Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lõppastme (libeda) koolitus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas siis tegutseda?
Enne sõitma asumist
Ø
Puhake piisavalt
Ø
Ärge tarvitage alkoholi
Ø
Mõelge läbi oma  teekond
Ø
Varuge sõiduks piisavalt aega
Ø
Tehke  tiir ümber auto ja veenduge, et  rehvid  oleks täis, et ei oleks auto all näha 
lekkekohti ja kõrvalisi esemeid.
Ø
Puhastage auto lumest ja aknad jääst
Ø
Vajadusel kontrollige õli ja muid vedelikke.
Ø
Kontrollige tuled
Ø
Kontrollida  kojamehed
Ø
Sättida end mugavalt sisse
Ø
Soovitavalt kontrollida jalaga piduri pedaali, ega ei  vaju  liiga põhjani.
Ø
Reguleerida  peeglid
Ø
Käivitada sõiduk lahutatud  siduriga
Ø
Turvavöö
Ø
Kui auto on saavutanud ühtlased pöörded, alustada liikumist.
Ø
Suunamärguanne enne liikuma hakkamist
Juhised auto  juhtimiseks talvel
Talvetingimustes on  autojuhtimine  sageli  keerukam  , kui arvata oskaks.
Jätame meelde juhtnöörid ja nõuanded, mis aitavad tagada ohutust 
maanteel.
Tutvume talvise ohutu sõidu põhimõtetega:
Ø Jäta mänguruumi
Ø  Talverehvid
Ø Jäta piisavalt pidurdusmaad
Ø Hoia ohutut pikivahet
Ø Näe ja ole nähtav
Ø Kontrol i libisemist
Ø Pidurda  arukalt
Ø Põika takistusest kõrvale
Ø Kasuta alati turvavööd
Ole ettenägelik – jäta mänguruumi
Ettenägelik sõitmisviis on eelkõige võime näha ohtu ette pi savalt vara.
Ohuteguriteks võivad ol a:
ØTee ja selle  seisukord
ØIlmastik ja teeolud
ØTeised maanteel liikujad: jalakäijad, jalgratturid ja muud li klusvahendid.
Oluline tähtsus on ka enda tervislikul seisundil ja li klusvahendi 
seisukorral.
Ettenägelik juht oskab jätta ohtude puhuks endale mänguruumi, 
manööverdamisruumi ja aega tegutsemiseks. Ta oskab sõita juskui 
mõned  sekundid  sündmustest ees.
Talverehvid
Talverehvid võivad ol a kas naastudega või ilma naastudeta, ning nende 
turvisemustri jääksügavus peab olema vähemalt 3mm.
( Soovitav  min. sügavus raskete teeolude puhul on vähemalt 5 mm)
B-kat. autodel ja ka haagistel Reg.Massiga 0,75…3,5 t peavad olema 
talverehvid 1dets. kuni 1märtsini.
Talverehvid ei ole kohustuslikud: 
ØSõidul teise riiki või sealt tagasi paarisrataste mõlemal rattal (tingimusel, 
et telje mõlemad rattapaarid on koostatud ühte moodi)
ØAutode ja  haagiste  Eestisse toomisel
ØMüümisel
Ø  Autoga  remonti või tehnoülevaatusele sõidul ning kui sõidukile ei ole 
Eestis talverehve saada.
Seega dets-s, jaanuaris ja  veebruaris  võib sõita ainult talverehvidega.
Naastrehve tohib kasutada 15. okt-st kuni 15. aprillini.
Muul perioodil naastrehvidega sõita ei tohi.
Ilma naastudeta talverehve ( lamell   rehve ; M+S) võib kasutada aasta 
ringselt, kuid nad kuluvad suvistes tingimustes ki remini.
Jäta piisavalt pidurdusmaad
Libe tee ül atab igal aastal ikka ja jälle.Talviste teeolude  ohte ja salakavalusi ei võeta kül alt 
tõsiselt.Ki rust ei vähendata ja pidurdusmaad ei suurendata.Libedaga pikeneb 
pidurdusmaa märgatavalt.
Isegi väga heade talverehvidega ei saavutata suvist pidurdamist.
Kui sõita kuival  asfaltteel 80 km/h, kulub peatumiseks u. 60m. ja peaaegu 4 sek. Kui aga 
tee on lumine  või jäine?
Lumisel teel kulub 80 km/h ki  ruse juures peatumiseks u.30m. rohkem (60+30m) maad ja 
aega u.3 sek. rohkem (4+3sek) kui suvel. 
Need  meetrid ja sekundid võivad olla saatuslikud.
Sama pika pidurdusmaa võib saada ainult si s, kui sinu ki rus ei ületa 60 km/h.
Libe või ol a ka muul ajal, mitte ainult talvel.
Märg teekate vähendab pidamist.Samuti on libe märg kivisil utis.Ka tee peale kandunud 
savi ja puudelt kukkunud lehed muudavad tee libedaks.
Kui tee peal on palju vett, võib rehvi ja teepinna vahele tekkida veepadi – tekib 
vesiliug.Tee ja ratta vaheline side kaob ja auto ei ole enam juhitav.Lumelobjakaga teel 
võib auto hakata vibama veel kergemini, kui vihmaga.
Kindlamini saab vesiliugu  vältida sõiduki ruse vähendamisega ja , kui vältida sõitmist 
roobastes (rattajälgedes).Libedaga väldi järsku rooli pööramist ja gaasi lisamist.
 
Ettevaatust, must jää!
Must jää on salakaval.Eriti, kui õhutemperatuur on 0* lähedal, võib 
pidamine ka lühikestel vahemaadel suuresti muutuda.Ohtlikumad 
kohad on seal, kus õhuni skus on suurem ja tee temp. võib ol a 
madalam:
Ø Ristmikud
ØSil ad, estakaadid
ØJalakäijate ülekäigu kohad
ØMadalad kohad teel
ØÜhissõidukite  peatus  kohad
ØRaudtee ja  trammitee  ületus kohad
ØKurvid
ØKus tee kulgeb puude vahel (päike sulatab ja samas külmetab)
ØSügisesel ajal puulehed teel
Väldi halbades teeoludes libisemist
Ka libedaga ei kao rehvide haardumine iseenesest.Haardumist saab
säilitada:
Ø
Kiirenda nii, et  rattad  ei pöörleks tühjalt (veojõu kontroll)
Ø
Sõita  kurvis  sellise ki rusega, et rattad ei libiseks külgsuunas.
Ø
Vältida suure ki rusega sõitmist läbi teele kogunenud lumeval ide.
Ø
Väldi blokeerivat pidurdamist(v.a. hädaolukorras), kuna 
blokeerunud ratastega auto ei ole juhitav ja võib sattuda 
külglibisemisse ning sattuda vastassuuna vööndisse.
Ø
Väldi järsku rooli keeramist
Kindlamini saad halbades teeolude vältida libisemisse sattumist, kui 
hoiad  pi savalt pikivahet ja reguleerid ki rust arukalt.
Hoia pikivahet
Li ga lühike  vahemaa  eessõitva sõidikiga lõpeb sageli tagant
otsasõiduga. Samuti saavad mitmed kokkupõrked vastutulevate
sõidukitega alguse lühikesest pikivahest.
Kui hoiad ohutut pikivahet:
Ø
Näed, mis ees toimub ja võid aimata  olukordi  ja situatsioone.
Ø
Ka teised näevad sind ja suudavad aru saada sinu tegevusest.
Ø
Vajadusel jääb aega ja ruumi tegutsemiseks
Ø
Autojuhtimine on rahulikum, sujuvam ja ökonoomsem.
Kui sõidad eessõitvale  autole  liiga lähedal. Tuleb sul li kuda tema
tingimuste järgi.Tuleb kogu aeg ol a valvel, et aimata, mida eessõitja
teeb. Selline sõit on närviline, väsitav ja ebaökonoomne.Samuti ei ole
Ootamatutes olukordades palju mänguruumi. 
Näe ja ole nähtav
Vihmas, udus, hämaras või pimeda 
Pimedal  ajal saad lisa mänguruumi, kui :
Ø
ajal sõites on ohud samasugused, 
Valid  olukorrale vastava õige sõidukiiruse
Ø
kui valgel ajal. Ainult, et näed neid 
Kasutad tulesid õigesti – kui võimalik sõida 
palju hiljem ja halvemini.
alati kaugtuledega, teisi pimestamata.
Ø
Vaata õigesti – vaata valguatatud piirkonna 
Ø
 Kaugtuledega sõites suudad 
näha u. 100 m. kaugusele. 100 
äärejoontele (kontuuridele) ja kasuta ära 
km/h sõites läbid selle vahemaa 
vastuleva sõiduki tulesid.Pimestamist saab 
napilt 4 sekundiga.
vältida, kui suunad pilgu paremale servale, 
mitte vastutuleva auto tuledele.
Ø
 Lähituledega sõites eraldab 
Ø
autojuht  ilma helkurita jalakäija 
Ära unusta helkurit.Ära jäta autot pimedal 
alles 30 meetri  kauguselt .Selle 
ajal  või halva nähtavuse korral 
vahemaa läbimiseks 100 km/h 
valgustamata teele. Vajadusel peatu tee 
puhul kulub u. 1 sek. Selle 
serval , peavad põlema seisu tuled.(lisaks 
ajaga  ei tee palju ära, et vältida 
ohutuled )
Ø
ohtu.
Et näha, mis toimub hoia akende klaasid  
puhtad.
Kontrolli libisemist
Külglibisemisse sattudes tegutse järgmiselt:
Ø
Pööra rooli libisemise suunas ja lahuta  sidur .
Ø
Ära pidurda
Ø
Hakka rooli tagasi pöörama tee suunas niipea, kui  libisemine  väheneb
Kui auto kipub kurvis otse minema:
Ø
Lahuta sidur lõpuni
Ø
Ära enam pööra rooli
Ø
Kui see enam ei aita siis pidurda
Esirataste kas või hetkeline otsemaks pööramine võib kiirendada
haardumise  taastamist ja libisemise lõppemist. Libisemise kontrollimine on 
küsimus mitme samaaegse ja õigesti ajastatud abinõu rakendamisest.
Paljude autode standardvarustuse hulka kuulub blokeerumatu  pidur (ABS),
veojõukontroll süsteem ja teelpüsivuse kontroll süsteem.Nende abil püütakse ära 
hoida juhi tehtud vigu ja takistada auto sattumist juhitamatusse libisemisse. Kuid
juhtides sellist autot võib tekkida liigne ohutuse tunne.Kui juht ei jäta neid auto
omadusi endale varuks, siis sellise autoga “üle piiri minek” toimub tava autoga võrreldes palju
suurematel kiirustel ja tagajärjed on tõsisemad.Kui auto siiski satub libisemisse, kas suure
kiiruse, kiiruse lisamise, äkilise rooli pööramise või  pidurdamise  tõttu, tuleb säilitada rahu,
pidamine taastada ja auto juhitavus kiiresti taastada.
Pidurda arukalt
Loomulik  reaktsioon  ohuolukorras on  pidurdada  nii tugevasti, et autorattad
Blokeeruvad.Ki rus kül  väheneb blokeeriva pidusdusega jõudsalt, kuid auto 
kaotab  juhitavuse .Kui auto blokeeriva pidurduse ajal satub külglibisemisse 
või on sõidurajalt välja sõitmas, tuleb  pidur  vabastada, et auto oleks juhitav.
Kui auto on jäl e juhitav, pidurdatakse uuesti.Sel ise järkjärgulise 
pidurdamisega kiirus väheneb ja auto on kogu aeg juhitav.Kui on vaja ki resti
seisma jääda tegutse järgmiselt:
Ø
Pidurda ja kui auto ei püsi sõidurajal või on vaja pidurdada kurvis, 
vabasta pidur ja keera rooli.Pidurda uuesti, vabasta pidur ja keera rooli...
Ø
Siduri  pedaal  peab olema vajutatud põhjani, et mootor ei pidurdaks rattai 
ega sureks välja mootor.
Blokeerumatu piduriga (ABS) varustatud autodel hoolitseb tehnika, et auto
oleks juhitav ka täieliku pidurduse ajal – järelikult ei ole sinul vaja pidurit
vabastada.Seega peab teadma, et ABS piduritega autol  pidurdusteekond
pikeneb, kuid auto säilitab juhitavuse. 
Põika takistusest kõrvale
Mõnikord võib sõidurajal olla ees takistus.Vahemaa on väike ja kokkupõrke
vältimine ainult pidurdamisega on võimatu.Kuidas siis tegutseda?
Kokkupõrge takistusega on halvim variant.Seepärast tasub alati üritada
põigata sinna, kus on ruumi. Proovi tegutseda järgmiselt:
Ø
Pidur ja sidur põhja.Kiirus tuleb võimalikult kiiresti maha võtta. Rattaid  
blokeeriv pidurdus on sel juhul efektiivseim vahend.Sidur tuleb vajutada 
lõpuni, et mootor peale pidurdamist ei takistaks pöörlevaid rattaid ning 
ei sureks välja.
Ø
Piduri pedaal üles.Pidur tuleb enne takistust vabastada, et auto oleks 
taas juhitav.
Ø
Juhi auto takistusest mööda.Tavaliselt piisab vähesest rooli 
keeramisest, et juhtida auto takistusest mööda.Liigne rooli pööramine 
võib viia auto kergesti külglibisemisse.
Kui autol on blokeerumatu pidur (ABS), vajuta  sidur lõpuni, pidurda jõuliselt
ja juhi auto takistusest mööda. Pidurit ei ole vaja vabastada, kuna auto on
ka pidurdamise ajal juhitav.
Kasuta alati turvavööd
Turvavöö kinnitab autos oleva sõitja istme külge.Seepärast on oluline, et nii
ees- kui tagaistujad kasutaksid alati turvavööd. Ilma turvavööta
paiskuvad tagaistujad eesistujale peale tohutu jõuga. Ka väikesel ki rusel
tagant otsasõidu puhul võib kinnitamatta vööga sõitja ninluu vastu esiakent
ära murda, kuid kinnitatud turvavööga inimene peaks terveks jääma ka
 50 km/h vastu seina sõites. Turvavöö hoiab sind:
Ø
Paiskumast vastu tuule klaasi
Ø
Lendamast välja uksest, külg- või tagaaknast
Ø
Mööda maad lohisemast
Ø
Sattumaks oma enda auto al a.
OHUTUT LIBISEMIST!

Document Outline

  • Enne sõitma asumist
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Ettevaatust, must jää!

  • Väldi halbades teeoludes libisemist
  • Hoia pikivahet
  • Näe ja ole nähtav
  • Kontrolli libisemist
  • Pidurda arukalt
  • Põika takistusest kõrvale
  • Kasuta alati turvavööd
Vasakule Paremale
Lõppastme-libeda-koolitus #1 Lõppastme-libeda-koolitus #2 Lõppastme-libeda-koolitus #3 Lõppastme-libeda-koolitus #4 Lõppastme-libeda-koolitus #5 Lõppastme-libeda-koolitus #6 Lõppastme-libeda-koolitus #7 Lõppastme-libeda-koolitus #8 Lõppastme-libeda-koolitus #9 Lõppastme-libeda-koolitus #10 Lõppastme-libeda-koolitus #11 Lõppastme-libeda-koolitus #12 Lõppastme-libeda-koolitus #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor günter lind Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Liiklusohutus
10
pptx

Liiklusohutus

roolihoovastiku liigendite kulumine . Pv Pidurdamistehnika.Peatumisteekond. Liiklusvahendi pidurdamine sõiduajal võib olla järsk või sujuv. Järsul pidurdamisel on vaja saavutada lühim pidurdusteekond . Kõige efektiivseem pidurdus saavutatakse siis , kui rattad on veeremise ja libisemise piiril. Järsul pidurdusel võib tekkida kergesti rataste blokeerumise oht, eriti libeda teekatte korral. Õigel pidurdamisel vajutab juht piduripedaalile pisut varem kui siduripedaalile . Rataste blokeerumise ohtu vähendatakse katkendliku pidurdamisega ja mootoriga pidurdamisega . Mootoriga pidurdamist tuleb kasutada eriti libadal teel . Mootoriga pidurdamisel vabastatakse gaasipedaal ja lülitatakse sisse madalam käik.Piduripedaalile vajutatakse algul tugevasti, sõidukiiruse vähenemisel nõrgendatakse jala survet. (massi ja kiiruse tunnetus)

Liiklusõpetus
Liiklusohutus
8
ppt

Liiklusohutus

"musta jää" teke, sest seda on väga raske märgata. Selle tekkimine on väga tõenäoline 0°C temperatuuri juures sildadel ja metsavahelisel teel. Kahtluse korral tuleb kiirust vähendada ja rooli keeramisega tunnetada rooli keeramise raskust. Vältida tuleb suurt kiirust, järske pidurdamisi ja kiirendamisi. Libedus võib tekkida ka pori tõttu ehituste läheduses ja põlluteedega ristumiskohtades. Samuti vihmasaju alguses, kui esimesed vihmapiisad tekitavad teetolmuga segunedes küllalt libeda pori. Pikem vihmasadu peseb selle pori ära. Ettevaatlik tuleb olla ka teel, mis on kaetud lahtise killustikuga: võimalisel mitte pidurdada, hoida ohutut sõidujoont, sõita aeglaselt, et mitte loopida laiali killustikku. LIIKLUSOHUTUS Auto külglibisemine Auto juhtimisel on väga oluline rataste külgsuunaline Esirataste haardumise kadudes kaotab auto haardumine

Liiklusõpetus
Auto Hooldamine
5
docx

Auto Hooldamine

Auto hooldamine Metallik värvide puhul omab tähtsust ka pihustamis viis. Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aega, kui pind on muutunud

Auto õpetus
Ohutus ja turvalisus
18
pptx

Ohutus ja turvalisus

OHUTUS JA TURVALISUS Mida peab auto juht teadma autost ja selle käsitlemisest? Tutvu sõidukiga Tehno seisund - käsiraamat - mootor e. auto süda - sõiduki müüa - veermik e. rattad - auto õpetaja - tuled e. näe ja ole nähtav Sõidu ohutus - juhtimisseadmed - juhi asend - turva varustus Mootori ruum Õli kogus (min-max) - hoolda autot regulaarselt hooldusvälp e. periood - kasuta õigeid määrdeaineid sõltuvalt auto margist , vanusest ja mootori tehnilistest näitajatest (10W- 30) mineraal-; poolsünteetilised- ; täissünteetilised õlid (Tuule) Klaasi pesu vedelik ­ aastaringne, ekstrakti lahjendada. Jahutus vedelik (külmakindel - 35*) valmistatud etüleen klükoosi alusel ­ antifriisi või tosool.Omadused: mürgised, paisuvad rohkem kui vesi, lekkimisvõime suurem, rikuvad värvkatet. Rehvid

Liiklusõpetus
800 ARK i eksamis esinevat küsimust
204
docx

800 ARK'i eksamis esinevat küsimust

Millised dokumendid peavad autojuhil kaasas olema kontrollijale esitamiseks, kui ei sõideta ainult Eesti piires? a. Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnniteel lisatahvli

Liiklus
Transpordiameti teooriaeksami testid
333
docx

Transpordiameti teooriaeksami testid

SÕIDUK ON SAADETAV AUTO? Esimesena kollane ja veoauto,teisena operatiivauto ja must auto Esimesena operatiivauto ja must auto,teisena kollane auto ja veoauto Õige vastus: Esimesena operatiivauto ja must auto,teisena kollane auto ja veoauto (ID: 6087) SEISUPIDURIT KASUTATAKSE: Lisapidurina avariilisel pidurdamisel Liikuva sõiduki pidurdamisel kallakul Seisva sõiduki paigalhoidmiseks. Õige vastus: Seisva sõiduki paigalhoidmiseks. (ID: 6098) ESMAÕPPE ALGASTME KOOLITUS ON LÕPPENUD, KUI... Autokoolis on sooritatud teooria- ja sõidueksam Autokool on väljastanud koolituse läbimise tunnistuse Maanteeametist on väljastatud esmane juhiluba. Õige vastus: Autokool on väljastanud koolituse läbimise tunnistuse (ID: 6099) AM-KATEGOORIA SÕIDUK ON: Jalgratas Pisimopeed Mopeed Väike mootorratas Õige vastus: Mopeed (ID: 6102) KES ON SÕITJA? Isik, kes ootab ooteplatvormil trammi. Isik, kes viibib sõidukis aga ei juhi seda Juhendaja õppesõidu ajal.

Autokool
Auto ehitus
25
ppt

Auto ehitus

AUTO ÜLDEHITUS SISEPÕLEMISMOOTORID Autode jõuallikana kasutatakse põhiliselt sisepõlemismootoreid ja nendest on tuntuimad neljataktiline ottomootor (bensiinimootor) ja neljataktiline diiselmootor. Kasutatakse ka kahetaktilisi mootoreid, kuid nende kasutegur on väiksem. Ottomootor (bensiinimootor) on kergem, odavam ja natuke "erksam", kuid diiselmootori kütusekulu on väiksem. Sellel põhjusel ongi diiselmootorid kasutusel põhiliselt raskematel veoautodel, traktoritel ja liikurmasinatel. Viimasel ajal üha rohkem ka sõiduautodel. Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist ­ mitte sõita väikesel kiirusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori ülekoormamisel võib tekkida detonatsioon, mootori võimsus väheneb ja esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori liiga kiire kulumine või isegi purunemine MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS Jahutusvedelikena kasutatakse tä

Liiklusõpetus
Ökonoomne sõit
8
docx

Ökonoomne sõit

Ökonoomse sõidu võtted Juhendaja: Kuidas kütust kokku hoida? Kasuta kõrgemat käiku Osa auto mootori võimsusest läheb kaduma hõõrdumise tõttu ja hõõrdekaod kasvavad mootori pöörete suurenedes ehk maakeeli kiiruse kasvades. Madalate pööretega sõites saab aga hõõrdekadusid – ja ühtlasi kütusekulu – madalamal hoida. Mootori efektiivsus suureneb, kui koormus kasvab ja kõrgema käigu ning madalamate pööretega sõites rakendatakse mootorile kiirendades suuremat koormust. Suurem efektiivsus tähendab aga, et sama töö tehakse ära väiksema kütusekuluga. Kõige säästlikum viis kiirendamiseks on vahetada käik kõrgemaks, kui mootori pöörded on vahemikus 2000-2500. Loomulikult peaks vältima mootori ülekoormamist liiga madalate pööretega, mille tunneb enamasti ära vibratsiooni järgi. Mootori efektiivseima pööretevahemiku kasutamiseks soovitatakse bensiinimootoriga autodel käik ülespoole vahetada maksimaalselt 2500 pö?

Autokool




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun