PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub
kivimite kuju muutub vähe. Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Korrosioon kivimipindade uuristamine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Korrosiooni intensiivsuse tingimused: palavus- keemiliste reaktsioonide kiirendamine; niiskus- naatrium, kaalium, kaltsium, keedusool. Mulla teke aluseks on lähtekivimid, nende murenemisel tekivad kivimikihtide vahel toitained. Mullatekkeprotsessid mineraliseerimine: orgaaniliste ainete lagundamine mineraalaineteks; humifitseerumine: huumuse teke biogeemiliste protsesside tagajärjel. Mullatekketegurid: Passiivsed - lähtekivimid: mullatekke mineraalseks aluseks, mis määravad mulla füüsikalise ja keemilise koostise, mulla lõimise ja toitainete sisalduse. Reljeef: maapinna kujunemine; künkal on rikkalikum mullavalik ning seal, kus päike ei paista,
KODUKOHA MULD Mullaõpetuse referaat SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................3 MULLA TÜÜP.....................................................................................................4 MULLA LÄHTEKIVIMID..................................................................................4 LEETUMINE........................................................................................................4 MULLAHORISONDID.......... .............................................................................5 MULLA VILJAKUS ......................................................................................6 PROFIILI JOONIS.......................................
Raskesti sulav savi, 100 veebruar: 7,5 järvetasandikud, künklik Võru kivimiline koostis: lubjakivi, dolomiit, moreenreljeef. mulla lähtekivimid: punakaspruun liivsavi m Ca. 600 mm juuli:17,0 ja üle
HORISONDID horisont (paksus 2)Väljauhtehorisont üle meetri) 2)Sisseuhtehorisont 2)Väljauhteh. alla 10 cm) 3)Leethorisont 2)B horisont 3)Lähtekivim 3)Sisseuhteh. 2)Gleistunud 4)Sisseuhtehorisont 4)Lähtekivim lähtekivimid MULLAD Tundra gleimullad Leedemullad Mustmullad Sooldunud 1)Punamuld Turvastunud kõrbemullad 2)Kollamuld gleimullad MULLAS Gleistumine; Leetumine 1)Aktiivne 1)Aluselised 1)Keemiline
jääsulamisvete setted- tera suuruse järgi sorteeritud 6. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord- graniitidest Kristalne aluspõhi- kambriumis,siluris,devonis kujunenud settekivimid Kristalne pinnakatte- katab aluspõhja 7. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mulla aluskivim- mullaprotsessist otseselt mittehaaratud osa Mulla lähtekivim- mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa 8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. MOREENID a) Põhja-Eestis valkjas, tugevasti karbonaatsed. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb liikudes lõuna suunas LÕIMISELT MITMEKIHILISED LÄHTEKIVIMID- Põlvas, Valgas, Tartus. MOREEN KAETUD HILISEMA SETTEGA( NT LIIV/SAVILIIV)
Pedosfäär biosfääri osa, mis hõlmab maa pindamist kihti ning, kus tekivad mullatekke protsessid. Pedosfääri reguleerivad bio-, geokeemilised ainetegurid. Mulla tähtsus : *loodusvara *tootmisvahend põllumajanduses *võtab osa ökosüsteemist *filtreerib vett Koostis : ELUS ELUTA *bakterid *mullavesi *seened *mullaõhk *väikesed imetajad *mineraalne osa kivimitest *orgaaniline osa ehk kõdu ja huumus taimedest Lähtekivim maapinnale kõige lähem kivim, millele muld tekib Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub Füüsikaline murenemine ehk rabenemine -> temperatuuri muutmumise mõjul Keemiline murenemine ehk porsumine -> kivimite keemilise koostise muutumise mõjul Korrosioon kivimi pindade uuristumine...
Pedosfäär`i mõisted Murend kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal. Murenemisena käsitletakse kivimite(litosfääri), õhu(atmosfääri), vee(hüdrosfääri) ja organismide(biosfääri) koos- ning vastasmõjust tingitud protsesse Maa pinnal, millede tulemusena kivimid/setendid ehk murenemise lähtekivimid purunevad (desintegreeruvad) ning muutub nende keemilise ja mineraalne koostis. Põhimõtteliselt on murenemisprotsessid tingitud lähtekivimi püüdest murenemise näol saavutada (pindmiste) keskkonnatingimustega tasakaalulist seisundit. Murenemise intensiivsust ja kulgu kontrollivad kolm peamist faktorit: · lähtekivimi litoloogia, · kliima, · maapinna morfoloogia. Kivimi litoloogiast (kõvadus, poorsus, lõhelisus ja mineraalne koostis, mineraalide
*mineraliseerumine ja humifitseerumine on vastastikused protsessid mille käigus orgaaniline
aine koguneb.
*mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks
mineraalideks. Nt süsihappegaas
*Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas orgaaniliste jäänuste muutmine kergetest
ühenditest keerukamateks. Nt huumus.
tekketegurid:
passiivsed
*Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused.
Liivad on halvad lähtekivimid savid aga head.
*reljeef.
*aeg e. mulla vanus. Mida vanem seda parem.
aktiivsed
*kliima mõjutab mullateket oluliselt.
*Organismid. Üks olilisimaid, taimede põhjusel.
*Inimtegevus. Kultuurmullad.
mullahorisondid:
Huumushorisont, Sisseuhtehorisont, lähtekivim, väljauhtehorisont, aluskivim, kõduhorisont,
turvas,
sademed>auramine läbiuhteeline veereziim
sademed
Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa pinnakatte. 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks. 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. 1. Moreenid e. jääsetted a) Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. d) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2
liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. Oosid on tavalised pinnavormid ka Eestis. Lähtekivim - mineraalne alus, millel muld moodustub. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO3)(olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1. Karbonaadivaesed aluspõhjalised muldade lähtekivimid. Need jaotatakse edasi vastavalt mehhaanilisele koostisele: a. savide alltüüp: üle 50% füüsikalist savi; hüdrovilgud, montmorilloniit, kloriit, kaoliniit b
deluviaalmullad Allaviuaalsetted e. jõesetted kujunenud jõelammidele või suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. Lammimuldade lähtekivimiks on peamiselt jääajajärgsed setted, millel on kihiline ehitus Järvede põhjasetted liiv, kruus, järvelubi ja järvemuld Orgaanilised setted jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad Mitmekihilised lähtekivimid aluspõhjakivimitel paiknevad pinnakattesetted: merepõhjasetted liivakivil, rannasetted kambriumi liivakivil, merepõhjasetted karbonaatkivimil, rannasetted karbonaatkivimil karbonaatkivimil paiknev moreen: punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil, sinakashall moreen kambriumi liivakivil ja savil eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel,
mullad Allaviuaalsetted e. jõesetted – kujunenud jõelammidele või –suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. Lammimuldade lähtekivimiks on peamiselt jääajajärgsed setted, millel on kihiline ehitus Järvede põhjasetted – liiv, kruus, järvelubi ja järvemuld Orgaanilised setted jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad Mitmekihilised lähtekivimid aluspõhjakivimitel paiknevad pinnakattesetted: merepõhjasetted liivakivil, rannasetted kambriumi lii- vakivil, merepõhjasetted karbonaatkivimil, rannasetted karbonaatkivimil karbonaatkivimil paiknev moreen: punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil, sinakashall moreen kambriumi liivakivil ja savil eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, de-
...maapinna pindmine kobe kiht, mis on tekkinud organismide ja kivimite vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega. Mulla tähtsus: 1. muld on tootmisvara põllumajanduses 2. elukohaks paljudele organismidele 3. tänu viljakusele saavad kasvada taimed 4. taimel on võimalik mulda kinnituda 5. tekivad setted. 6. muld on nagu filter põhjavee jaoks. Mulla tekketegurid: 1. kliima 2. aeg 3. lähtekivimid 4. taimed 5. inimene 6. reljeef Lähtekivim: 1. alus mullatekkele 2. vee läbilaskvus 3. mineraalne ja keemiline koostis 4. happelisus ja aluselisus Aeg: eesti muldade vanus u. 10 000 a. Kliima. 1. temperatuuride mõju 2. soojenemine 3. sademed 4. taimejäänuste kõdunemine Elustik: 1. mikroorganismid 2. mulla õhutajad/segajad 3. taimed Reljeef: 1. nõlvade kallak erosioon 2. lõuna- ja põhjanõlvade soojenemine 3. niiskus Inimese mõju mullale: 1.+ kultuuristab ja harib 2.+ väetab 3
· hüdrolüüs mineraali osaline lagunemine 1. Bioloogiline murenemine a. taimed b. loomad c. mikroorganismid Sekundaarsed mineraalid tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel. 1. Ränioksiidi grupp opaal, kaltsedoon 2. Savimineraalide grupp montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit 3. Alumiinium hüdrooksiidide grupp hüdroangilliit 4. Raudhüdrooksiidide grupp limoniit, gotiit Mulla keemiline koostis Lähtekivimid: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, Ti, C, Mn, P Taim: C, O, H, N, Ca, P, Si, K, S, Mg, Fe, Na Muld: O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, M, N Fosforiiti on muldades vähe. Mulla füüsikalis-keemilsed omadused Mullakolloidid ja selle omadused Kolloidide jaotus tuuma järgi: 1. Mineraalsed 2. Orgaanilised 3. Orgaanilis-mineraalsed Kolloidide vaesed on liivmullad rikkad savimullad Kolloidide jaotus: 1. atsidoidsed ehk happelised 2. basoidsed 3. amfoteersed
1. Bioloogiline murenemine a. taimed b. loomad c. mikroorganismid Sekundaarsed mineraalid tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel. 1. Ränioksiidi grupp - opaal, kaltsedoon 2. Savimineraalide grupp - montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit 3. Alumiinium hüdrooksiidide grupp - hüdroangilliit 4. Raudhüdrooksiidide grupp - limoniit, gotiit Mulla keemiline koostis Lähtekivimid: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, Ti, C, Mn, P Taim: C, O, H, N, Ca, P, Si, K, S, Mg, Fe, Na Muld: O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, M, N Fosforiiti on muldades vähe. Mineraalid ja katioonide vabanemine Algreserv Otsene reserv Vahetu Toiteallikas reserv Põldpaod Hüdrovilgud Asenduva K, Mg, Fe, Ca, d Na katioonid
viljakuse langus. Tasakaalustatud veereziim: sademed ja auramine on tasakaalus, savannid, rohtlad, preeriad, toiteelemente ei uhuta välja.muldade kamardumine, viljakuse tõus. Mulla tähtsus: osa toidust, sümboolne väärtus(toob õnne), elupaigaks, filter, oluline tootmisvahend, seotud teiste sfääridega. Mulla koostis: elus osa(mikroorganismid, loomad, taimed), eluta osa(vedel osa: mulla vesi ja tahke osa: organiline aine(kõdu, huumus), mineraalid (kruus, liiv, kivid, lähtekivimid, gaasiline osa: mulla õhk). Mulla horisondid: must huumushorisont näitab orgaanilise aine sisaldust, seega viljakust. Hall huumushorisont toitaine vaesem, kuivem. Horisondi sinakashall toon märg, gleistunud muld. Roostetäpid mullas gleistumine või raua sisaldus. Hele horisont huumushorisondi all väljauhte horisont. B-Horisont sisseuhte, vesi kuhjab toitained. E-horisont väljauhte, vesi uhub ained ära. G-horisont gleistumine, pidev liigniiskus
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel. Murenemise tagajärjel tekkinud murendmaterjal on mulla tekkele lähtekivimiks. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Eesti muldade lähtekivimid on: jääsetted e. moreenid; jääsulamisvee setted; mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest · tuulesetted (rannikutel); soosetted (turvas); aluspõhja kivimid (lubjakivi). Mulla teke Tekib poorne murendmaterjal, mis Vabanevad vajalikud toiteelemendid, mida võimaldab kinni hoida vett ja õhku. saavad hakata kasutama oma elutegevuseks
settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa pinnakatte. 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim- Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid- 1. Moreenid e. Jääsetted · Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. · Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. · Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini.
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID Kõrbestumine muldade viljaka pinnase hävimine kõrbete laienem...
Alukord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa- pinnakatte. 11. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte(harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetetakse mulla aluskivimiks. 12. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. Eestis on mulla lähtekivimite seas kõige enam levinud antropogeeniajastu setted. Tähtsaimad mulla lähtekivimid Eestis on: 1) Moreenid e. jääsetted (valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen, nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene moreen). 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv). 3)
Sest et nad loovad orgaanilist ainet, mis on aluseks mulla viljaka osa huumuse tekkimisele. 9. Missugused loomad mõjutavad eelkõige mulla kujunemist ja miks? Mikroorganismid, kuna nad lagundavad keerulised orgaanilised ühendid lihtsateks. 10. Nimeta mullatekkeprotsessid ja lisa juurde, millistes looduslikes tingimustes on need ülekaalus. · Leetumine- okasmetsade liivmuldadel · Kamardumine- mõõdukas kliima, kus lähtekivimid mineraalide rikkad · Sooldumine- kõrbetes ja poolkõrbetes, kus aurumine ületab sademete hulga · Gleistumine- liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas 11. Mida nimetatakse mulla degradatsiooniks? Mulla degradatsiooniks nimetatakse inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist. 12. Selgita kiirendatud erosiooni olemust ja seda, kuidas muldi selle eest kaitsta. Vooluveed põhjustavadmulla ärakande
Sotsiaalsed tegurid: Ülerahvastatus - Taani - Teravilja kasvatus, intensiivne majand- tehnika ja tootmine - Itaalia mägine põhiline istandused ja mägistel aladel karjad - Ukraina Teravili, tüsedad ja viljakad parasvöötme mullad - Brasiilia Kalakasvandus, karjakasvatus. - Indoneesia Loomakasvatus Linnukasvatus põhiline - Austraalia Valdavalt loomakasvatus Mullatekke tegurid : · Lähtekivimid selle peale tekib annab mulla oamdused, mineraalse koostise · Vesi, kliima, sademed · Kliima- soojus temperatuurid · Pinnamood- asukoht · Orgaanilised ained · Mullas olevad lagundajad, vetikad, bakterid, ussikesed jne · Inimtegevus Okasmetsades happeline, leetunud Rohtlates ei uhuta välja huumust. Piisavalt niiskust ja soojust. Vihmametsades vesi uhub välja sügavamates kihtidesse. Valge kiht huumuse all- ained kogunenud sinna leetumise kiht, okasmetsamuld
Bioloogiline murenemine-toimub taim ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul 6. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Eestis moodustavad ürg ja aguaegkonna kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Aluskord koosneb peamiselt graniitidest Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemist osa nimeteatakse mulla lähtekivimiks, mittehaaratud osa mulla aluskivimiks 7. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. tähtsamaid mulla lähtekivimid eestis on: 1)moreenid e jääsetted-põhjaeestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. lõimimiselt tugevasti koreseline liivsavi. keskeestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. lõunaeestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. kagueestis pruun karbonaatne moreen 2) lõimimiselt mitmekihilised lähtekivimid (põlvas, valgamaal, ka tartumal) oreen on kaetud hilisema
Muld võib Eestis olla paksusega alates mõnest millimeetrist kuni pooleteise meetrini. Peamised mull alähtekivimid on: 1)moreenid- valkjashall rähkmoreen Põhja-Eestis, pruunikashall saviliiv-liivsavi moreen Kesk-Eestis, punakaspruun saviliiv kuni liivsavi moreen, mille karbonaatsus lõuna suunas väheneb Lõuna-Eestis. 2)jää ja pärast jääaegsete veekogude setted liivadest kruusadeni 3)fluvioglatsiaalsed setted-liivad, kruusad 4)lõimiselt kahe või mitmekihilised lähtekivimid, kus moreen on kaetud hilisema settega 5)soomuldade lähtekivimiks on turvas. Muldade orgaaniline osa Mulla orgaanilise aine allikateks on peamiselt kõrgemad taimed, mis fotosünteesi käigus veest, süsihappegaasist ja mineraalsooladest sünteesivad Päikese energia osavõtul orgaanilist ainet. Olulised on ka samblad, samblikud, vetikad, seened ja ka mitmed loomsed organismid. Pärast elutegevuse lõppu ladestub taimne-loomne jäänus mulla pinnale või selle pindmisesse kihti ning
Biosfäär Hüdrosfäär Huumuse teke Porsumine Mullaloomad Rabenemine A B Pedosfäär C Aeg D Litosfäär Eesti muldade lähtekivimid · Jääsetted e. moreenid valkjas-hall karbonaatne rähkmoreen kollakashall karbonaatne rähkne moreen punakas-pruun moreen · Jääsulamisvee setted · Mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest · Tuulesetted (rannikutel) · Soosetted (turvas) · Aluspõhja kivimid (lubjakivi) Lubjakivist murenenud rähk Jäneda põldudel Vaike Rootsmaa foto Mulla veereziim sõltub sademete ja aurumise vahekorrast
kasvavad hõredamalt kui okaspuud. Lehevaris sisaldab toiteelemente peaaegu kaks korda rohke kui okkavaris. Vähem happelises lehekõdus toimub aktiivne bioloogiline tegevus, kuhu erinevalt okkakõdust on kaasatud vihmaussid ja bakterid. Seetõttu laguneb kevadeks peaaegu kogu varis ja tekib korralik huumushorisont, mis omakorda seob toiteelemendid väljauhtumiskindlalt mulda. Kuna lehtmetsade vööndi muldade lähtekivimid ei ole nii liivarikkad ja happelised kui okasmetsades, siis ei toimu ka nii intensiivset väljauhtumist ning seetõttu mullaprofiilis puudub selgesti eristatav helehall leethorisont. Lehtmetsade pruunmuldade mullaprofiil on ühtlase pastelse pruunika värvitooniga. 4. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad tüseda
ürg- ja aguaegkonnas ligikaudu 570 – 3500 miljonit aastat tagasi. Aluspõhi – moodustunud peamiselt kambriumis, siluris ja devonis tekkinud settekivimitest. Pinnakate – koosneb pudedatest setetest 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Lähtekivim – mullatekkeprotsessi aktiivselt haaratud kivim. Aluskivim – mullatekkeprotsessis otseselt mitte haaratud kivim. 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. • Moreenid e jääsetted – karbonaatsus väheneb põhjast lõuna suunas. • Lõimiselt kahekihilised setted – moreen on kaetud hilisema settega(liiv, saviliiv) • Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid – hästi sorteeritud setted(liiv, kruus) • Jääpaisjärvede setted – liiv, savi • Turvas • Tuulesetted, alluviaalsed setted 7. Mulla mehaaniline koostis – kores, peenes
mullatekkeprotsessides,2.liik-alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi,3.erim-lõimise järgi eristatake kõigi tüüpide piires Lõimis e.erim-oluline kuid mitte pealmine tunnus.Lõimis muutub mullatekkeprotsessi käigus-tuleb teha vahet verikaalses jaotuses-koostatakse lõimise valem. MULDADE LEVIKU SEADUSPÄRASUSED-mullad ei paikne juhuslikult- poolsused-ekvaatorid.Kliimavööndid-temp,sademete jaotus,erinevad muldade lähtekivimid. A.globaalne paiknemine.a)horisontaalne tsonaalsus- vöönditena,b)verikaalne tsonaalsus-mäestikualadel.B.mikrotsonaalsus-paiknemine seoses reljeefiga-põuakartlik,parasniiske,gleistunud,glei,turvastunud,soomullad. MULDADE KLASSIFIKATSIOONID:A)lokaalsed väikeste riikide või riigiosade kohta.Kohalikud nomeklatuuride rahvuskeeltes,need ei ole osteselt tõlgitavad,on välja kujunenud pika aja joosul.PRUUNMULLAD-riigi piiriga ei lõppe-1960...ka eestis.RAHVUSVAHELISED
dünaamilised süsteemid. 2) Kirjelda Maa siseehitust Maa südamiku moodustab Maa tuum. Tuum koosneb tahkest sisetuumast ja vedelast välistuumast. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatub umbes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Kõige välimine kest on maakoor. Maakoor on õhem ookeanide all ja paksem mandrite kohal.< 3) Milline seos on murenemisel mullatekkega ? Murenemisel tekivad lähtekivimid milles hakkab kogunema mullatekkeks valik tolm ja niiskus. 4) Euraasia kaart PILET 3 1) Kirjeldage kivimiringet Kivimiringe on ainete liikumine litosfääris ja Maa sügavamate kihtide vahel. Kivimiringe on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist, nt kulutustel, murenemisel ja settimisel muutuvad moondekivimid settekivimiteks ja settekivimid muutuvad moondekivimiteks soojuse ja rõhu muutumise tõttu.
mõjul) – 1)tugevasti seotud ehk hügroskoopsusvesi, 2)nõrgalt seotud ehk kilevesi, CVaba vesi – 1)kapillaarvesi a) liikumatu kapillaarvesi ehk pendulaarne vesi – a) nõrguv vesi, b) põhja- ja ülavesi 3 AJALUGU 1800ndate algul eksisteeris mullateaduses 2 uurimissuunda: 1. agrogeoloogiline suund muldade lähtekivimid toitained, mida ained vajab lisaks looduslikele elementidele 2. agrokultuurkeemiline suund uuris, mis toitaineid vaja juurde lisada, et taim end hästi tunneks W.van Hellmant – 1699.a – münt- esimene teadaolev kirjutis mulla kohta, millist mulda see taim tahab . Justus von Liebig (1840) - taimede mineraaltoitumise teooria – taimed võtavad mullast mineraale, mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks; taimed saavad kätte ainult vees
Kruus. Elus osa tahkel koostiseks putukad, bakterid, ussid. vahel ja Annab keemilisi ühendeid. Huumus- kujul on liiv La-gundavad ja kobestavad koostises. lagundatud taimede mass mulda Muld peab olema parajalt kobe ja niiske. Muld on pidevalt ajas muutub ja arenev. Korralik kiht kujuneb sajandite jooksul 1000- 2000a. Mulle kujunemine sõltub: · keskkonnatingimustest(temp, niiskus ja lähtekivimid) · ning elus organismidest(taimestik ja lagundajad) Teke on seotud murenemis-ja humifitseerumisprotsessiga. 4.1 Murenemine Selle käigus peenestatakse lähtekivim mulla koostisesse. Eesti ala murenemise lähtematerjaliks Põhja-Eestis paekivi ja L-Eestis liivakivi a) Füüsikaline murenemine e. Rabenemine-esile kutsuvad temp. Kõikumised ja vesi b) Keemiline murenemine e. Porsumine- mõjub vesi koos selles olevate ühenditega. Rikastatakse mulda erinevate keemiliste ühenditega.
lessiveerumine - Ibe, peen ning keskmine tolm paigut alumistesse kihtidesse ilma keemiliste muutusteta. Eelting: Peab olema savi, mida ümberpaigutada. Peab olema laskuva vee liikumine.lähtekiv või mullamassis peab olame võimalik filtratsioon. A-Ea-Bt-C ; A-Bmt-C leetumine Eeltingimused: 1. Agressivne ja ägeda reaktiivina timiv org. aine, mis lagundab min. osa lõpuni ja mida on nii palju, et ei suudeta neutraliseerida. 2. Vaesed lähtekivimid 3. Filtratsioon 4. Allalaskuva vee liikumine. Ea / Bhf gleistumine Toimub liigniiskes keskkonnas, kus org. aine on hapendamiseks vajalik. Samuti Fe2+ või Fe3+ olemasolu. Algab AT-horisondiga ja tuleb juurde G või g. näivleetumine Eeldused: 1. Ajutine liigniiskus pinna või ülevee tõttu 2. Raske lõimisega või kahekihiline lähtekivim 3. Pinna kogunemiskohas peab olema org. ainet, mida hapendada 4. Lühiajaline veega küllastatus peab mingiks ajaks lakkama. Tekib hele horisont
Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa pinnakatte. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks. Eestis on mulla lähtekivimite seas kõige enam levinud antropogeeniajastu setted. Tähtsaimad mulla lähtekivimid Eestis on: 1) Moreenid e. jääsetted a) Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. d) Kagu-Eesti karbonaatne pruun moreen
mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Lehtmetsad levivad seal, kus talved on pehmemad. Erinevalt okasmetsadest ei toimu lehtmetsa muldades kõdukihi teket, sest soojem ja niiskem kliima soodustab lagunemist. Kevadeks tekib huumushorisont, mis seob toiteelemendid väljauhtumiskindlalt mulda. Lehtmetsade muldade lähtekivimid pole nii happelised ja kvartsirikkad kui okasmetsades, seepärast ei toimu ka intensiivset väljauhtumist ja mullaprofiilis puudub selgesti eristatav helehall leethorisont. Okasmetsal O, A, E, B. -Rohtlate mullad kontinentaalses kliimas, kus on tasakaalustatud veereziim, tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad. Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti, aga niikaua, kuni jätkub niiskust. Suvel mullad kamarduvad e. kuhjuvad huumusega, sest siis on niiskust vähe
Paiguti esineb pealispinnal õhukese kihina turvast. Devonist allpool 100-120 m sügavusel asub siluri paekivi ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II). Maakonna territooriumi praegune vahelduv reljeef on kujunenud rohkem kui 300 miljoni aasta jooksul, see on keskdevonist kuni tänapäevani. Sakala kõrgustikul on ülekaalus orud, mis on tekkinud enne viimast jäätumist, ning viimase jääaja jooksul moodustunud kõrgemad pinnavormid (Rein, 1993). Eestis valdavad mulla lähtekivimid jääsetted ehk moreenid. LõunaEestis punakaspruun saviliiv- ja liivsavimoreen, mille karbonatsus Põhjast Lõuna poole järsult vähenev (Reintam, 1962). Sisemaa klimaatilised tingimused väljenduvad eelkõige õhuniiskusest (aasta keskmine absoluutne niiskus 6,4 mm, relatiivne niiskus 85%) ja temperatuuris. Aasta 7 keskmine õhutemperatuur on registreeritud juulis +34,5º (11.07
graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa pinnakatte. 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim- Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid- 1. Moreenid e. Jääsetted · Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. · Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. · Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini.
ja sisseuhtehorisont. LEHTMETSADE MULLAD. Levivad seal, kus talved on pehmemad. Ei tekki nii tüsedat kõdukihti, sest soojema ilma tõttu laguneb kiht kiiremini. Lehevaris sisaldab toiteelemente peaaegu kaks korda rohkem kui okkavaris. Vähem happelises lehekõdus toimub aktiivne bioloogiline tegevus, kuhu kaasatud ka vihmaussid ja bakterid. Seetõttu tekkib kevadeks korralik huumushorisont, mis omakorda ei lase toitainetel mullast välja uhtuda. Lehtmetsade vööndi muldade lähtekivimid pole nii happelised ja kvartsirohked, nii tugevat väljauhtumist ei toimub ning profiilis puudub ka eristatav helehall leethorisont. Lehtmetsades on enamasti pruunmullad. ROHTLATE MULLAD. Kontinentaalses kliimas, kus sademete rohkus on tasakaalus aurustumisega, tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad. Rohttaimede lehed ja ja mullas olev taimejuurestik tekitavad soodsa keskkonna taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule. Surnud
- hele horisont huumushorisondi all- toitainete väljauhtumise liikuva vee poolt. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid?- vee liikumise tõttu.. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? - erinev kliima, taimestik, temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef. Sademete ja auramise Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramine on vahekord Loodusvööndis auramise. Paras- ja sademed Kuiv troopiline tasakaalus. parasvööde palavvöötme metsad kliima, kõrbed, poolkõrbed veereziim Läbiuhtelise veereziimiga Auramise ülekaaluga Tasakaalustatud
Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa- pinnakatte. 11. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte(harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetetakse mulla aluskivimiks. 12. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. Kõige levinumad on antropogeeniajastu setted. *moreenid e. jääsetted- P-E valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline ls.-Kesk-E hallikaspruun või kollakashall karbonaatne sl ja ls moreen- L-E punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidavalt. Lõimis sl kuni s. -Kagu-E karbonaatne pruun moreen. Lõimis keskmiselt koreseline sl ja ls
mullatekkeprotsessile. Lätekivimi ülemine, mullatekke käigus moodustunud osa moodustab mulla. Kui mulla lähtekivim on päritolult, koostiselt ja omadustelt homogeenne, siis on tegemist ühekihilise lähtekivimiga, kui aga heteroheenne, siis kahe- või mitmekihilise lähtekivimiga. Lähtekivimile järgnevat kivimit , mis ei ole mullatekkesse otseselt kaasatud, kuid mõjutab seda, nimetatakse mulla aluskivimiks. 8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. Liustikusetted ehk moreen (valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen P-Eestis; hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen Kesk- Eestis; punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaba moreen L- Eesti;sinakashall moreen klindi esisel alal; pruun karbonaatne moreen Kagu- Eestis) Liustiku sulamisvee setted [1. Liustiku jõesetted (oosi, sanduri ja mõhna setted) ja 2
pinnakatteks. Pinnakatte ülemist osa, mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda, nim. mulla lähtekivimiks. Tähtsaimad lähtekivimd Eestis on: )1 Moreenid e. jääsetted, jäid maha jääajast a) Põhja Eestis valkjashall rähnmoreen b) Kesk- Eestis pruunikas hall või kollakas pruun karbonaatne saviliiv kuni liivsavi moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioplatsiaarsed liivad, kruusad 4) Pärast jääaegsete veekogude setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 2 III Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kui need on sattunud uutesse
o Geokronoloogia absoluutse vanuse dateerimine o Kronostratigraafia tegeleb rohkem kivimkehade ajaliste seoste väljaselgitamisega Murenemine: Protsessid ja saadused - Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - Keemiline murenemine ehk porsumine Murenemine kivimite, õhu, vee ja organismide koos- ning vastasmõjust tingitud protsessid Maa pinnal. Murenemise tulemusena kivimid/setendid ehk murenemise lähtekivimid purunevad ja muutub nende keemiline ja mineraalne koostis Murend - Rabenemise saaduseks on koostismineraalide või kivimitükikeste tasemele desintegreerunud materjal Eluuvium oma tekkekohal leiduv kurdmaterjal Deluuvium nõlvajalamitele, veerudele ning nõgudesse kuhjunud setted ja muld, mille vesi on sinna uhtunud. Deluuvium on halvasti sorteerunud, terajämedus väheneb piki kallakut. Muld murenemiskooriku ülemine osa, mis sisaldab orgaanilist ainest
Osalise ülessulamise läbi teinud kivimeis, migmatiitides, eristatakse mobiilse, graniitse kivimina tardunud massi, leukosoomi, levikuviisi poolt loodud kihilist, võrkjat ja laigulist tekstuuri. (1) 6.3. Moondekivimite tüübid Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel. Kõiki moondekivimeid võib sõltuvalt nende lähtekivimeist jaotada orto- ja parakivimiteks. Esimesed on tekkinud tardkivimite, teised settekivimite moondel. Moondele alluvad lähtekivimid võivad olla väga mitmesugused (Tabel 2), kuid erinevates moondereziimides (Joonis 10) tekivad neist kindlate, konkreetsele reziimile iseloomulike tunnustega uued kivimid. (1) Tabel 2-Moondekivimite klassifikatsioon Lähtekivim Moondekivim Tunnused Lubjakivi Marmor Teraline struktuur
NB Aluspõhi(kõik vanaaegkonna setted, mis lasuvad graniitsel kristalsel aluskorral. Põhjarannikul alamkambriumi sinisavi ja liivakivi, Põhja Eestis ordoviitsiumi ajastu lubibaas ja dolomiit, Lõuna - Eestis valdavalt keskdevoni liivakivi, Kagu Eestis ülemdevoni lubjakivi. Kõikjal on aluskord kaetud hilisema pudeda settega, mille ülemine mullatekke protsessist haaratud osa moodustab mulla lähtekivimi.), pinnakate, mullalähtekivim lähtekivimid on Eestis kolm põhi moreeni. Lõuna Eestis levinud ka kahe kihiline lähtekivim. Soomuldadel turvas lähtekivimiks. Jää ja pärast jää aegsete veekogude setted. Põhja-Eestis karbonaatsed mullad, Lõuna-Eestis lubja vaesed e. happelised mullad. NB Mulla orgaaniline osa Orgaanilise aine hulk mullas võib olla väga erinev (0-50%-60%). Peamiseks orgaanilise aine allikaks on kõrgemad taimed, mis fotosünteesi käigus päikeseenergia toimel sünteesivad orgaanilisi ühendeid
tingimuse vahel. 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ning mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise seadused. Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud aine kõik kolm faasi gaasiline, vedel, tahke. Põhimass on tahke aine, milles eristatakse mineraalset (85-98% mulla massist) ja orgaanilist osa. Mineraalosa pärineb maakoort moodustavaist kivimeist (lähtekivimid) ja on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele. Orgaaniline osa on mulla aktiivseim komponent, mulla tekke ja arengu liikumapanev jõud ning lämmastiku allikas. Org osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ning taimede poolt omastatavate mineraalainete moodustumine. 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Lähtekivim määrab mulla mineralse koostise, hulga ja omavahelise vahekorra. Mulla viljakuse
Veeaur (võrdlemisi vähe, kuid oma suure liikuvuse tõttu etendab tähtsat osa) , C Füüsikaliselt seotud vesi (püsib mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul) 1)tugevasti seotud ehk hügroskoopsusvesi, 2)nõrgalt seotud ehk kilevesi, CVaba vesi 1)kapillaarvesi a) liikumatu kapillaarvesi ehk pendulaarne vesi a) nõrguv vesi, b) põhja- ja ülavesi AJALUGU 1800ndate algul eksisteeris mullateaduses 2 uurimissuunda: agrogeoloogiline suund muldade lähtekivimid toitained, mida ained vajab lisaks looduslikele elementidele agrokultuurkeemiline suund uuris, mis toitaineid vaja juurde lisada, et taim end hästi tunneks W.van Hellmant 1699.a münt- esimene teadaolev kirjutis mulla kohta, millist mulda see taim tahab . Justus von Liebig (1840) - taimede mineraaltoitumise teooria taimed võtavad mullast mineraale, mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks; taimed saavad kätte ainult vees lagunenud mineraalid
Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei pruugi toimuda. 39.Kiired nõlvaprotsessid on varisemine,libisemine. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. 40.Murenemisel tekivad lähtekivimid milles hakkab kogunema mullatekkeks vajalik tolm ja niiskus. 41. Füüsikalist murenemist soodustavad temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumine ja kokkutõmbumine. Näiteks päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. 42
mulla lähtekivimiks. Tähtsaimad lähtekivimd Eestis on: )1 Moreenid e. jääsetted, jäid maha jääajast a) Põhja Eestis valkjashall rähnmoreen b) Kesk- Eestis pruunikas hall või kollakas pruun karbonaatne saviliiv kuni liivsavi moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioplatsiaarsed liivad, kruusad 4) Pärast jääaegsete veekogude setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. III Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kui need on sattunud uutesse termodünaamilistesse tingimustesse. (rõhk, tuul ja temp
. 26. Mullastik, Eesti mullad (iseloomusta), tekketegurid. Soode ja soostunud muldade suur osatähtsus; Massiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel Pinnal; Karbonaatsete muldade suur osatähtsus; Muldade suur kivisus, eriti peenkivisuse osas (rähk, klibu, veeris); Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist, mineraalsest ja keemilisest koostisest kui ka väga vahelduvast veerežiimist. 27. Mullahorisondid, mullatüübid, mullalõimis-lähtekivimid-mullatüübid-viljakus. Automorfsed mullad koosnevad: 1. Metsakõdu horisont (O) esineb ainult osas metsades kõige pealmise horisondina. 2. Huumushorisont (A) on enamasti mulla pealmine horisont, mis ainult osas metsades paikneb eelnimetatud horisondi all. On huumuse sisalduse tõttu omandanud musta või halli värvuse.3. Väljauhte-(eluviaal) (E) on valge, hall või kollakas alati ülemisest ja järgnevast horisondist heledama värvusega. Esineb enamasti huumushorisondi all
annaabi.ee 
