pidurdusjõudude regulaatorisse (10) ja aktiveerib selle. Pidurdusjõudude regulaatorist pääseb töörõhk tagasilla pidurikambritesse ja tagapidurid rakenduvad. Paralleelselt suunatakse pidurikraani II harust suruõhk esisilla pidurikambritesse ning esipidurid rakenduvad samuti. Haagisepidurite juhtklapi (12) kaudu aktiveeritakse ka haagise pidurisüsteem. Kui pedaal on lõpuni vajutatud, võrdsustub koormatud sõidukil pidurikambrite ja I ning II haru õhupaakide rõhk. Pidurduse lõpul väljub I haru tööõhk pidurdusjõudude regulaatorist välisõhku. Ülejäänud suruõhk lastakse välisõhku jalgpiduri kraani kaudu. Seisupiduriga pidurdamine Seisupiduri kraani käepide pööratakse parkimisasendisse. Vedruakudest lastakse kiirendusklapi (11) kaudu suruõhk välja ja tagasilla pidurimehhanismid rakenduvad vedrude jõu mõjul (vt. vastav peatükk). Haagisepidurite juhtklapp lülitub samuti pidurdusreiimile ja haagis pidurdub oma paagis oleva suruõhu mõjul
Reimo Mänd Viljandi Ühendatud kutsekeskkool AUT07 ABS süsteemid .............................................................................................................................................................................. .............. 1) ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 2) Välja arvutatud informatsioon. -Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus
ankruahelasse lülitada suur takistus. Mehhanismide pidurdamiseks, mille takistusmoment koosneb hõõrdejõududest, saadakse vastulülituspidurdus ankrupinge polaarsuse muutumisega, kusjuures ergutuse polaarsus jäetakse endiseks. Kineetilise energia arvel jätkab mootor pöörlemist endises suunas, kuigi elektromagnetiline moment on vastupidine pöörlemissuunale. Vastulülituspidurdus on teistest pidurdusviisidest kõige ebaökonoomsem. Mootor tarbib energiat võrgust ka pidurduse ajal. Selline pidurdusviis on aga efektiivne mis tahes nurkkiirusel ja võimaldab ajamit täielikult peatada. Vastulülituspidurdust rakendatakse väikese kiirusega koormuse langetamisel ja ajami reverseerimisel. 3) Dünaamiline pidurdus. Dünaamilisel pidurdamisel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse.
Pidurid Üld Pidurduse teooria Rattale mõjuvad jõud Autole mõjuvad jõud Kammini hõõrdering Üldteadmisi pidurdusest Libisemisaste Pidurdusaste Pidurdusjõud Esirataste blokeerumine Tagarataste blokeerumine Pöörlemissageduse künnis Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Võrdlus ABS ABS tööpiirkond ABS i tööpõhimõte ABS ehitus Arvutuslik informatsioon Füüsiline informatsioon Lisatingimused Tööpiirkond ABS tööpõhimõte ilma pidurduseta Pidurdamisel Rõhu hoidmisel Rõhu vähendamisel Juhtimisloogika Vooluga juhitav ABS Rõhu suurendamine Rõhu vähendamine Impulssjuhtimisega ABS Hüdroskeem
• 1890. a füsioloogia professor • Oma laboratoorium Ivan ja armastus • Kihlus pedagoogika tudengi Saraga(Serafirma Vassiljevna Kartševskaja) • Abiellusid 1881. a • 4 poega ja tütar Refleksiteooria • Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. • Kui kaks sündmust toimuvad koos ja neid seostatakse omavahel, tekib klassikaline tingitud refleks. • Pavlov arvas,et kogu närvisüsteemi tegevust on võimalik kirjeldada ka erutuse ja pidurduse kaudu. • https://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=W6R5Ksyoy9k Kasutatud materjalid: • http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteo oriad/ ivan_pavlov.html • https://et.wikipedia.org/wiki/ Ivan_Pavlov • Psühholoogia Sinule 2012 11
... 9) Parabioosi staadiumid: a) ..... b) ..... c) ....... 10) Mis on erutuse summeerumine närvikeskuses ja kuidas see jaguneb? III variant 1) Kuidas tekib soojus organismis? 2) Mis on esmasuriin ja kui palju teda tekib? 3) Neerupealiste koore mineraalkortikoidide ülesandeks on: ....... 4) Kõrvalkilpnäärme hormoonide ülesandeks on ..... 5) Insuliin, reguleerib ...... . Tema puudusel tekib ........ 6) Mis on hallollus? 7) Mis on refleksikaar? 8) Pidurduse liigid ....... 9) Erutuse edasiandjaks sünapsis on ....... 10) Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes?
Füsioloogiline jõudeolek - väliselt avalduva spetsiifilise aktiivse tegevuse puudumine (liikumine, sekretsioon jne). Ainevahetus kulgeb tasemel, mis tagab organismi elutalitluse ja valmisoleku reageerida välisärritajatele. Erutus - kaasneb ainevahetuse kiirenemine, soojusproduktsiooni suurenemine, bioelektriliste potentsiaalide muutumine rakkudes ja kudedes, rakumembraanide läbilaskvuse muutumine. 6. Pidurduse liigid 1. Pessimaalne pidurdus - tekib peale eelnevat erutust (parabioos) 2. Otsene pidurdus Postsünaptiline - tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel Presünaptiline - pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid. 7
Escort - tuleb ABS-pidurite eest maksta kopsakat lisaraha. Nüüd, kui enamik sõidukeid ostetakse liisinguga, on ABS muutunud suhteliselt kättesaadavaks. Võib aga öelda, et ABS-piduritega auto liisingumakse on umbes 100 krooni võrra suurem kui tavapiduritega samal mudelil. Seega võib julgelt väita, et üks tähelepanuväärsemaid leiutisi sõidukite turvalisuse vallas ei ole enam luksusese. ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. Välja arvutatud informatsioon. Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus
5. Lõpplüliti. 6. Induktiivandur. 7. Tüüritav alaldi. 8. Asünkroonmootor. 3. Tööülesande kirjeldus. Tõukurmehhanism peab töötama ühes kahest talitlusest: - üksikoperatsioonide talitlus; - korduvoperatsioonide talitlus. Üksikoperatsioonide talitluses töötamisel käivitatakse lähteasendis asuva tõukurmehhanismi ajamimootor käivitusnupu abil. Mootor teeb etteantud arvu pöördeid (mehhanism läbib kindla teekonna), mille järel ta lülitatakse dünaamilise pidurduse talitlusse ning ta peatub. Mootor seisab etteantud ajavahemiku vältel, seejärel käivitub vastassuunas ning tõukur liigub tagasi lähteasendisse. Lähteasendisse jõudmine fikseeritakse lõpplülitiga, mootor lülitub dünaamilise pidurduse talitlusse ning ta peatub ja süttib signaallamp signaliseerimaks tõukurmehhanismi valmisolekut uueks tööoperatsiooniks. Uue operatsiooni alustamiseks tuleb uuesti vajutada käivitusnuppu.
mingisuguseid ülesandeid. negatiivne mõju tingimuste muutumisel liigselt kinnistunud sereotüüp osutub tegevuse takistuseks. 29. Mälu tasandid. Sensoorne (kuni 1sek), primaarne (mitmed sek), sekundaarne (min aastad) ja tertsiaalne mälu (püsiv). 30. Mälu neurofüsioloogiline olemus. Lühimälu põhineb biokeemilistel muutustel närviraku membraanides. Püsimälu põhineb spetsiifiliste valgu sünteesi protsessidel peaajukoore närvirakkudes. 31. Pidurduse tähtsus närvisüsteemi talituses. Organismi suhtlemisel keskkonnaga on aktiivsele tegevusele vastukaaluks vaja mõni tegevus blokeerida ehk pidurdada. Pidurdus närvirakkudes piirab erutuse laialivalgumist, suunab erutuse vajalikule teostuselundile. Pidurdus kindlustab reaktsioonide täpsuse ja õigeaegsuse ning kaitseb närvirakke kurnatuse eest. 32. Nimeta närviprotsesside pidurduse kaks biomehhanismi. spetsiaalsed pidurdavad neuronid-sünapsid mediaatorite kuhjumine sünapsites 33
eeldustest. Iseloom kujuneb põhiliselt kasvatuse ja ümbruse mõjul, temperament annab sellele isikupärase värvingu ISIKUISEÄRASUSED Indiviidi erinevus rühma keskmisest või rühmale tüüpilisest. On pärilikke ja ümbruse ning kasvatuse mõjul tekkinud isikuiseärasusi. Elu jooksul nad suurenevad ja on isikuti väga mitmesugused (vanemad inimesed erinevad rohkem kui lapsed). Olulised isikuiseärasused avalduvad närviprotsesside omadustes (tugevuses, inertsuses, erutuse või pidurduse ülekaalus), millest oleneb temperament. Ka üldises andekuses ilmneb suuri isikuiseärasusi (idiootsusest geniaalsuseni). Tähtsad on ka taju, tähelepanu, mälu ja teised psüühiliste protsesside erinevused. Isikuiseärasused nõuavad õpetuse ja kasvatuse individualiseerimist, eriti tuleb neid silmas pidada temperamendi, iseloomu, tundmuste, tahte, võimete, suunduse valdkonnas. Nende tundmine ja arvestamine on oluline haridustee ja elukutse valikul. Isikuiseärasused mõjutavad suuresti
Kopsualveoolide seintes, diafragmas, roietevahelises lihastes, bronhide seintes. Sissehingamiskeskus saab infot ka vere keemilise koostise kohta. Hingamise regulatsioon jaguneb: Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval infol. Selle toimel toimub sisse-ja väljahingamis perioodiline vaheldumine. Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilistest koostistest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Tundlik on CO2 JA H liigsusele, mis põhjustab hingeldamist.
peavad seega olema rangelt piiratud. Kõige suuremad valgu allikad on liha, kala, munad, linnuliha, piimatooted. Kuid teatud kogus valku leidub ka teraviljades ning köögiviljades, näiteks jahus, riisis, hernestes, ubades. Ilma ravita jääb fenüülalaniini tase veres püsima ning üha kuhjuv fenüülalaniin tungib lõpuks tundlikesse närvirakkudesse ja kahjustab neid. See põhjustab lapse aju normaalse kasvu ja arengu pidurduse ning vaimse arengu mahajäämise. Kui dieeti hoolikalt jälgida, saab lapse aju normaalselt areneda ning ta võib elada täisväärtuslikku elu, väljaarvatud range dieedi pidamine. Nii mehed kui naised, kellel on diagnoositud fenüülketonuuria, on füüsiliselt võimelised saama lapsi. Ja juhul, kui partner ei ole haige geeni kandja, on kõik nende lapsed terved. Siiski lapsed, kes sünnivad fenüülketonuuriaga emalt, võivad olla
suunamiseks. · Hoone ülakorrusel asub masinaruum, kus on elektrivints ja juhtimisseadmed. · Vints koosneb mootorist, reduktorist ja veorattast. · Üle veoratta on paigutatud trossid, mille ühes otsas on kabiin ja teises vastukaal. · Sahti põhjas on amortisaatorid, mis pehmendavad laskumist. · Elektrimootor ühenduses reduktoriga, mis vähendab liikumiskiirust. · Lift on varustatud piduritega, mis kindlustavad kabiini kindla pidurduse selle mistahes asendis. · pidurid hakkavad tööle ka siis, kui puruneb tross, pingsus ei ole võrdne või katkeb vool. · Sahtil igal korrusel uksed, mis avanevad väljapoole. · ustel on automaatblokeeringud, mis ei võimalda lifti käivitada lahtiste ustega. · Liftiga tohivad töötada kodanikud alates 18.eluaastast ja kes on saanud vastava väljaõppe. · Lifti kõrval silt vastutava töötaja nimega · jälgida lifti kandevõimet.
suurematel kiirustel ja tagajärjed on tõsisemad.Kui auto siiski satub libisemisse, kas suure kiiruse, kiiruse lisamise, äkilise rooli pööramise või pidurdamise tõttu, tuleb säilitada rahu, pidamine taastada ja auto juhitavus kiiresti taastada. Pidurda arukalt Loomulik reaktsioon ohuolukorras on pidurdada nii tugevasti, et autorattad Blokeeruvad.Kiirus küll väheneb blokeeriva pidusdusega jõudsalt, kuid auto kaotab juhitavuse.Kui auto blokeeriva pidurduse ajal satub külglibisemisse või on sõidurajalt välja sõitmas, tuleb pidur vabastada, et auto oleks juhitav. Kui auto on jälle juhitav, pidurdatakse uuesti.Sellise järkjärgulise pidurdamisega kiirus väheneb ja auto on kogu aeg juhitav.Kui on vaja kiiresti seisma jääda tegutse järgmiselt: Ø Pidurda ja kui auto ei püsi sõidurajal või on vaja pidurdada kurvis, vabasta pidur ja keera rooli.Pidurda uuesti, vabasta pidur ja keera rooli... Ø
Mesmer: väga kuulus ja edukas. Ütles,et hüpnoosi mõju kestab nii kaua kuni ta on ligidal. Leiti aga, et usk tekitab hüpnootilise seisundi mitte magnetism. 46. Hüpnoosi teooriad. Braid: ratsionaalne, pole üleloomulik Charcot: ainult hüsteerikud alluvad hüpnoosile Hilgard: lõhestatud teadvus (käsi ja külm vesi) Sarbin: hüpnoos kui õpitud käitumine 47. Depressandid. Alkohol---kesknärvisüsteemi depressioon--pidurduse nõrkus, teadvustamise kahanemine, seksuaalse agressiivsuse kasv, ärevus 48. Stimulandid. Crack, amf, koka--- kesknärvisüsteemi stimuleerimine--erutuse ja aktiivsuse kasv, reaalsuse taju kadumine (Narkootilised analgeenid---hero, oopium-- kesknärvisüsteemi depressioon--valu kadu, eufooria, lõdvestumine Hallutsionogeenid--LSD, seened--muudab serotoniinergilisi funktsioone--hallukad, taju muutused) 49. Alkoholi toime ajule.
tasakaalustamata tüüp.Tänapäeval lähtutakse temperamendi tüüpide määramisel närviprotsesside liikuvusest,tasakaalustatusest ja jõust e tegevusest. 3. Närvisüsteemi stuff 1.- mõõdab närvisüsteemi erutuse jõudu, see on töövõimekuse,domineeruvuse ja tahte jõulisuse näitaja. 2. mõõdab närvisüsteemi tundlikkust,see on õrnahingelisuse näitaja 3.mõõdab närvisüsteemi pidurduse jõudu,see on enesevalitsemisvõime näitaja. Esimese ja kolmanda võrdlus näitab närvisüsteemi tasakaalustust ja määrab temperamendi tüübi näitaja 4. Kehaehituse tüübid Kretchmeri järgi * leptosoom- nõrk kehaehitus,sale,nurgelised vormid,näovorm teravate joontega,alumina lõualuu tagasipoole hoidev,lihastik ja rasvapadjad vähe arenenud *atleetilis e muskullaarne robustne kehaehitus,tugev lõug ja nüri nina, rasvapadjand
Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektile, nähtusele või tegevusele. Figuur see, mida tajutakse väga täpselt. Foon see, mida tajutakse üsna ähmaselt. Tähelep. saab koondada: Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritajaid. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalse tugevusega erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajupoole osades. Tähelepanu liigid: 1)Tahtlik tähelep. suunatakse objektile ja tegevusele tahte abil, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, on oluline uue õppimisel, vilumuste tekkimisel osatähtsus väheneb. 2) Tahtmatu tähelep. sünnipärane, kandub objektile iseenesest, ilma tahte pingutuseta. Tegurid, mis tahtliku->tahtmatuks: ärritaja suurus, tugevus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus, endast tulenevad tegurid (tervis, vajadused). Tähelep
6. Orbitaalne koor: limbilise süsteemi osa, seosed emotsioonidega. Silma koopa kohal. Emotsionaalsed protsessid. 7. Mediaalne koor: jaotub allosadeks: a. Väli 4 motoorse piirkonna jätk (jala motoorika) b. Supplementary motor area (SMA), väljad 6, 8 – jalaliigutused, kõnemotoorika. c. Mediaalse koore sügavamad osad nt cingulus prk. on I funktsionaalse bloki funktsiooniga, seotud väga selektiivse aktivatsiooni ja pidurduse kontrolliga (ACG väljund liigutuskoorde ja seljaajusse; 2 suunalised seosed DL ja orbitaalse F-koorega; sisend taalamusest ja ajutüvest). d. Olulisi funktsiooni häireid ei järgne, heal juhul ainult vahetult peale õnnetust, ning see kõik paraneb, taastub. Neurotransmittersüsteemid: 12 a
Lisaks on iga ballooni koosseisus rõhu reduktsioonklapid, mis avanevad nominaalrõhust suuremal rõhul nt. 10 bar. · Sõidupiduri kontuuri tööst: Pidurimehhanismideks on kahesektsioonilised vedruakuga varustatud pidurikambrid. Pidurdusjõu saamiseks on tarvilik kas suurendada rõhku vedruakude sõidupiduri sektsioonides. Rõhu kasvu reguleerib pidurduskraan (FCV) ja releeklapp (RV) ning rõhu kiiret langust pidurduse lõppedes aitavad tagada kiirvabastusklapid (QRV) · Seisupiduri ahela rakendamiseks eemaldatakse käsipidurikraani abil rõhk seisupiduriahelast ning pidurimehhanismid rakenduvad tänu vedruaku vedru survele. · Mõlema pidurikontuuri õheagset rakendumist takistab harudevaheline kitseklapp (DPV). 5
muutuvad veelgi jõhkramaks, vihasemaks, norivamaks, pealetükkivamaks, sageli isegi julmaks ja agressiivseks. Selles joobeastmes tulevad kergesti meelde ammused solvangud ja üleelamised ning sageli puhkeb tüli ja kaklus. Juba vähese alkoholi tarbimine raskendab inimestel välismuljete vastuvõtmist, halvab mälu ja sellega seoses olevaid talitlusi ning assotsioonide kulgu. Joobunul kaob kriitiline suhtumine oma tegudesse ja ümbritsevasse keskkonda. Pidurduse nõrkusega on seletatav joobunu ebaviisakas käitumine, mõtlematud teod ja madalamate instinktide pidurdamatus. Vanakreeka filosoof Aristoteles on tabavalt joobunud olekut nimetanud ,,tahtlikuks hulluseks". Alkoholi toimel võib esineda põhjuseta naer ja lõbusus, vahel ülearune tundlikkus ja pisarad, vahel ägedus ja vihastamine. Paljud inimesed muutuvad alkoholi joobes olles vägivaldseks ja ei anna oma tegudele aru ning võivad seetõttu sattuda kaklustesse või muudesse sekeldustesse.
pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral.
5. Pidurdus. · On funktsionaalne protsess, mis takistab erutuse teket ja levikut. · Piirab erutuse kaootilist levikut soodustades erutuse kontsentratsiooni. · Lülitab välja antud momendil mittevajalike elundite talitluse. · Kõrvaldatakse kasutuks muutunud ja mittesoovitavad reaktsioonid. · Kaitseb närvikeskusi üöemäärase pingutuse eest. · Kasutatakse ainevahetuse käigus vabanevat energiat. 6. Pidurduse liigid. · Pessimaalne pidurdus tekib peale eelnevat erutust (parabioos) · Otsene pidurdus: 1) Postsünaptiline tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel 2) Presünaptiline pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid 7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg. Latensi aeg aeg erutuse tekkest kuni vastureaktsioonini.
rootorivoolu sagedus on suurenenud. Seega suureneb ka tema induktiivtakistus. Järsk voolu suurenemine võimaldab seda pidurdusviisi kasutada ainult väikese võimsusega mootorite juures. Faasasünkroonmootorit võib vastulülituspidurduses kasutada koormuse langetamisel väikese kiirusega (nii nagu rööpergutusmootoritki). Seejuures tuleb rootoriahelasse lülitada suur takistus. Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega. Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment. Sellise generaatori koormuseks on rootoriahelasse lülitatud takisti või lühisasünkroonmootori rootori enda takistus. Tuleb arvestada, et alalispinge puhul tuleb arvesse ainult staatorimähise oomtakistus. Seega peab pinge olema väiksem vahelduvpingest.
· väiksemad paigaldus ja hoolduskulud. Pildigalerii Tühikäiguklapiga Suruõhuseade EAC kompressor (allikas: (foto: Knorr) Knorr) Seade koosneb pedaali asendi anduritest ja sõidupiduri kraanist. Tal on 2 sõltumatut elektrilist ja 2 pneumaatilist haru. Andurid edastavad EBSi juhtplokile infot pedaali asendi kohta. Pidurduse algus edastatakse juhtplokile lüliti abil. Elektropneumaatilise süsteemi rikke korral töötab tavalise pidurikraanina. Sele 8. Pedaali asendi andur (allikas: WABCO) Sele 9. Pedaali asendi anduri lõige (allikas: WABCO) Sisendid: · 11 ja 12 sõidupiduri paakidest; · 4 juhtsignaal liiasusklapilt; · Andurite toide. Väljundid:
Spetsiifilised muutused: 1. Lihaskontraktsioonid 2. Erinevate ainete eritumine näärmetes 18. Kuidas jagunevad ärritajad? Kuidas need jagunevad tugevuse järgi? Ärritajad jagunevad üldised ja spetsiifilised. Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: 1. Läviärritus 2. Alalävine ärritus 3. Ülelävine ärritus 19. Pidurdus Pidurdus takistab erutuse levikut ja ka teket. Ei lase organismil üle erutuda. 20. Pidurduse liigid 1. Pessimaalne pidurdus tekib väsimuse tulemusena 2. Otsene toimub sünapsite kaudu i. Postsünaptiline ii. Presünaptiline 21. Ärrituse tugevus ja mõjuaeg Mida tugevam on ärritus, seda tugevam on vastusreaktsioon. 1. Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus max vastusreaktsioon 2. Pessimaalne ärrituse tugevus või sagedus - vastureaktsioon nõrgeneb väsimuse tulemusena 22. Reobaas
22.CO sisaldus on kõrgeim 2 b. väljahingatavas õhus 23.Kirjeldage hingamise regulatsiooni (reflektoorne, humoraalne) Reflektoorne- põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval infol. Selle toimel toimub sisse-ja väljahingamis perioodiline vaheldumine. Humoraalne- juhindub vere keemilistest koostistest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Tundlik on CO2 JA H liigsusele, mis põhjustab hingeldamist. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostanud M.Kolga 2009
Need süsteemid on leebed, mis ei värba range reaalajasüsteemi ajalise jada kriteeriumeid. Reaalajasüsteemid ABS ANTIBLOKEERUMISE PIDURDUSSÜSTEEM Antiblokeerumise pidurdussüsteem või lühidalt ABS on ohutussüsteem, mis väldib pidurdamisel mootorsõiduki rattaid blokeerumast. Veerev ratas võimaldab juhil hoida juhtimisvõimalust järsu ning täieliku pidurduse korral, vältides libisemist ja lubades rattal blokeeruda järk-järgult vastavalt pinnase omadustele. ABS pakub paremat kontrolli sõiduki üle ja võib vähendada pidurdusteekonda kuival või libedal pinnasel, see võib veel tõsta pidurdusteekonda lahtistel pinnastel nagu lumi või kruus. Alates algsest laialdasest autode tootmisest, antiblokeerumise pidurdussüsteemid on arenenud märgatavalt. Hiljutised versioonid ei luba piduritel ainult blokeeruda, vaid
Temperamendi uurimine ulatub mitmetuhandete aastate taha. Ilmselt esimesena on temperamendi erinevaid tüüpe kirjeldanud Hippokrates oma kehamahlade teoorias: veri, lima, kollane sapp, must sapp. Viimasel baseerub ka tänapäeval laialt tuntud Galenose temperamenditüüpide jaotuvus: melanhoolik, flegmaatik, sangviinik, koleerik. Temperamenditüübi aluseks on kõrgema närvitegevuse tüüp, mis sõltub kahe põhilise närviprotsessi, erutuse ja pidurduse, omadustest. Temperamenditüübid Melanhoolik on kergesti solvuv vaikse häälega, liigutused vaoshoitud, väljendusvaese miimikaga. Melanhoolset tüüpi inimest iseloomustab veel tagasihoidlikkus, erakordne emotsionaalne vastuvõtlikkus. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel. Talle on iseloomulik emotsionaalne reageering ka tähtsusetule sündmusele, kui see puudutab tema isiksust. Ta on kartlik ning vähimgi raskus sunnib teda
üksikomadusi(värv, suurus) Mõlemad tekivad ärritaja(stiimuli) mõjul meeleelundile Mõlemad tekivad ärritaja(stiimuli) mõjul meeleelundile 24.Illusioon. Kunstivaldkond, kus kasutatakse illusiooni. Illusioon -eksitaju ,kasutatakse, kunstis:Arhitektuur, moekunst-erinevates riiete näeb inimene paksem/peenem välja 25.Mis on optimaalne erutus?. Optimaalse tugevusega erutus on keskmise tugevusega antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajukoore osades(nt põnev koht filmis, ei näe ei kuule muud) 26.Is. Lühi ja pikaajalist mälu Lühiajaline e primaarne mälu jaguneb ikoonmälu ja kõlamälutähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks #Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. #Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida! #Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise eesmärk. 27
Mootori pöördemoment mõjub sel juhul liikumist takistavalt (masin töötab generaatori talitluses, vt. pt.2.5.5). Selline talitlus esineb juhtudel, kus koormus järsult aeglustub või peatub, näiteks koormuse langetamisel. Kui koormuse inerts on suur, tuleb sellega arvestada juhul, kui mootorit on tarvis täiskiiruselt kiiresti peatada. Kuna pidurdamiseks on vajalik täiendav moment, siis tuleb pidruduse vältel koormuse energia hajutada. Ajamis salvestub kahte tüüpi energiat, mis tuleb pidurduse vältel hajutada: a) Inertsi või kineetiline energia, põhiliselt pöörlevates ja lineaarmasinates, mis avaldub sirgjooneliselt liikuva keha puhul kus m on keha mass ja v on sirgliikumise kiirus. Pöörleva keha puhul kus J on keha inertsimoment ja on nurkkiirus. b) Potentsiaalne energia, põhiliselt liftides ja tõstukites, mis võivad liikuda ühtlaselt ja kiireneda aeglaselt. Pidurdamisel tuleb rakendada kogu võimsust, et hoida kiirus muutumatuna, kui koormus langeb
langetõbi jm.) Erinevalt täiskasvanust on lapse arenemine kompleksne diferentseerumine ja integratsioon. Arenemisprotsessis võivad tekkida aga sellised kõrvalekaldumised, mis on õppimisraskuste põhjuseks (näiteks kroonilised haigused jm). Sõltuvalt mahajäämuse ilmnemise ajast on erinevad ka selle põhjused. Algklassides täheldatavad õppimisraskused on sageli seoses kesknärvisüsteemi orgaanilise kahjustusega. Osal õpilastel esinevad ajutise vaimse pidurduse nähud kas enneaegsuse, varases lapsepõlves põetud haiguste või sotsiaalse hooldamatuse tagajärjel. Ajutise vaimse pidurdumise puhul on õpilasel nooremale eale iseloomulikud käitumisjooned, oma eakaaslastest jäävad nad arenemises maha. Õigeaegne diagnoosimine ja varajane pedagoogilis- psühholoogiline ja meditsiiniline ravi stimuleerivad arenemist, kuna pedagoogiline ja sotsiaalne hooletussejätmine süvendavad vaimset pidurdust veelgi.
Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku. 2) vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või inertsijõudude mõjul vastupidi elektromagnetilisele momendile, seega mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist. 3) dünaamilisel pidurdusel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse. Kui aga ergutusmähis on rööbiti ankrumähisega, saame endaergutusega dünaamilise pidurduse. Pidurdamisel lülitatakse mootor võrgust välja, pinge kaob ning vool ja mootori moment muudavad oma suunda 25. Asünkroonmootori tehistunnusjooned. Tehistunnusjooned võib leida loomulike tunnusjoonte järgi, kui moment arvutada ümber võrdeliselt pinge ruuduga. 26. Asünkroonmootori pidurdus. Rekuperatiivpidurdusel on mootori kiirus suurem sünkroonvälja kiirusest. Mootori emj
Juhtum on vastuolus kuldse reegliga, sest kui bussijuht või vedaja oleks teadnud, et kinnitamata videomakk võib pähe kukkuda mõnele nende enda lähedastest, oleks nad kindlasti paremini taganud reisijate ohutuse. Mitteformaalsed abijuhised: Ema-test tundub, et ema-test soovitaks ettevõttele kompensatsiooni maksmist, õpetaja küll rikkus sõidueeskirju ning jalutas sõitvas bussis, kuid lahtine videomakk oleks võinud järsu pidurduse korral ka mõnele istuvale lapsele pähe kukkuda. Kompensatsiooni maksmine näitaks sellisel juhul, et ettevõtte tunnistab ka enda süüd ning soovib tagada reisjate maksimaalse ohutuse. TV-test - ka tv-test soovitaks pigem kompensatsiooni maksta, kuna mittemaksmine tähendaks oma vea mitte tunnistamist ning kaoks igasugune usaldusväärsus konkreetse firma vastu. Maksmine aga näitaks, et ettevõte tunnistab eksimist ja see on pigem erand, et antud
Väga oluline, kasutades sõiduvahendit on loomulikult turvavöö. Kõik inimesed teavad, et see on vajalik, aga siiski on palju neid, kes ei hooli ja on kindlad, et midagi ei juhtu. Statistika on aga näidanud, et õnnetusi juhtub just nendega kes ei hooli. Iial ei või ju teada, millal mõni teine auto sulle ette sõidab ja nii satud ka sina avariisse. Turvavöö on väga oluline nii esi- kui ka tagaistmel, sest järsu pidurduse tagajärjel tekib inerts, mis liigutab autos olevaid inimkehi edasi niikaua, kuni tuleb esimene pidurdav tegur, parim variant selleks on turvavöö, sest see peatab inimese kohe, halvim on ilma turvavööta, aknast välja lennates ja peatajaks on seljuhul alles maapind. Autojuht, kes vähegi endast ja oma kaassõitjatest hoolib, ei alusta ennem sõitu, kui kõigil on turvavööd õieti kinnitatud. See võib tunduda imelik, aga on tõestatud et turvavöö võrdub elu.
riiulitesse paigutatud. Läbivooluriiulite süsteem on kompaktne FI-FO põhimõttel töötav ladustamisviis. Kaubaalused liiguvad gravitatsiooni jõul mööda kaldus rullteed pealelaadimise positsioonist mahalaadimise positsiooni. Tavaliselt on kalle 4% ning selle võib saavutada kasutades tavalisi haaksõlmtalasid. Liikumiskiirust kontrollitakse rullrajale paigaldatud pidurdusrullikutega. Raja lõpus paiknev piiraja tagab sujuva pidurduse ning hoiab järgmist alust eemal, kuni esimene alus on rivist eemaldatud. 24. Mis on U-kujuline läbivool ja millistes ladudes seda kasutatakse ? Ukujuline läbivool- Läbivoolu riiul, mis on kujult U tähe kujuline, sellel kaup liigub ringi. 25. Millises majandusharus on ladude rajamise ja kasutamise kriteeriumid suhteliselt ühesugused ja millises väga erinevad? Suhteliselt ühesugused on toidukaupade ladude rajamise ja kasutamise kriteeriumid. Väga erinevad on ehitusmaterjalide laod. 26
1 vedav võll; 2 päikeserataste telg; 3 välimise ülekande satelliitide raam; 4 välimise ülekande kroonratas; 5 välimise ülekande päikeseratas; 6 välimise ülekande satelliidid; 7 sisemise ülekande päikeseratas; 8 sisemise ülekande satelliidid; 9 sisemise ülekande kroonratas; 10 veetav võll. : Kui kroonratta paneb pöörlema jõuallikas, siis on kroonratas vedavaks rattaks ja kui päikeseratas ei saa pöörelda pidurduse tõttu, siis satelliitrattad hakkavad pöörlema ümber oma telje ning sateliitide raam hakkab pöörlema koos satelliitratastega ümber päikeseratta. Veovõll olles sidesetatud satelliitide raamiga, paneb tööorgani pöörlema. Ülekanne on aeglustav. Kui pidurdada kroonratas ja vedavaks rattaks on päikeseratas, siis veetavaks osaks jääb ikkagi satelliitide raam, ülekanne jääb ikkagi aeglustavaks. Kui pidurdada kroonratas ja vedavaks
Närviprotsessid Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Järgmiseks levib erutus lihastele või näärmetele ja need omakorda asuvad sooritama vastavaid tegevusi. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Vastupidine reaktsioon pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nii-öelda puhkeseisundis ning lihased või muu seesugune, mida nad juhivad, ei tööta. Pidurdusel on kaks varianti kas see on üldine või osaline. Üldine pidurdus on näiteks une puhul inimene ei reageeri tavaliselt ümbrusele. Osaline pidurdus on aga näiteks seljuhul, kui keegi on sügavalt mõttesse vajunud, kuid ta siiski märkab, mis ümberringi toimub. Erutus ja pidurdus on vastandlikud, kuid omavahel seotud: üks võib, aga ei pruugi, teiseks üle minna
Valu tekib erinevate tegevuste puhul olenevalt sellest, millised põlvesidemetest on põletikulised. Nn. "hüppaja" või "jooksja" põlv. Valu tekib joostes ja hüpates. Sirutatud põlveliigesega, lõdvestatdud eesmiste reielihastega on võimalik katsuda põlvekedra tippu, mis sellise põletiku puhul on teravalt valulik. Ravi: koormuse reguleerimine, vastava ortoosi kandmine koormustel, põletikuvastane ravi (suukaudne, paikselt geelidena, süstidena) ning operatiivne ravi - artroskoopia. Pidurduse, hüppelt maandumise jms tagajärjel tekkiv põlvevalu. Esineb kõige sagedamini teismelistel sporti tegevatel poistel. Esikohal on valulikkus, turse, valu koormusel. Ravi: koormuse vähendamine ja valik, spetsiaalne ortoos, paiksed põletikuvastased vahendid, külmaravi. Võimalik ka operatiivne ravi. Jäävat kahjustust ei teki. Põlve küljesidemete kinnituskohtade põletikud - sagedamini valu seotud sääre eemaldamisega,
uitnärvi pidi kesknärvisüsteemi ja sissehingamist reguleerivates neuronites tekib pidurdus. Selle tulemusena sissehingamine lakkab ja järgneb väljahingamise faas. Lihased lõtvuvad, pressoretseptorite erutus lakkab, sissehingamiskeskusesse minev pidurdav impulss nõrgeneb, seal tekib uus erutus ja järgneb sissehingamine. Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Kõige tundlikum on hingamiskeskus CO2 ja H- - ioonide kontsentratsiooni tõusule. Selle tagajärjel erutub hingamiskeskus ja hingamine muutub kiiremaks ja sügavamaks kuni nende ioonide sisaldus veres on normaliseerunud.
ka tihedat õlitamist. Samas on elektriauto mootoris vaid 5 liikuvat juppi. Mootor elektriautos kasutab ära ka suurema osa energiast kui sisepõlemismootor, täpsemalt 80%.[11] Joonis Mitsubishi iMiEV (foto: Tony Hisgett) Juhtimine on elektriautos lihtne, selline nagu autojuhtimine peakski olema, andes autojuhile võimaluse täielikult liiklusele keskenduda. Elektriautol pole käike ja on pedaal nii gaasi kui pidurduse jaoks. Elektriautos on ka vaiksem, kuna mootor ei tee praktiliselt mingit häält. [11][12] 6 Põhjus, miks elektriautod on laiemalt levinud kui näiteks vesinikautod, peitub selles, et elektriautosid saab laadida ka kodus, vesinikautosid saab laadida vaid spetsiaalsetes tanklates. Tanklakettide omanikud ütlevad, et neil ei ole mõtet teha vesiniktanklat kui ei ole tarbijaid. Autodetootjad vastavad praktiliselt samaga, öeldes, et neil pole mõtet
Sensorid on keelel ja suu limaskestal ja erutus sensoritelt kantakse piklikajju süljeeritumiskeskusesse näonärvikiud viivad edasi keelealusele ja ülalõua süljenäärmetele sülg hakkab erituma tingimatut. Tingitud refleksil on sülje eritumise vallandaks toidu nägemine, lõhn ja inimesel ka toidust rääkimine või toidule mõtlemine. Sensorid on tingitud refleksid silmavõrkkestas, nina limaskestas ja sisekõrvas. Sümpaatilise NSi erutus põhjustaks süljerefleksi pidurduse. Tugev emotsionaalne ning füüsiline pingutus tekitavad suus kuivustunde. Selle juures eritub sülg on aga hästi orgaanilise aine rikas, paks. Parasümpaatiline NSi erutus soodustab süljenäärmete tööd. Neelamisel eritatakse kolme faasi: a) suufaas b) neelufaas c) söögitorufaas Suuõõnefaas on tahteline, inimene lükkab toidukämbu suuõõne kõige tagumisse ossa, keel suleb suuõõne eespoolt ja sellele kinnise tuumi tekkele aitavas kaasa ka pehme suulae lihased
sôltuvus töö intensiivsusest ja kestusest. Valkude energeetilise osatähtsuse sôltuvus lihase glükogeenisisaldusest ning täiendavast glükoosi manustamisest pikaajalisel kehalisel tööl. Kehalise töö môju valgusünteesile ja degradatsioonile organismi kui terviku ja skeletilihase tasandil. 17. Väsimus. Väsimus kui organismi kaitsemehhanism. Väsimus kui kompleksne ilming, väsimusseisundi tekke perifeersed ja tsentraalsed faktorid. Pidurduse teke ajurakkudes, selle seos energeetiliste protsessidega. Hüpoglükeemia toime ajurakkude energiaga varustamisele. Glutamiinhappe ainevahetus ajus, gammaaminovôihappe roll pidurdus- seisundi kujunemisel. Aminohapete ainevahetus kehalisel tööl ning selle mõju serotoniini produtseerimisele ajurakkudes. Serotoniini seos pidurdusseisundi tekkega. Väsimusseisundi tekke perifeersed biokeemilised aspektid anaeroobse iseloomuga kehalisel tööl:
(Joonis58.) Harjutus 54. Joonis59. Paaris, 1 pall. Üks paarilistest alustab keskjoonelt põrgatusega korvile ja viskab. Siis liigub vastas korvile jne. Kui 3 otsa on tehtud- söödad paarilisele, kes kordab sama tööd. Harjutus 55. Joonis60. Töö- Viskaja ootab kolonnis, koonusest u 3-4 meetrit eemal ja spurdib siis j - lõikega kui eelmine viskaja on võtnud oma laua ning on valmis söötma. Koonuse juures mängija teeb pöördega 1-2 pidurduse ja läheb kahelt jalalt hüppelt viskele. Võtab oma laua ja söödab järgmisele mängijale. Peale söötmist liigub päripäeva järgmisesse kolonni. Harjutus 56. Joonis61. Mängijad asivad neljas kolonnis 1 söödab ette spurtivale 3-le, 3 liikumiselt 6-le, 6 ette spurtivale 8-le jne. Harjutus 57. Joonis62. Mängijad asuvad neljas kolonnis, 2 söödab ette spurtivale 1-le, 1 teeb paar põrgatust ja söödab 5-le see 4-le, viimane põrgatab keskjooneni ja söödab 8-le.
vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. 3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni 26. PIDURDUS: Perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivne allasurumine. Omapärane tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. ÜL: piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis; on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel; närvirakkude kaitse kurnatuse eest. 27. PIDURDUSE LIIGID: 1.Pessimaalne pidurdus – tekib peale eelnevat erutust (parabioos) 2. Otsene pidurdus 3.Postsünaptiline – tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel 4.Presünaptiline – pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid 28. ÄRRITUSE TUGEVUS JA TEMA MÕJUAEG: 1. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust
keskteljega maapinnal kohtub loetakse pöördtelje nihe nulliks. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 32 1 pöördtelg, 2 ratta kesktelg, 3 pöördtelje negatiivne külgnihe, 4 pöördtelje positiivne külgnihe Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 33 Pöördtelje külgnihe hoiab rooli kuulliigendid kerge pinge all, mis annab roolile hea tundlikuse. Liiga suur pöördtelje nihe muudab rooli pööramise raskeks ja esirataste ebaühtlase pidurduse korral auto juhitavuse halvemaks. Näiteks juhul kui auto ühe poole rattad on kuival teel teise poole omad aga jääl, läheb suure pöördtelje külgnihkega auto pidurdamisel kergesti külglibisemisesse. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 34 Selle vältimiseks kasutatakse mõnedel masinatel pöördtelje negatiivset külgnihet. Auto püüab siis pöörduda tugevamalt pidurdava ratta suunas, rool aga püüab keerata autot
pärilikkus ja keskting-st. K: tihke ehk tugev k, õrn k, kohev k, toores k. D: hingamistüüp ehk leptosoomne t, seedetüüp ehk eurüsoomne t, vahepealne e mesosoomne t. Konditsioon ehk toitumus. Töök, suguk, näituse k, nuumak, patoloogiline k: liigne rasvumine või kurtumus. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Sangviiniline tüüp- tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. Flegmaatiline tüüp- tugev,tasakaalukas, väheliikuv, rahulik. Koleeriline tüüp-tugev, tasakaalutu, erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Melanhoolne tüüp-nõrk, ülekaalus pidurdusprotsessid. Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemini, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Suguküpsus saabub veistel heades tingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Esmakordse seemendamise vanus. Eesti veisetõugusel on 15-18 kuud. Kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täisk lehma kehamassist.
..20%. Pidurdusjõud on siin suurim ja külgsuunaline hõõrdejõud auto juhitavuseks veel piisav. Nende resultantjõud jääb hõõrdejõu ringi sisse. Joonis 3. Libisemine 10...20% Kui pidurdusjõud ületab haardejõu, hakkab ratas libisema. Külgsuunaline hõõrdejõud muutub niivõrd väikeseks, et auto ei ole enam juhitav. Töökorras ABS piduritel sellist olukorda tekkida ei saa! Joonis 4. Libisemine üle 20% 1.3 ABS-i tööpõhimõte Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad.ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 1.4 Andurid ja täiturid 1.4.1 Piduritulelüliti Piduritulelüliti jälgib piduripedaali asendit ja saadab pedaalile vajutamisel signaali juhtplokile
NÄRVIPROTSESSID Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on 2 vastandlikku närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Need protsessid võivad üksteiseks üle minna. 1. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Sealt levib erutus lihastele, näärmetele ning need asuvad sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi). Niisiis on erutus reaktsiooni vallandav närviprotsess. 2. Vastupidine protsess - pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nn puhkeseisundis, nende juhitud lihased ei tööta. Pidurdus võib olla: · üldine - une puhul unesolija ei reageeri ümbrusele; · osaline - sügavasse mõttesse vajunud inimene ei märka enda ümber toimuvat. Korrastades ja täiustades reaktsioone, jätab pidurdus vähem tähtsa kõrvale ning võimaldab keskenduda antud hetkel olulisimale. Ajupoolkerade asümmeetria
reservainetega varustatuse seisundit teatud jõudlue saavutamiseks. Eristatakse astmeid:töökonditsioon,sugukonditsioon,näitusekonditsioon,nuumakonditsioon,pa toloogiline konditsioon. 14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Sangviiniline ehk sangviinik-tugev,tasakaalus,elavalt liikuv. Flegmaatiline ehk flegmaatik-tugev,tasakaalus,vähe liikuv,rahuliku käitumisega. Koleerinine ehk koleerik-tugev,tasakaalutu tüüp,erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Melanhooniline ehk melanhoolik-nõrk,ülekaalus pidurdusprotsessid. 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus. Varavalmimus on oganismi omadus kiiremini kasvada ja arendada tasemeni,mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kantaks.Lehmadel varavalmimuse näitajaks on esimese seemenduse vanus ja esmapoegmise iga.
annaabi.ee 
