Matsalu lahe referaat (0)

Lihula Gümnaasium
MATSALU LAHT
referaat
Koostaja : Andra -Liis Junker
Juhendaja : Marje Loide
Saastna
2012
Sisukord
Matsalu looduse uurimisloost...................................................................................................3
Matsalu lahe kirjeldus...............................................................................................................4
Matsalu lahe veetaimestik.........................................................................................................5
Matsalu lahe kalastik .................................................................................................................6
Matsalu looduse uurimisloost
Matsalu lahe ja selle ümbruse uurimist alustati üksikute loodusteadlaste ekskursioonidega lahe äärde ja kasari luhtadele 19.saj. esimesel poolel. Matsalu looduse uurimise algust tähistab aga alles Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaator Valerian Russowi linnuteaduslik retk lahele 1870 aastal. Ta käis läbi Haeska ,Saastna,Matsalu ja kloosri alad kus ta registreeris 45-46 linnu liiki seoses lahega ja luhaga. Tema andmeid on hiljem kasutatud O. Koch ülevaates Eestimaa lindude kohta. Teise retke Matsallu tegi Russow 16.mail kuni 4. juunini 1873 aastal. Sellel retkel ta avastas et kolme aastaga on eriliikide lindude arvukus kasvanud ning see lisas Matsalu lindude nimestikku veel 5 liiki. 1875. a. läks Russow Peterburi, kus hakkas tööle zooloogiamuuseumi konservaatorina. Peterburist sõitis ta ühel suvel enne saatuslikku Turkestani-retke veel kord Matsalu lahele. Kahjuks ei ole selle kohta midagi trükis ilmunud ja ka Russowi päevikud on siiani leidmata .
Pärast esimest maailmasõda jätkas Matsalu looduse uurimist H.Riikoja, kes kogus 1920. aasta juunis lahel ja Sauemerel planktonoloogilisi proove. Uue ekspeditsiooni võttis prof . Riikoja Matsalu lahele ette 1924 aasta koos Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaatori M. Härmsiga.Saabunud üle lahe Kiidevast purjepaadiga , peatusid nad 17.mail Metskülas Kägi talus . Riikoja viibis peamiselt lahel, selgitades selgrootute levikut seoses lahevee soolsuse muutumisega. Härmis tegi aga vaatlusi Matsalu lahe linnustikust ning märkis olulisi muutusi russowi aegadega võrreldes. Nüüd oli registreeritud kokku 89 linnuliiki.
1928. aasta suvel alustas Matsalu lindude uurimist E. Kumari kes tegi väga põhjalikke vaatlusi lahe rannikul, saartel ja roostikus. Oma uurimiste tulemused võttis ta kokku esimese auhinna pälvinud üliõpilasvõistlustööna ja raamatuna . Ta on andnud välja nüüd juba palju raamatuid Matsalu kohta.
Matsalu lahe ja selle lähema looduse kohta avaldatud kirjutiste arv küündib tublisti üle 100.

• O.Renno. 1973. Matsalu maastik ja linnud . Kirjastus , LK 18-25
  

Matsalu lahe kirjeldus
Matsalu laht on Läänemere laht Eesti läänerannikul, Matsalu looduskaitsealal Väinameres. Matsalu lahe pindala on umbes 67 km2
ning selle pikkuseks on 16 km ning laiuseks on 4-6 km .matsalu lahe keskmine sügavus on 1.5 m. Matsalu lahe maht ulatub umbes 135milj. m3 Roostikke on lahe ümbruses ligi 3000 ha.

• http://et.wikipedia.org/wiki/Matsalu_laht
  
• A.Miilmets. 1981. Matsalu. Tallinn , LK. 12-13
  

Soojadel suvedel soojeneb lahe vesi üe 20*C. Talvel kattub Matsalu laht jääga.
Vee soolsuse ja selle muutuminse alusel võib Matsalu lahe jaotada tinglikult ida-,kesk- ja lääneosaks.

• E.Kumari. 1985. Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgala. Tallinn , LK. 44
  

Matsalu lahte mõjutab kõige rohkem jõgede võrgustik,eelkõige Kasari jõgi millesse omakorda suubuvad Liivi jõgi, Penijõgi ja Suitsu jõgi , mis rikastavad kasari jõge kui ka lõpp tulemusena Matsalu lahte.

• A.Miilmets. 1981. Matsalu. Tallinn , LK. 12-13
  

Matsalu lahe veetaimestik
Kaugele maismaasse ulatuv pikk ja kitsas Matsalu laht on kaitstud tugevate tuulte ning tugeva lainetuse eest, see võimaldab taimedel tihedasti asustada peaaegu kogu lahe põhja.
Matsalu laht on Eesti rannikumere üks taimestikerikkamaid. Taimestiku rohkuse tingivad head valgustingimused,sest laht on madalaveeline. Taimeliigi levikul mängib suurt rolli ka põhja iseloom.
Taimeliigid :
Kõige idapoolsemal,mageveelisel madalamal alal on mudasel põhjal levinud tihedad liigivaesed roostikud(Phragmites australis).Laikudena kasvavad ka kõrkjad (Scirpus lacustris). Samuti esineb ka ahtalehine Hundinui (Typha angustiifolia) ja kollane Vesikupp (Nuphar luteum).
Mudasel liivsavil 0,5-1m sügavusel leidub ka Kaelus- penikeel (Potamogeton perfoliatus)ning piiratud alal esineb omapärane kammpenikeele ja haneheina.Haneheinale iseloomulik, merepõhjal roomav,sõlmekohtadest juurduv vars puudub.Taime varred on õrnad ning peenikesed.
Kohati massiliselt on levinud niitjas rohevetikas( cladophora glomerata) mis katab teisi taimi.Rohevetikas kinnitub vähestele põhjal olevatele kividele võib esineda ka lahtiselt põhjal või tõusta vee pinnale laikudena.
Idapool esineb harvemini rohevetikas (Cladophora rupestris) ja pruunvetikas (Pseudolithoderma subextensum)
Läänepiiril Kare Mändvetikas( Chara aspera)
Lahe lääneosas esineb punavetikad(Furcellaria fastigiata,Polysiphonia nigrescens, Ceramium tenuicorne)

• E.Kumari. 1985. Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgala. Tallinn ,LK. 44-48
  

Matsalu lahe kalastik
1995. aastal kui Matsalu lahe kalastik oli veel suhteliselt normaalses seisundis,oli ühtlaselt kogu lahes levinud ahven .Peaaegu sama laialt olilevinud särg. Särje puhul oli ilmne arvukuse ja mõõtmete suurenemine sügavamatel aladel (lahe suudmealal), kus on rohkem suurte särgede peamist toitu – molluskeid. Mõned liigid olid hajusalt levinud kogu lahes ( haug , viidikas), teised esinesid sügavamatel suudmealadel (koha, vimb, luts ja mereliigid), nurg oli kõige arvukam lahe keskosas.
Ahvenavaru oli Väinameres ja ka Matsalu lahes 1990. aastate algul küllalt heas seisus.1993. a. (esimene aasta, mil püügipiiranguid Matsalu Looduskaitseala vetes oluliselt leevendati) oli suvistes seirepüükides arvukalt suuri kalu. Juba 1995. a. suveks olid suuremad ahvenad enamuses välja püütud.
Seirepüükide andmetel vähenes ahvena arvukus Matsalu lahes ajavahemikus 1993—99 umbes 10 korda .Suurte, üle 6-aastaste ahvenate arvukus langes samal ajavahemikul veel enam, 40—80 korda.
Praegusel ajal ei ole kala arvukus väga suur. Kohalikud kalamehed kurdavad kala vaesuse üle.

• http://www.hiiukala.org/cms/uploads/ADMINFILES/materjalid/vainamere_kalastik_varud_pyyk.pdf
  

Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/Matsalu_laht
  
• E.Kumari. 1985. Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgala. Tallinn ,LK. 44-48
  
• A.Miilmets. 1981. Matsalu. Tallinn , LK. 12-13
  
• O.Renno. 1973. Matsalu maastik ja linnud. Kirjastus , LK 18-25
  
• http://www.hiiukala.org/cms/uploads/ADMINFILES/materjalid/vainamere_kalastik_varud_pyyk.pdf