Järvetaimed (0)

Järvetaimed
Veetaimede  vööndid , 
tuntumad järvetaimed.
Karl Pütsepp
2012
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + 
jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti  (CC BY-SA 3.0” 
alusel.
1. Sissejuhatus 
• Taimed kasvavad vees vöönditena.
• Suurem osa taimi kinnitub  veepõhja  
juurte või  risoomiga .
• Lisaks on ka taimi ja vetikaid, kes 
hõljuvad veepinnal kinnitumata.
2. Veetaimede vööndid
1.  Kaldataimed
2.  Kaldaveetaimed
3. Ujulehtedega taimed ka ujutaimed
4. Veesisesed taimed
Milliste vööndite taimi on 
näha?
2.1. Kaldataimed
• Tavaliselt tihe ja lopsakas  taimestik .
• Taimede juured kalda niiskes 
pinnases.
• Veetaseme tõustes jäävad 
kaldataimed tihti vee alla. 
• Puudest kasvavad seal  pajud  ja 
sanglepp.
• Rohttaimedest tarnad,  kollased  
võhumõõgad ja varsakabjad.
Kaldataimestik on enamasti 
tihe
Autori 
foto
Paju
•  Liigirikas  taimeperekond.
• Eestis 20 liiki. Nt.  Hõberemmelgas , 
raudremmelgas,  vesipaju , 
raagremmelgas, mustjas paju, 
hundipaju jne.
Paljudele  paju 
perekonda kuuluvatele 
liikidele on eestlased 
nimeks pannud hoopis 
remmelgas. Kas 
tunned  ära, kus on see 
hõberemmelgas 
pildistatud?
Vesipaju 
Autori foto
Sanglepp 
Autori foto
Sanglepa levik 
Ülesanne: Analüüsi sanglepa levikut ja leia 2 
reeglipärasust. 
Ülesanne: kirjelda sanglepa 
lehte
Varsakabi 
• Rahvasuus konnakapsas, latiklill.
• Õitseb  kevadeti  suurvee ajal.
• Kinnitub risoomiga.
Autori foto
Kollane võhumõõk
• Metsik  iiris .
• Küllaltki tavaline.
• Niiskete niitude ja metsade
taim.
2.2. Kaldaveetaimed
• Madalas kaldavees kasvavad 
hundinui ,  pilliroog ,  soovõhk , 
järvekaisel jne.
• Varred pikad.
Autori fotod
Hundinui 
• Tuntud oma suure tumepruuni õisiku 
e tõlviku poolest.
• Õisikus on tohutul hulgal seemneid.
• Ühes  grammis  on üle üheteistkümne 
tuhande seemne.
• Kinnitub risoomiga.
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hundin
ui.htm
Hundinuia tõlvik 
ISASÕIE
D
EMASÕIE
D
Pilliroog
• Moodustavad suuri roostikke.
• Meie suurim  kõrreline .
PIIRISSAARE  ROOSTIK
Autori fotod
Roostik on heaks pesitsus- ja 
varjupaigaks
A
u
tori fotod
Juveniilne  (nooruk) 
Kühmnokk - luiged  Piirissaarel
naerukajakas
ROOSTIKUS PESITSEVAD NÄITEKS:
1.Kühmnokk-luik
2.Roo-loorkull
3.Lauk
4.  Kajakad  (naeru- ja väike-) ka viired
5.  Pardid  ja vardid
Ülesanne: milleks on pilliroog 
vajalik?
PILLIROO  
TÄHTSUS
TEISTELE 
LOOMADELE
INIMESELE
TAIMEDELE
Soovõhk ja järvekaisel
• Järvkaislit kutsutakse rahvasuus ka 
kõrkjaks.
2.3. Ujutaimed 
• Ujutaimed on näiteks valge 
vesiroos  ja kollane  vesikupp .
• Nende lehed ning  õied  on veepinnal.
•  Vars  elastne ja  painduv .
VESIROOSID ON KAITSEALL!
http://www.youtube.com/watch?v=_E3IeW0v
pAs
Kollane vesikupp
2.4. Veesisesed taimed
• Kasvavad üleni vees.
• Osal taimedelõied veest väljas.
• Näiteks  vesikatk , vesikuusk ja 
penikeel .
VESIKUUSK
Vesikatk 
Kanada vesikatku rakke on lihtne 
uurida.
Penikeel ja lemmel
Ülesanded
•  http://lemill.net/content/exercises/ja
rvetaimed
KASULIKUD  LEHEKÜLJED :
http://bio.edu.ee/taimed/general/inde
xmaaraja.html
 (määraja)
http://bio.edu.ee/taimed/general/inde
xnimek.html
 (taimede kirjeldused)
Allikad
• Teksti aluseks on:
1)  http://bio.edu.ee/taimed/general/in
dexnimek.html
 
2)  Avita  ,,Loodusõpetus 5. klassile” K. 
Jankovski ja R.  Kuresoo
3) T. Kukk ,,Eesti taimede kukeaabits”
Pildiallikad 
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F
ile:Lake_Smekhro.JPG?uselang=et
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:H
%C3%B5beremmelgas.JPG
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F i
le:Alnus_glutinosa_Bialowieza_001.jp
g?uselang=et
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F
ile:Alnus_glutinosa_drawing_1.png?u
selang=et
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F i
le:Alnus_glutinosa_001.jpg?uselang=e
t
Pildiallikad (2)
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F i
le:Alnus_glutinosa_001.jpg?uselang=e
t
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F
ile:Sumpfdotterblume_Caltha_palustr
is_2.jpg?uselang=et
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F i
le:Yellow_Iris_Iris_pseudacorus_Flow
er_1469px.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/Fil
e:Iris_alnetum.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F
ile:Dunhammer.jpg
Pildiallikad (3)
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/Fil
e:Typha_latifolia.JPG
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/Fil
e:Typha_latifolia_002.JPG
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F
ile:Drugginpeli%28Circus_aeruginosu
s%29-Nertiks.JPG
•  http://www.bioneer.ee/bioneer/kohal i
k/aid-9042/Esimesed-rookatuste-valmi
stajad -said-tunnistused
•  http://en.wikipedia.org/wiki/File:Sch
oenoplectusacutus.jpg
Pildiallikad (4)
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ny m
phaea_alba.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F i
le:Nuphar_lutea1_ies.jpg
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Clea
ned-Illustration_Myriophyllum_spicatum
.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F
ile:Myriophyllum_spicatum_190812.JP
G
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F
ile:Elodea_canadensis_dekussive_bla
etter.jpeg?uselang=et
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F
ile:Wasserpest_im_Hengsteysee.jpg?u
selang=et
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F i
le:ElodeaLeaffaceupcells.jpg?uselang
=et
Pildiallikad (5)
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F
ile:PotamogetonNatans.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/F i
le:LemnaMinor.jpg

Document Outline

• Slide 1
• 1. Sissejuhatus
• 2. Veetaimede vööndid
• Milliste vööndite taimi on näha?
• 2.1. Kaldataimed
• Kaldataimestik on enamasti tihe
• Paju
• Vesipaju
• Sanglepp
• Sanglepa levik
• Ülesanne: kirjelda sanglepa lehte
• Varsakabi
• Kollane võhumõõk
• 2.2. Kaldaveetaimed
• Hundinui
• Hundinuia tõlvik
• Pilliroog
• Roostik on heaks pesitsus- ja varjupaigaks
• Ülesanne: milleks on pilliroog vajalik?
• Slide 20
• Soovõhk ja järvekaisel
• 2.3. Ujutaimed
• Kollane vesikupp
• 2.4. Veesisesed taimed
• Vesikatk
• Penikeel ja lemmel
• Ülesanded
• Allikad
• Pildiallikad
• Pildiallikad (2)
• Pildiallikad (3)
• Pildiallikad (4)
• Pildiallikad (5)