suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Tänassilma jõe suured saastajad on Viljandi linna reovesi ja seakombinaadi jäätmed, mida laotatakse põldudele (Järvet, 1983). 10 Väiksematest jõgedest on kõige suurema reostuskoormusega Tarvastu, Purtsi, Rõngu ja Rannu kanal. Tarvastu ja Rõngu jõevee nitraatide sisaladus on samuti üle keskmise nende jõgikondade suurema põllustatuse tõttu. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve (Eesti järved, 1968; Mäemets, 1977). Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. Võrtsjärve probleem Taust Madal häguse veega eutroofne Võrtsjärv (270 km2) on Baltimaade suuruselt teine järv. Väikese keskmise sügavuse (2,7 m) kõrval on Võrtsjärvele iseloomulik veetaseme suur muutlikkus nii sesoonselt kui aastati. Aasta keskmine ja suurim veetaseme muutumise ulatus on vastavalt 1,38 ja 2,20 m; absoluutvahemik 3,20 m
Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv
Veega täidetud nõod, millel puudub otsene ühendus merega Karakatitsa Järvest ei voola välja ühtegi jõge Sissevoolava jõevesi osaliselt aurab, osaliselt toidab põhjavett Jõgi saab alguse järvest Suubub üks või mitu jõge Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal Tekivad soos olevatest laugastest Jõgede vesi kogunes luidete taha Nt. Ülemiste järv Inimene paisutab jõgesid Nt. Narva veehoidla ja Paunküla veehoidla Meteoriit kukkus Maale ja tekkis kausikujuline süvend Nt. Kaali järv Saaremaal
· Puurinne: sookask, haab,sanglepp, saar, toomingas · Põõsarinne: paakspuu, paju, lodjapuu · Rohurinne: tarnad, luhtkastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm Järv kui ökosüsteem Mis on limnoloogia? · Limnoloogia on kompleksne teadusharu, mis uurib magevee- kui soolase veega järvi, uurides nende bioloogilisi, füüsikalisi, keemilisi, geoloogilisi ja hüdroloogilisi aspekte. Eesti järved: · Eestis on kaks suurjärve ja umbes 1000 väikejärve. · Suurjärved on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi on Laadoga, Äänisjärve,Vänemi ja Suur- Saima järel suuruselt 5 järv Euroopas. · Lisaks looduslikele järvedele on u 200 tehisjärve. Tehisjärvede arv muutub. Kuidas järved on tekkinud?: · Enamik järvi on mandijäätekkelised- Pühajärv, Pangodi, Saadjärv, Kuremaa, Neeruti, Aegviidu ja Jussi järved.
Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär Vee hulga % jaotus hüdroloogilise tsükli osades Reservuaar Maht (%) Ookeanid 97.21 Liustikud 2.15 Põhjavesi 0.62 Soolaseveelised järved 0.008 Magedaveelised järved 0.009 Pinnase(mulla) niiskus (poorivesi) 0.005 Atmosfäär 0.001 Jõed 0.0001 Kogu veeringet iseloomustab pidev veevahetus erinevate tsükli osade vahel (km3/aastas)
Kust saavad Eesti jõed oma vee? *Sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest. *Suurimad üleujutused Navesti ja Halliste jõel Soomaal, jõed on vastuvoolu ning tekib kevaditi suur üleujutus. Millistesse vesikondadesse kuuluvad Eesti jõed? *Soome lahe vesikonda kuuluvad Põhja-Eesti jõed. *Lääne-Eesti suuremad veekogud kuuluvad Väinamere ja Liivi lahe vesikonda. *Lõuna-Eesti jõed kuuluvad Peipsi järve vesikonda. Järved *Eestis 1200 järve. *Kõik järved kokku hõlmavad 5% riigi pindalast. *Keskmine järvede sügavus alla 4m. *Sügavaim järv Rõuge Suurjärv 38m. *Järvede rohkeim paik Eestis on Kirde-Eesti Kurtna mõhnastik. *Järvedevaesemad Kesk-Eesti tasandik, Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kuidas on Eesti järved tekkinud ? *Enamik mandrijäätekkelised. *Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse lahtedeks. *Jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved(soodid).
auramise ja äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansiga, mis koosneb kolmest liimest(sademed auramine ja jõgede äravool)Veebilansse koostatakse üksikute veekogude ,põhjaveekihtide, aga ka riikide ja haldusüksuste kohta. 77.Araali mere pindala väheneb,sest üha rohkem vett suunatakse põldude ja istanduste niisutamiseks, mille tagajärjel jõed jäävad veevaesemaks ega jõua enam välja oma ajaloolisse suudmepiirkonda. Selle tagajärjel võivad veevaeseks jääda ka suured järved. 82.Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad.Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste likumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest
Kust saavad Eesti jõed oma vee? *Sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest. *Suurimad üleujutused Navesti ja Halliste jõel Soomaal, jõed on vastuvoolu ning tekib kevaditi suur üleujutus. Millistesse vesikondadesse kuuluvad Eesti jõed? *Soome lahe vesikonda kuuluvad Põhja-Eesti jõed. *Lääne-Eesti suuremad veekogud kuuluvad Väinamere ja Liivi lahe vesikonda. *Lõuna-Eesti jõed kuuluvad Peipsi järve vesikonda. Järved *Eestis 1200 järve. *Kõik järved kokku hõlmavad 5% riigi pindalast. *Keskmine järvede sügavus alla 4m. *Sügavaim järv Rõuge Suurjärv 38m. *Järvede rohkeim paik Eestis on Kirde-Eesti Kurtna mõhnastik. *Järvedevaesemad Kesk-Eesti tasandik, Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kuidas on Eesti järved tekkinud ? *Enamik mandrijäätekkelised. *Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse lahtedeks. *Jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved(soodid).
Kõik kommentaarid