episood lõppeski. 4.EESTI MUINASAJA LÕPUL Muinasaja lõpu eestlane kes ta oli ? *Millised olid eesltased muinasajal, leiame andmeid maapõues.t. *Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas, mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks. *Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks.
3. juulil andsid sakslased alla. Liitlaste järelvalvel lahkusid nad Riiast, kuhu naasis Ulmanise valitsus. Olles jalule aidanud naaberrahva, lahkusid Eesti väed järk-järgult Lätist. Lahingud sügisel ja rahukõneluste algus Pärast Landeswehri purustamist pöördus Eesti väejuhatuse tähelepanu jälle itta. Siin pidasid vene valged kibedat heitlust punavägedega. Juulis tõrjusid Eesti väed Punaarmee katse Pihkvat tagasi vallutada. Et kergendada vägede olukorda Pihkva all, tungisid Eesti väed juulis-augustis Porhovi ja Ostrovi lähistele. Augusti lõpuks jäeti maha Pihkva ja Eesti väed asusid tugevasti kindlustatud Irboska positsioonile. Siin jäi lahingutegevus kuni sõja lõpuni üsna loiuks. Peatähelepanu koondus Narva-Petrogradi suunale. 1919. aasta oktoobriks kasvas Loodearmeeks ümbernimetatud endine valgete Põhjakorpus 18500-meheliseks. 11
Sellega taheti välismaailmale näidata punaste vallutussõda kodusõjana.1.detsembril alustasid punaüksused edasitungi. Eesti polgud taandusid järjest ja 24.detsembril vallutati vaenlaste poolt juba Tapa. Lahingud Pihkva rindel Punaarmee sissetung Eestisse toimus ka Pihkva kaudu. Pihkva linn oli saksa vägede poolt okupeeritud. Seal asus ka vene "valgestest" formeeritud Põhjakorpus, mille suuruseks arvati olevat umbes 1800 meest. 25.novembril ründasid punaarmee üksused Pihkvat, mispeale saksa väeosad lahkusid rindelt, jättes nii eesliini kui Pihkva kaitseta. Linnas hakkasid mässama kommunistid ja Põhjakorpus lahkus samuti Pihkvast. Eesti valitsuse kutsel tuli polkovnik Neff Eestisse ja sõlmis lepingu, mille põhjal Põhjakorpus asus Eesti Vabariigi teenistusse, alludes otse sõjavägede ülemjuhatajale. 1. detsembril alustas punaarmee ka Pihkvast edasitungi. Lõuna-Eesti vallutamine punaarmee poolt toimus peaaegu ilma lahinguteta
idapool sengalid, siis latgalid). Üle mere läänes rootslased. Sugulasrahvastest naabritega pole konflikte välja toodud pole. Teistega toimusid vastastikkused rünnakud, relvakonfliktid. Muinasaja lõpuni oli tegemist võrdväärsete vastastega, eestlased ei jäänud kuidagi alla teistele. 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna. 1031-1060 oli Tartu vallutatud idaslaavlaste poolt. 12.saj käisid eestlased Pihkvat rüüstamas. Läti hõimudega kõige rohkem konflikte oli latgalitega, neis kannatajateks latgalid (polnud võrdne). Tolleaegne relvastus eestlastel oli oda (viskeodad väiksemad kergemad, torkeodad suuread tugevamad), mõõk, kilbid (puust, üle tõmmatud pingutatud nahaga), rõngassärk. Eestlaste väeüksus kandis nime malev. Liiguti jalgsi, hobustega või laevadega. ---puudu--- 11.saj Hiltinus, 12.saj oli siinsete alade piiskopiks määratud Fulco. Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)
1610 kukutati Vassili troonilt. Peagi hõivasid poolakad Moskva ja tapeti ka isehakanu VD II. Järgmise aasta märtsis puhkes Moskvas ülestõus poolakate vastu. 1612 loodud maakaitsevägi vabastas Moskva. 1613 Jan.kogunes Maakogu ja valis uue tsaari, kelleks sai Mihhail Romanov. Venemaa lubas Rootsile, et uueks tsaariks saab mõni Rootsi prints, kuid seda ta ei saanud ning sellega lõpetati koostöö Rootsi Vene vahel, ning puhkes sõjategevus. Üritati vallutada Pihkvat, mis ebaõnnestus ning sõlmiti Stolbovo rahu. Poola-Leedu riik üritas veel vallutada Moskvat, kuid ebaõnnestus, ning siis sõlmiti vaherahu, millega Venemaa andis Poola-Leedule Smolenski, Tsernigovi ja teisi alasid. 3. Inglismaa 1603. aastal sai Inglismaa kuningaks Mary Stuarti poeg, Sotimaa kuningas James I. Ta oli harjunud Soti absolutistliku kuningavõimuga ning ei arvestanud parlamendiga. Ta nägi endas monarhi, kes on Jumala poolt määratud
· Tähtsaim maapäeva otssus oli1507.a., kui keelati eestlastel relvade kandmine, see oli aga keskajal vaba mehe tunnus Välispoliitika: · Naaberriigid sõlmisid omavahel liite ja tugevnesid (1385 Poola ja Leedu personaalunioon), samas oli aga ordu peale Grünwaldi kaotust nõrk. · Põhiohuks sai aga Venemaa, kus XV saj.ks oli kujunenud tugeva keskvõimuga Moskva vürstiriik eesotsas suurvürst IvanIII-ga. 1480. aastal ründas ordu Pihkvat, linna vallutada ei suudetud, 1481. aastal korraldasid venelased vasturetke Liivimaale, põletati maha Viljandi linn. Maa vallutamiseks puudus aga venelastel jõud ja 1481 sõlmiti 10 aastakse vaherahu. · 1492 rajas Ivan III Ivangorodi linnuse Narva jõe idakaldale, 1494 suleti Novgorodi kaubakontor ja sealsed saksa kaupmehed vangistati. · Wolter von Plettenberg 1494-1535 Liivi ordumeister soovis kaitsevõime tugevdamiseks ületada
purustas Võnnu Lähistel vene väed ka Eestis sa ülekaalu Rootsi.Rootslaste alluvuses võitlesid eriti ägedalt Eesti talupoegade lipkonnad, nad tõkestasid venelaste ja tatarlaste rüüsteretki ning tegid rüüste retki kaugele vaenlase tagalasse Poola troonile asunud Stefan Batory hõivas 1579 aastal Polotski ja1580 Velikije Luki. Rootslased vallutasid P. De la Gardie juhtimisel 1580- 1581aastal PõhjaEesti ja Narva ja Ingerimaa lääne osa. 1581aastal piiras Stefan Batory 5 kuud Pihkvat. 1582 aastal sõlmis Venemaa Poolaga Jam Zapolski vaherahu ja 1583 aastal Rootsiga Pljussa vaherahu. Eesti Läks Liivi sõja tagajärjel Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Kasutatud kirjandus EE nr 5 leheküljed 560-561 ENE nr 4 leheküljed 471-472 ENEKE nr 2 leheküljed 116 EESTI AJALUGU I leheküljed 31-34 www.miksike.ee www.annaabi.ee www.wiki.zzz.ee www.hot.ee www.wikpedia.org www.neti.ee www.google.ee
· Tähtsaim maapäeva otssus oli1507.a., kui keelati eestlastel relvade kandmine, see oli aga keskajal vaba mehe tunnus Välispoliitika: · Naaberriigid sõlmisid omavahel liite ja tugevnesid (1385 Poola ja Leedu personaalunioon), samas oli aga ordu peale Grünwaldi kaotust nõrk. · Põhiohuks sai aga Venemaa, kus XV saj.ks oli kujunenud tugeva keskvõimuga Moskva vürstiriik eesotsas suurvürst IvanIIIga. 1480. aastal ründas ordu Pihkvat, linna vallutada ei suudetud, 1481. aastal korraldasid venelased vasturetke Liivimaale, põletati maha Viljandi linn. Maa vallutamiseks puudus aga venelastel jõud ja 1481 sõlmiti 10 aastakse vaherahu. · 1492 rajas Ivan III Ivangorodi linnuse Narva jõe idakaldale, 1494 suleti Novgorodi kaubakontor ja sealsed saksa kaupmehed vangistati. · Wolter von Plettenberg 14941535 Liivi ordumeister soovis kaitsevõime
Eesti ala ja Vana-Vene Ida-Viikingite (varjaagide) retked ulatuvad ka itta (venemaa, Ida-Rooma), millest võtavad osa ka eestlased. Viikingite retked idas lõppesid Vana-Vene riigi tekkega 862a. Venelaste esimene katse vallutada Eestimaa 1030 Vene vürst Jaroslav Tark vallutas Ida-Eesti koos Tarbatu linnusega, nimetades selle Jurjeviks. 1061 a. ajasid eestlased vene maksukogujad Eestist välja. Rünnates kättemaksuks Pihkvat. EESTLASED MUINASAJA LÕPUS 11-12SAJ. Rahvaarv:1200a. ca 200´000 inimest. EESTLASED MUINASAJALÕPUS 11-12 Saj. Rahvaarv: 1200a ca 200´000 inimest 12. Saj eestlased kujunenud kõige põhjapoolsemaks põldu harivaks rahvaks. Rahvaarv suureneb tänu kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtuga kolmeks jaotatud põld (suvivili, talivili, kesa) 8-11 saj. läbis esimest korda Eestit suurem kaubatee idamaadesse. Eesti ala rikastus. 1154a
asuv strateegiline transpordisõlm. Linna vallutamine pidi tunduvalt kergendama lõunarinde olukorda. Kooskõlas väejuhatuse plaanidega algas 24. mai hommikul rünnak Pihkva suunal Irboska ümbrusesse koondatud löögiüksuse poolt. Üksus oli oma aja kohta küllaltki mobiilne- sinna kuulusid soomusrongid, Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusautod. Tiibadelt toetasid rünnakut meie 5. ja 7. jalaväepolk koos Sakala partisanide ja Scoutspataljoniga. Pihkvat kaitses Punaarmeesse kuuluv punane eesti kütidiviis, mille komandör Ritt tuli koos nimetatud diviisi 1.polguga ja relvastusega Eesti poolele üle. Nimetatud asjaolu kergendas tunduvalt Pihkva hõivamist. 25. mai õhtuks jõudsid vaenlase poolt mahajäetud Pihkvasse Kuperjanovi partisanid. Pealetungi käigus purustati ka Eesti vallutamise eesmärgil formeeritud punane eesti kütiarmee. Vastase Ostrov - Porhovi piirkondade rindeliin oli
läbi Ordu valduste, jõudes Läänemaale ja põletas maha Vana-Pärnu. Pärast Mindaugase hukkumist ja Nevski surma 1263 said sakslased mõneks ajaks hinge tõmmata > püüti kindlustada võimu pärismaalaste üle > Stensby lpngu vastaselt ehitati 1265 Paide linnus. 1268 tungib suur vene sõjavägi Põ-Eestisse, kus Koila jõe juures Virumaal saavad venelased lüüa. 1268 juunis tungib om Liivim ühendatud sõjajõududega Vene alale, kus põletatakse Ibroska, Pihkvat ei suudeta vallutada. Koloniaalvõimude hulgas pol eriteguriks ka linnad, eeskätt suuremad, eriti Riia-kartus oma pol autonoomia pärast ja teravnev kaub võistlus viisid ta Orduga peagi vastuollu. Riia 1.pp Albert Suerbeeri (1253-1273) ajal hakkasid vastuolud teravalt avalduma Ordu ja piiskopliku võimu vahel, ta püüdis algul Riiat kasut liitlasena, mis ei õnnestunud küll. 1296 puhkeski terav tüli linnakodanike ja orduvendde vahel, mille linna naasnud pp 20.aug
Eestlastel keelati relvade kandmine. Välispoliitika 1385 moodustasid Poola ja Leedu personaaluniooni.Liitusid ka Taani, Rootsi ja Norra.- kokkuleppe järgi pidi neil olema ühine välispoliitika. Taani soovis jälle P-Eestit ning seetõttu lasid nad end jälle nimetada Eestimaa hertsogiteks. Venemaast oli kujunenud ühtne riik, eesotsas Moskva vürstiriik. XV ja XVI sajandi esimesel poolel lähtuski põhioht Venemaalt. Suurvürst Ivan III ajal liideti Moskvaga Novgorod. 1480 - Ordu rühdam pihkvat, linna vallutada ei suudetud. 1481 korraldasid Moskva, Pihkva ja Novkorogi ühendatud väed sõimsa sõjaretke Liivimaale. Ordumeister ei suutnud neile vastu astuda ja lasi vaenlastel kuuaega maal karistamatult rüüstata. Vallutati viljandi, põletati maha.Terve Liivimaa vallutamiseks Moskval veel jõude polnud seega 1481 aastal sõlmiti vaherahu 10 aastaks. 1501 tungis ordumeister oma arvuka väega Venemaale, et venelasi nõrgestada, et nood
Poola ja Leedu sõlmisid 1385 Krevo uniooni ning, loomata küll ühist riiki, olid edaspidi tihedas liidus. Kõige olulisem oli aga Moskva suurvürstiriigi esilekerkimine laguneva Kuldhordi rusudel. Moskva allutas endale järk-järgult kogu tollase Venemaa, 1478. aastal ka Novgorodi feodaalvabariigi. Vana-Liivimaal sellest vajalikke järeldusi ei tehtud ja 1480. aastal, mil Moskva suurvürst Ivan III oli seotud sõjaga tatarlastega, leiti olevat õige aeg Pihkvat rünnata. Vastuseks tungisid Moskva väed 1481. aastal Eestisse ja laastasid siin tõsisemat vastupanu leidmata. Hirmutavaid märke tuli aina juurde: 1492 rajasid venelased otse Narva vastu Ivangorodi kindluse, 1494 suleti suurvürsti käsul Novgorodis Hansa kaubakontor ja algas pikaajaline kaubandus-sõda. Samal 1494. aastal sai Liivimaa Ordu ordumeistriks Narvas sündinud Wolter von Plettenberg (valitses 1494-1535), keda on sageli peetud silmapaistvaimaks seda ametit pidanute seas
*1397 moodustati Kalmari unioon(Norra, Taani ja Rootsi moodustasid ühtse riigi) *Leedus kaotati viimasena paganlus *Uue jõuna kerkis esile Moskva suur vürstiriik *oskva allutas endale kogu selleaegse Venemaa territooriumi *1481 Ründas Ivan III Eestit(vastupanu ei osutatud) *1492 Rajasid venelased Ivangrovodi kindluse *1494 Sai Liivimaa ordu meistriks Wolter von Plettenberg *Sündis Narvas, oli võimukas ordumeister, mõistis venemaalt tulenevat ohtu *1501 ründas Plettenberg pihkvat(80 000 meest), tagajärg: haiguste, ja liitlaste puudumise pärast alistati *1503 sõlmiti Venemaaga kuueks aastaks vaherahu(pikendati kuni liivisõja algus 1558) *Pletternberg keelas talurahval relvade kandmis *Relvastuse keeld oli samm pärisorjuse kehtestamise poole Eesti jagatud kolme kuningriigi vahel Rootsi võim põhja eestis. *Peale liivi sõda läksid Rootsi võimu alla * Läänemaa * Harjumaa * Järvamaa * Virumaa * Tallinn
Samal ajal, kuuldes venelaste sõjakäigust, kogusid sakalased ja ugalased omakorda sõjaväe. Viljandis ristimist alustanud preester otsustas seepeale koos oma kaaskonnaga lahkuda, kuid salk eestlasi Lembitu juhtimisel asus neid jälitama, sai kätte ja tappis nad. Pärast seda tungis sakalaste-ugalaste vägi pihkvalaste sõjakäigul olekut ära kasutades Pihkva linna ja rüüstas seda. Samas Vene kroonikad eestlaste retke ei maini. Nende järgi rüüstasid hiljem samal aastal Pihkvat leedulased. Kirjelduste sarnasuse tõttu arvatakse, et Vene kroonikad on kuupäevaga eksinud ja paganarahvad segi ajanud (sellised korduvate ümberkirjutuste käigus tekkinud ebatäpsused on neis kroonikates sagedased). Turaida vaherahu Pärast neid sündmusi sõlmisid sõjaraskustest väsinud ning katku ja nälga talunud liivlased, latgalid ja eestlased omavahel rahu. Sellest hoolimata liikus läänemaalaste sõjavägi peagi Koiva suudmesse, kuid teada saades uute
Põhjamaade tähelepanu osutus nüüdsest enam Läänemere lõunakaldale. Lõunas liitus Leedu Poolaga Krevo uniooniks. Üha valjemaks muutusid hääled, mis nõudsid ordurüütlite lahkumist Läänemere piirkonnast. 15. saj. teisel poolel kerkis Liivimaale uus oht. Moskva vürstid ühendasid Vene vürstkonnad ühtseks riigiks, liites endaga uusi territooriume. 1478a. allutasid moskvalased Novgorodi, millega seni Liivimaa idapiiril valitsenud jõudude tasakaal hävis. Vastuseks ordu katsele Pihkvat rünnates seniseid jõuvahekordi taastada said livimaalased 1481a. esimest korda tunda Moskva,Novgorodi ja Pihkva ühendatud vägede rüüsteretke Lõuna-Eestisse. Liivimaa meister Wolter von Plettenberg püüdis kriitilises olukorras maa sisevastuolusid ületada ja koondada kõik jõud venelastele vastulöögi andmiseks. 1501a. sõlmiti liit Leeduga ja järgmisel aastal juba õnnestus Plettenbergil Smolina järve ääres Pihkvamaal Vene vägesid lüüa. 1503 a.
valdu. Sõjategevus lõppes pärast 1569. aastat, kui ühinesid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Rzeczpospolitaks - Sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1572. aastal suri Poola kuningas ja uueks kuningaks 1575. aastal Stefan Batory - Tegi koostööd Rootsiga Moskva tsaaririigi vastu. 1577. aastal Poola-Leedu kaotas enda alad Vana-Liivimaal. 1578. aastal toimus pööre, 1580. aastal purustati tsaariväed Võnnu lähedal, piirati Pihkvat ning Rootsi väed piirasid Paidet, Rakveret ja Narvat. SÕJA LÕPP: 1582. aastal sõlmiti Jam-Zapolski vaherahu ja rootsiga sõlmiti Pljussa vaherahu. Lõuna- Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, hiljem sai Kuramaa. Lublini unioon (1569) - 1548. aastaks olid Leedus välispoliitilised probleemid: 1) Pikaaegne konflikt Moskvaga, 2) Reguleerimata suhted Poolaga. Kasvav Vene hädaoht ja 1558. aastal alanud Liivi sõda sundisid Leedut mõtlema sidemete tugevdamisele Poolaga. 1569
Ordu asus linna blokeerima, kuid riialased asusid rüüstama ordu valdusi Riia linnas. Riia linn saavutas võidu üle ordu, kuid ordu ei andnud alla. 1489. aastal võimule tuli maamarssal W. Plettenberg, kelle juhtimisel purustati Riia väed ja sunniti Riia linna ordu ülemvõimu tunnistama. Venemaa teguri tähtsuse tõus Liivimaa välispoliitikas sajandi teisel poolel- Liivimaa-Vene suhted olid rahulikud, kuigi Leedu suurvürst Vytautas püüdis korduvalt õhutada Novgorodi ja Pihkvat sõtta Liivimaa vastu. Vastupidiselt (1418 ja 1420) sõlmis Pihkva, Novgorod ja ordu rahu, milles nähti vastastikuste tülide lahendamist ja kaupmeeste vaba liikumist. Esines väiksemaid konflikte kaupmeestega ja piirialade asukate kokkupõrkeid. Näiteks kaupmeestele merel tehtud kahjude osas ei saanud Liivimaa maahärrad alati vastutada. Soodne pinnas konflikti jaoks oli Pihkva ja Tartu piiskopkonna vaheline piir. Esinesid vaidlused maade ja metsade kasutus ja maksustusküsimustes. 1433
Kogu selleks eesmärgiks oli Punaarmee kinni hoidmine, et see ei saaks saata abivägesid Jamburgi alla. Ööel vastu 19. maid sai 7. jalaväepolgu ülem kirja teiselt poolt rindejoont Eesti Kommunisliku Kütidiviisi ülemalt Leonid Rittilt, kes teatas, et on mõttetust vennatapust tüditud ja tuleksid rahvaväepolgu poolele üle. Saavutati kokkulepe. Rünnak algas ööl vastu 24. maid pikki Pihkva-Petseri raudteed. Punased olid sellest ootamatust pealetungist nii üllatunud, et ei üritanudki Pihkvat kaitsta. Edasi rahvavägi ei liikunud ja püüdis leida võimalusi, kuidas Pihkva Vene valgekaartlastele üle anda. 31. mail andsidki eestlased Pihkva rindejoone valgekaartlaste kätte. Aluksne operatsioon - operatsioonil ei olnud nii kaugele ulatuvaid eesmärke. Pigem oli Eesti rahvaväe juhtkonna eesmärgiks peatada Läti Punaarmee jõude, et nad ei saaks saata abivägesid Jamburgi alla. Operatsiooni üldjuhiks sai Viktor Mutt, ... Gustav Johnson. Pealetung algas 27
jooksul. Õigus kuulutada sõda ja kehtestada makse kuulus Seimile. Valitsemine kestis vaid mõne kuu, sest pöördus tagasi Prmaale pärast oma venna surma, et siis troon pärida. - Poola-Leedu trooni ümber käis suur võitlus. Uueks suurvürstiks ja kuningas sai ungarlasest Transilvaania vürst STEFAN BATORYLE. Ta oli väga sõjakas, võttis ette sõjakäigu Moskvale. Tormakas BATORYLE asus 1581.aastal piirama Pihkvat, ning sundis Ivani aasta hiljem rahu paluma ja loovutama kõik oma Liivimaa hõivatud alad Rzeczpospolitale. Rootslased vallutasid samal ajal Narva. 1583. Sõlmiti rahu ka Rootsiga, mis lõpetas veerand sajandit kestnud kokkupõrgete rea, mida tuntakse LIIVI SÕJA või ka Esimese põhjasõja nime all. - Rootsi ja Poola-Leedu vallutuste piir kunagisel keskaja Liivimaal pani 20.sajandini paika piiri Eestimaa ja Liivimaa vahel. - 1584.a-Eestimaa kubermang
Rahulepe Pihkvaga septembris ja detsembris 1210. Vürst Vladimiri tütre endale naiseks. Saksa piiskop Albert, sakslased liidu selle momendi Pihkva vürstiga aga vürstid vahetusid, siis uus liitlane enam pole. 1212 Mistislav Uljas taas Eesti alal tuli sakslastega sõdima, neid polnud ja siis Varbolat piirama ja varbolased ostavad end vabaks. Seda targalt Lembitu ära kasutanud, kui Mistislav Novgorodi ja Pihkva vägedega Varbolas, läks Lembitu oma vägedega ja rüüstas Pihkvat. Varbola aitamiseks poleks piisavat suurt väge kokku saanud. Öeldakse, et eestlased halvad diplomaadid, tegelikult kavalad ka? 1216 saarlased Polotski kuninga juures, kokkulepe ühiselt Riiat piirama minna. Kui Polotski vürst istb laevale, et sõtta minna, siis ootamatult sureb. On see mõrv? Pole kirjalikke andmeid. Vahepeal ugalased ränga hoobi osaliseks, neid rüüstatakse pidevalt. Ka Pihkva uus vürst seal rüüstamamas. Pidi ühe endale
võimukeskuseks, seal laagris asus munk Filaret Romanov (hilisem Vm patriarh). Pigem poolakate käes laagris. Suiski omakorda võtab ühendust rootslastega (?). Vm pinnal Rootsi-Poola sõda nagu ka Liivimaalgi. 1610.a said Suiski ja rootslased lüüa poolakate käes. Tagandati tsaari ametist, suri vangistuses 1612.a . Vale-D II tapeti 1610.a segaduste ajal. Ilmus ka Vale-D III, Pihkvas. Seal sõditi Rootsi vastu. Väljaspool Pihkvat temasse enam ei usutud. 1611a. Smolensk Poolakatele. 1612. a rootslastele Novgorodi üks de la Gardie korraldas seal asju. Rootslased võtsid sealt lahkudes oma arhiivi kaasa, hästi säilinud. Poola vägede käes oli ka Moskva 1610.a . Seal olid Poola-Leedu väed, Kremlis. Moskva Vm-l pole keskvalitsust. Poola-Rootsi kunni poeg Vladislav oli üks kanditaatidest tsaari kohale, juhul kui astub õigeusku. Isa Sigismund polnud nõus. Kui riigivalitsust polnud, kirikusüst. kestis edasi
14. sajandi alguses Leedu laiendas oma võimu Pihkva aladele, 1385. a moodustati PoolaLeedu personaalunioon ja leedukad võtsid vastu ristiusu Taani, Rootsi, Narva sõlmisid kokkuleppe ühisest välispoliitikast Venemaal hakkas Moskva ümber koonduma ühtne riik 1478. a liitis Ivan III Moskvaga Novgorodi ja 1480. a loetakse mongolitatari ike lõppenuks; algas Moskva kui VanaLiivimaa põhivastase tõus Lahingud venelastega: 1480. a ründas ordu Pihkvat, kuid ei vallutanud seda 1481. a oli venelaste vasturetk, millele järgnes kümneaastane vaherahu 1492. a ehitati Ivangorodi kindlus e Jaanilinn 1494. a suleti Novgorodis Hansa kaubakontor 1501. a tungis ordumeister Wolter von Plettenberg suure sõjaväega Venemaale, oli esialgu edukas, aga siis retk katkestati 1502. a toimus uus ordu (Plettenbergi) retk Venemaale, Smolino lahing, venelased pidid taanduma 1503. a sõlmiti Venemaaga vaherahu, mida pikendati pidevalt kuni Liivi sõjani 2
16. saj ehituskunsti suurimaks meistriteoseks on peetud Vassili Blazennõi peakirikut Moskvas. See on kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe säilinud. Kõige tähelepanuväärsem sellest on kindlustusarhitektuur. Moskva Kremli müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks, kuid tugevad ringmüürid paljude tornidega ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat ja teisi linnu. Skulptuur leidis vähe viljelemist. Suuremad saavutused on vanavene maalikunstis. Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja ka seinamaalide süsteem. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ilmselt ikoonimaal. Esimesed ikoonid (nende hulgas ka legendaarse kuulsusega ,,Vladimiri Jumalaema") toodi Bütsantsist ja sealt pärineb kogu ikoonide põhimõte ja maalitehnika. Sidemete nõrgenemine
Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikkond; Ordumeister orduametnikega; vasallkondade esindajad (enamasti Harju- ja Virumaalt); Linnade esindajad (Riia, Tallinn, Tartu). Maapäevi peeti Vana-Liivimaa "geograafilises keskkohas" Valgas e. Volmaris e. Valmieras. 1507 - Eestlastelt võeti relvakandmise õigus, mis sisuliselt tähendas orjaks muutmist. Saarlastel olid võrreldes mandrieestlastega suuremad vabadused. VANA-LIIVIMAA VÄLISPOLIITIKA. 1480 - Ordu ründas Pihkvat, kuna vene väed olid seotud sõdadest Mongolite vastu. Ordu rünnak ebaõnnestus. 1481 - Venelased tegid vasturünnaku. 8 Walter von Pletenberg - ühendas ajutiselt Vana-Liivi sõjajõud. 1501 - Pletenberg ründas oma ühendatud armeega Venemaad. 1502 - Pletenberg tungis uuesti Venemaale. Smolino lahing samanimelis järve ääres. Pletenberg suutis Venelased taganema panna. 1503 - Venemaaga sõlmiti vaherahu, mida pikkendati korduvalt
Loodearmee vastu, kes suruti juuli alguseks Lauga jõeni. Seal peatasid enamlaste väe Lauga jõe ja Ilmeni järvede liinile kaitsele seatud Eesti väeosad. Samaaegselt muutus olukord ärevaks Pihkva ümbruses, kus Rahvavägi pidas ägedaid kaitselahinguid. Augusti teisel poolel algas punaarmeelaste suurrünnak eesmärgiga vallutada Pihkva. Eesti väejuhatus suunas linna kaitseks kohale kõik reservid ning koos Loodearmeega suudeti Pihkvat mõnda aega kaitsta. Kuna aga üldine sõjaline olukord oli keeruline ning Eesti sõdurid ei soovinud sõdida Venemaa pinnal, käskis kindral Laidoner Rahvaväel 25. augustil taanduda Irboskani. 28. augustil jättis vastuoludest lõhestunud ja võitlusvõimetu Loodarmee Pihkva enamlastele, kelle edasitung jäi pidama Irboska kaitseliinil. Entente’i suurpealetungi kava; Suvest 1919 hakkasid Antandi riigid kavandama suurt sõjalist operatsiooni Nõukogude võimu vastu
21 okt 1278 poolakad ja rootslased teevad koostööd ning rootslased tulevad võnnu alla appi, venelaste üle saavutatakse hiilgav võit. Lahingu saak läheb suuremas osas poolakatele, ei meeldi rootslastele. Poolakad jätavad kiiret vallutamist, lähevad Karksi alla ja vallutavad selle. 1579 vallutavad Tartut, põletavad tartu eeslinnu. 78 a läheb poola võitlema venemaale, ollakse Velikije Luki alla, mis vallutatakse, augustis vallutatakse Ostrovi linna, peale mida minnakse Pihkva alla. Pihkvat vallutada ei suudeta. Septembris 81 algavad läbirääkimised, Pihkvas, lõplikult toimuvad Jam Zapolskis . Neid vahendab Antonio Possevino. 15 jaanuaril 1582 sõlitakse 10 a Jam Zapolski vaherahu. Vaherahu läbirääkimis vahendas possevino. Eesti kultuuri jaoks mehe teened seisavad alles ee, ida euroopa küsimustele toona pühendunud. Kursis ka vene küsimustega. Ivan IV mängis Rooma paavstiga, jättis korduvalt mulje, et toob venemaa tagasi katoliku kiriku rüppe
annaabi.ee 
