Sisukord JÄRV..............................................................................................................................3 .......................................................................................................................................3 Maailma kümme suurimat järve:....................................................................................3 JÄRVE TAIMED...........................................................................................................5 Kaldaveetaimed.............................................................................................................. 5 Ujulehtedega taimed.......................................................................................................6 Veesisesed taimed.......................................................................................................... 7 Vetikad........
JÄRV 5.B Järvede taimed jagunevad ● Kaldataimed ● Kaldaveetaimed ● Ujulehtedega taimed ● Veesisesed taimed ● Vetikad Kaldataimed ● Järve kaldaribal on tavaliselt tihe taimestik ● Nende juured on niiskes mullas ● Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid ● Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp ● Pildil kollane võhumõõk Kaldaveetaimed ● Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees ● Seal kasvavad: hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk,
Järvetaimed Veetaimede vööndid, tuntumad järvetaimed. Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0” 1. Sissejuhatus • Taimed kasvavad vees vöönditena. • Suurem osa taimi kinnitub veepõhja juurte või risoomiga. • Lisaks on ka taimi ja vetikaid, kes hõljuvad veepinnal kinnitumata. 2. Veetaimede vööndid 1. Kaldataimed 2. Kaldaveetaimed 3. Ujulehtedega taimed ka ujutaimed 4. Veesisesed taimed Milliste vööndite taimi on näha? 2.1. Kaldataimed • Tavaliselt tihe ja lopsakas taimestik. • Taimede juured kalda niiskes pinnases. • Veetaseme tõustes jäävad
vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused ning missugune on ise- ja võõrtolmlemise ligikaudne vahekord 2) Sooline koosseis – isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel 3) Vanuseline koosseis a. Normaalses populatsioonis on palju nooremaid ja üha vähem vanemaid vanusejärke. b. Invasioonilises populatsioonis on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed. c. Regressiivses populatsioonis on olemas ainult vanemad isendid, nooremaid kas pole või on vähe. 4) Seisundiline koosseis – mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks või kahjustavate tegurite mõju - tema nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. Populatsioonidünaamika Arvukuse muutustega seotud asjaolud: - Rikkalik õitsemine – on suure vilja- (seemne-) saagi eeldus
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed
mitmesugune kasvu-alus: liiv, tuderluga, rannikas, rand-õisluht, valge kastehein, alsid, rand- klibu, adruvallid; iseloomulik aster, nadaheinad, orashein, roog-aruhein soolsus Soostunud rannarohumaad: Rannaniidud tarnad, soonerohud, alsid, sinihelmikas Soolalembesed taimed ehk halofüüdid on näiteks soolarohi, Rannaroostikud: rand-teeleht, rand-soodahein kare kaisel, pilliroog, randaster, kõrkjad Liigirikas taimestik; kadakad, kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke ka sarapuu, angerpist,
elab veekeskkonnas. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt, vähesed vetikad ka vegetatiivselt. Samblikud- koosnevad seentest ja vetikatest. moodustavad puudel, kividel või maapinnal erineva kuju ja värvusega talluseid. Samblikud paljunevad vegetatiivselt või eoste abil. Eestis on leitud 647 liiki pisisamblikke, umbes 300 liiki suursamblikke ja 200 liiki lihhenikoolseid seeni. Samblad- on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 560 liiki, millest enamik (umbes 400) on lehtsamblad. Sõnajalgtaimed- neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude(floeem ja ksüleem). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil. Paljasseemnetaimed- neil on varred, lehed, juured. Esineb juhtkude, kuid seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest.
metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee, porosamblik, palju seeni. Palumets- peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut,
Kõik kommentaarid