Lihula Gümnaasium
MATSALU LAHT
referaat
Koostaja
:
Andra -Liis Junker
Juhendaja :
Marje Loide
Saastna
2012
Sisukord
Matsalu
looduse
uurimisloost...................................................................................................3
Matsalu
lahe
kirjeldus...............................................................................................................4
Matsalu
lahe
veetaimestik.........................................................................................................5
Matsalu
lahe
kalastik .................................................................................................................6
Matsalu
looduse uurimisloost
Matsalu
lahe ja selle ümbruse
uurimist alustati üksikute loodusteadlaste
ekskursioonidega lahe äärde ja
kasari luhtadele 19.saj. esimesel
poolel. Matsalu looduse uurimise algust tähistab aga alles Tartu
ülikooli zooloogiamuuseumi
konservaator Valerian
Russowi linnuteaduslik retk lahele 1870 aastal. Ta käis läbi
Haeska ,Saastna,Matsalu ja kloosri alad kus ta registreeris 45-46 linnu
liiki seoses lahega ja luhaga. Tema andmeid on hiljem kasutatud O.
Koch ülevaates Eestimaa lindude kohta. Teise
retke Matsallu tegi
Russow 16.mail kuni 4.
juunini 1873 aastal. Sellel retkel ta avastas
et kolme aastaga on eriliikide lindude arvukus kasvanud ning see
lisas Matsalu lindude nimestikku veel 5 liiki. 1875. a. läks Russow
Peterburi, kus hakkas tööle zooloogiamuuseumi konservaatorina.
Peterburist sõitis ta ühel suvel enne saatuslikku Turkestani-retke
veel kord Matsalu lahele. Kahjuks ei ole selle kohta midagi trükis
ilmunud ja ka Russowi päevikud on siiani
leidmata .
Pärast
esimest maailmasõda jätkas Matsalu looduse uurimist H.Riikoja, kes
kogus 1920. aasta juunis
lahel ja Sauemerel planktonoloogilisi
proove. Uue ekspeditsiooni võttis
prof . Riikoja Matsalu lahele ette
1924 aasta koos Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaatori M.
Härmsiga.Saabunud üle lahe Kiidevast purjepaadiga , peatusid nad
17.mail Metskülas Kägi
talus . Riikoja
viibis peamiselt lahel,
selgitades selgrootute levikut seoses lahevee soolsuse muutumisega.
Härmis tegi aga
vaatlusi Matsalu lahe linnustikust ning märkis
olulisi muutusi russowi aegadega võrreldes. Nüüd oli
registreeritud kokku 89 linnuliiki.
1928.
aasta suvel alustas Matsalu lindude uurimist E.
Kumari kes tegi väga
põhjalikke vaatlusi lahe rannikul, saartel ja roostikus. Oma
uurimiste tulemused võttis ta kokku esimese
auhinna pälvinud
üliõpilasvõistlustööna ja raamatuna . Ta on andnud välja nüüd juba palju
raamatuid Matsalu kohta.
Matsalu
lahe ja selle lähema looduse kohta avaldatud kirjutiste arv küündib
tublisti üle 100.
Matsalu
lahe kirjeldus
Matsalu
laht on Läänemere laht Eesti läänerannikul, Matsalu
looduskaitsealal Väinameres. Matsalu lahe pindala on umbes 67 km2
ning selle
pikkuseks on 16 km ning laiuseks on 4-6 km .matsalu lahe
keskmine sügavus on 1.5 m. Matsalu lahe maht ulatub umbes 135milj.
m3
Roostikke on lahe ümbruses ligi 3000 ha.
Soojadel
suvedel soojeneb lahe vesi üe 20*C. Talvel kattub Matsalu laht
jääga.
Vee
soolsuse ja selle muutuminse alusel võib Matsalu lahe jaotada
tinglikult ida-,kesk- ja lääneosaks.
- E.Kumari. 1985. Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgala. Tallinn , LK. 44
Matsalu
lahte mõjutab kõige rohkem jõgede võrgustik,eelkõige Kasari jõgi
millesse omakorda suubuvad Liivi jõgi, Penijõgi ja Suitsu jõgi ,
mis rikastavad kasari jõge kui ka lõpp tulemusena Matsalu lahte.
- A.Miilmets. 1981. Matsalu. Tallinn , LK. 12-13
Matsalu
lahe veetaimestik
Kaugele
maismaasse ulatuv pikk ja
kitsas Matsalu laht on kaitstud tugevate
tuulte ning tugeva
lainetuse eest, see võimaldab taimedel tihedasti
asustada peaaegu kogu lahe põhja.
Matsalu
laht on Eesti rannikumere üks taimestikerikkamaid.
Taimestiku rohkuse tingivad head valgustingimused,sest laht on madalaveeline.
Taimeliigi levikul mängib suurt rolli ka põhja iseloom.
Taimeliigid
:
Kõige
idapoolsemal,mageveelisel madalamal alal on mudasel põhjal levinud
tihedad liigivaesed roostikud(
Phragmites
australis).Laikudena
kasvavad ka kõrkjad (
Scirpus
lacustris).
Samuti esineb ka ahtalehine
Hundinui (
Typha
angustiifolia)
ja kollane
Vesikupp (
Nuphar
luteum).
Mudasel
liivsavil 0,5-1m sügavusel leidub ka Kaelus-
penikeel (Potamogeton
perfoliatus)ning
piiratud alal esineb omapärane kammpenikeele ja
haneheina.Haneheinale iseloomulik, merepõhjal roomav,sõlmekohtadest
juurduv
vars puudub.Taime varred on õrnad ning peenikesed.
Kohati
massiliselt on levinud
niitjas rohevetikas(
cladophora glomerata) mis
katab teisi taimi.Rohevetikas kinnitub vähestele põhjal olevatele
kividele võib esineda ka lahtiselt põhjal või tõusta vee pinnale
laikudena.
Idapool esineb harvemini rohevetikas (
Cladophora
rupestris) ja
pruunvetikas (
Pseudolithoderma
subextensum)Läänepiiril
Kare Mändvetikas( Chara aspera)Lahe
lääneosas esineb punavetikad(F
urcellaria
fastigiata,Polysiphonia nigrescens, Ceramium tenuicorne) - E.Kumari. 1985. Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgala. Tallinn ,LK. 44-48
Matsalu
lahe kalastik
1995.
aastal kui Matsalu lahe kalastik oli veel suhteliselt normaalses
seisundis,oli ühtlaselt kogu lahes levinud
ahven .Peaaegu sama laialt
olilevinud särg. Särje puhul oli ilmne arvukuse ja mõõtmete
suurenemine sügavamatel aladel (lahe suudmealal), kus on rohkem
suurte särgede peamist toitu – molluskeid. Mõned liigid olid
hajusalt levinud kogu lahes (
haug , viidikas), teised esinesid
sügavamatel suudmealadel (koha, vimb,
luts ja mereliigid),
nurg oli
kõige
arvukam lahe keskosas.
Ahvenavaru
oli Väinameres ja ka Matsalu lahes 1990. aastate algul küllalt heas
seisus.1993. a. (esimene aasta, mil püügipiiranguid Matsalu
Looduskaitseala vetes oluliselt leevendati) oli suvistes
seirepüükides arvukalt suuri kalu. Juba 1995. a. suveks olid
suuremad ahvenad
enamuses välja püütud.
Seirepüükide
andmetel vähenes
ahvena arvukus Matsalu lahes
ajavahemikus 1993—99
umbes 10 korda .Suurte, üle 6-aastaste ahvenate arvukus langes samal
ajavahemikul veel enam, 40—80 korda.
Praegusel
ajal ei ole kala arvukus väga suur. Kohalikud
kalamehed kurdavad
kala vaesuse üle.
Kasutatud
kirjandus
Kõik kommentaarid