Eesti keskaeg (0)

Eesti keskaeg
1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused. Lüüasaamise tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana.
-1208-1227
Põhjused :
* sakslased tahtsid vallutada uusi piirkondi Ida-Euroopas, et oma asuala suurendada.
*Saksa kaupmehed tahtsid hõivata kaubandusmonopoli Venemaaga
* Rooma paavstid tahtsid katoliku usku levitada, et oma mõjuvõimu suurendada.
*Taavi ja Rootsi kuningriigid tahtsid oma valdusi suurendada
*Saksa aadlikud soovisid saada elatusvahendeid- maad ja sõjatulu
1208 oli sakslaste ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse- algas Muistne vabadusvõitlus.
1210 eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe puruks
1211 piirasid ristisõdijad Viljandi linnust
1212 Novgorodi ja Pihkva väed ründasid Varbola linnust, neile anti lunaraha ja nad lahkusid
1212 rüüstati Pihkvat
1212-1215 nälja ja katku tõttu vaherahu
1217 langes Sakala vanem Lembitu Madisepäeva lahingus
1219- 1220 taanlased alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist
1222 vabastati kogu eesti ala, va Tallinn. saarlaste õhutusel
1224 uued rüüsteretked, kogu Mandri-Eesti ristiti. Vallutati Tartu.
1227 ristisõdijad ja ristitud eestlased vallutasid muhu linnuse
Lüüasaamise põhjused:
*eestlastel puudusid kindlad liitlased
*vaenlastel olid kutselised sõjamehed ja parem varustus
*maakondade omavaheline koostöö oli nõrk
*vaenlased oskasid ära kasutada maakondade vahelisi tülisid ja hankisid pidevalt liitlasi
*eestlased olid kurnatud
Lüüasaamise tagajärjed:
*Eesti lülitati Lääne- Euroopasse
*Eestile laienesid Euroopa õigusnormid ja ühiskonnakultuur
*Ristimine tähendas poliitilist alistamist
*osa ülikuid sulas kokku ‘’saksa’’ aadliga
*tugeva positsiooni kaotamine
*kohaliku eliidi hukkumine
Henriku Liivimaa kroonika oli tähtsaim allikas Liivimaa ristisõja kohta.
2.Keskaegse Liivimaa poliitiline kaart, Eesti jagunemine. Läänikord. Mõisate rajamine.
-Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus . 1346 ostis saksa ordu ka Eestimaa hertsogkonna. Majanduslikult võimekuselt ja poliitiliselt kaalult järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Eesti jagunes Saare- Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Kuramaa piiskopkond ja Tartu piiskopkond.
Vallutusjärgsel ajal oli vasallkonna koosseis ilmselt väga kirju. Lääni võis saada iga lojaalne isik, pidi olema ka jõukas ja võitlusvõimeline. Et oma huve lääniisanda vastu kaitsta, moodustasid vasallid rüütelkonnad. Vasallid esindasid aadelkonda suhetes maaisandaga ja osalesid maaisanda kõrval nt valitsemisel . Maaisand ja talupoeg.
13-14 saj oli mõis eriline nähtus. Esimesed mõisad hakkasid tekkima 16. saj. Kujunes välja mõisatevõrk.
3.Keskaegse Liivimaa omavahelised suhted. Maapäev.
-eestlased korraldasid pidevalt vastuhakke võõrvõimude vastu, sest õigused vähenesid.
Ordu ja taani vahel olid tülid.
Liivi ordu ja liivimaa piiskopi vahel, liivi ordu tahtis piiskoppe oma võimu alla.
Alates 1420ndatest hakati pidama maapäevi. Neid peeti kokkulepete sõlmimiseks, maksude kehtesttamiseks, privileegide kandmine. Seal osalesid kõikide seisuste esindajad, Riia peapiiskop ja ordumeister.
4.Jüriöö ülestõus, põhjused ja tagajärjed.
-1343-1345
Toimus nö võimuvõitlus Riia peapiiskopi ja ordu vahel. Pidev võitlus riia linna pärast. Ordu soovis endale Põhja-eestit. Peamiselt tahtsid eestlased olla peremehed oma maal. eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske.
Tagajärjeks müüs Taani kuningas Põhja-Eesti sakslastele. Talupoegade elu halvenes veelgi.
5. Linnused
-Keskajal kaeti Liivimaa tiheda linnuste võrgustikuga.Umbes kolmandik liivimaa linnustest asus eesti territooriumil. Uued linnused kujunesid maaisandate võimu- ja halduskeskusteks. Esimesed linnused jälgisid oma plaanilt looduslikke pinnavorme(nt otepää linnus). 13 saj teisel poolel said valdavaks kastelli tüüpi linnused(korrapärased nelinurksed linnused). 14 saj algul valmis viljandis Liivimaa üks suuremaid konvendihooneid. Ruume ühendas ristkäik ja oli 4 hoonetiiba. Uusi nõudmisi esitas liivimaa linnustele tulirelvade kasutuselevõtt- hakati rajama eeslinnuseid ja suurtükitorne.Linnused olid võimukeskused. Linnustesse koguti ka moonavarusid.
6.