Järve taimed (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

ppt

Järvede taimed

Järvede taimed Koostajad: Mark Överus ja Rene Tõnissoo VI klass  Järvede taimed jagunevad  Kaldataimed  Kaldaveetaimed  Ujulehtedega taimed  Veesisesed taimed  Vetikad  Kaldataimed  Järve kaldaribal on tavaliselt tihe taimestik.  Nende juured on niiskes mullas.  Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid  Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp.  Kaldaveetaimed  Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees.  Seal kasvavad : hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus.  Ujulehtedega taimed  Ujulehtedega taimed kasvavad

Bioloogia

8

doc

Järv

Juhendaja: Greta Ammer  Viimsi 2013 Sisukord JÄRV..............................................................................................................................3 .......................................................................................................................................3 Maailma kümme suurimat järve:....................................................................................3 JÄRVE TAIMED...........................................................................................................5 Kaldaveetaimed.............................................................................................................. 5 Ujulehtedega taimed.......................................................................................................6 Veesisesed taimed........................

Geograafia

66

pptx

Järvetaimed

Järvetaimed Veetaimede vööndid, tuntumad järvetaimed. Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0”  1. Sissejuhatus • Taimed kasvavad vees vöönditena. • Suurem osa taimi kinnitub veepõhja juurte või risoomiga. • Lisaks on ka taimi ja vetikaid, kes hõljuvad veepinnal kinnitumata.  2. Veetaimede vööndid 1. Kaldataimed 2. Kaldaveetaimed 3. Ujulehtedega taimed ka ujutaimed 4. Veesisesed taimed Milliste vööndite taimi on näha?  2.1. Kaldataimed • Tavaliselt tihe ja lopsakas taimestik. • Taimede juured kalda niiskes pinnases. • Veetaseme tõustes jäävad

Bioloogia

23

ppt

Järved

Järved  Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee ·

Bioloogia

14

doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

mitmesugune kasvu-alus: liiv, tuderluga, rannikas, rand-õisluht, valge kastehein, alsid, rand- klibu, adruvallid; iseloomulik aster, nadaheinad, orashein, roog-aruhein soolsus Soostunud rannarohumaad: Rannaniidud tarnad, soonerohud, alsid, sinihelmikas Soolalembesed taimed ehk halofüüdid on näiteks soolarohi, Rannaroostikud: rand-teeleht, rand-soodahein kare kaisel, pilliroog, randaster, kõrkjad Liigirikas taimestik; kadakad, kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke ka sarapuu, angerpist,

Loodus õpetus

6

docx

Huvitavat Eesti kalade kohta

Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid,kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on umbes 270 km 2. Eestis on üle 7000 jõe. Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Millised kalaliggid on Eestile iseloomulikud

Bioloogia

15

doc

Eesti elustik ja elukooslused

vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused ning missugune on ise- ja võõrtolmlemise ligikaudne vahekord 2) Sooline koosseis – isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel 3) Vanuseline koosseis a. Normaalses populatsioonis on palju nooremaid ja üha vähem vanemaid vanusejärke. b. Invasioonilises populatsioonis on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed. c. Regressiivses populatsioonis on olemas ainult vanemad isendid, nooremaid kas pole või on vähe. 4) Seisundiline koosseis – mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks või kahjustavate tegurite mõju - tema nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. Populatsioonidünaamika Arvukuse muutustega seotud asjaolud: - Rikkalik õitsemine – on suure vilja- (seemne-) saagi eeldus

Eesti elustik ja elukooslused

11

doc

Eesti elustik ja elukooslused

I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted ­ sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine ­ Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigid­metsas metsataimed, niidul niidutaimed

Hüdrobioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)