Variandid: karbonaatsed ... küllastunud ... küllastumata ... rauarikkad ... Allvariandid: rohuturbased ... puurohuturbased ... samblarohuturbased ... Tüüpide grpp: rannavööndimullad Tüüp: veealsed mullad Alltüüp: primitiivsed veealused mullad Alltüüp: mudajad veealused mullad Alltüüp: turvastunud veealused mullad Tüüp: rannamullad ehk marsimullad Alltüüp: primitiivsed rannamullad Alltüüp: turvasjad rannamullad Alltüüp: kamardunud rannamullad Alltüüp: rannamadalsoomullad Grupp: erosioonist mõjutatud mullad A: erodeeritud mullad Variandid erodeeritud tüüpilised kamarkarbonaatmullad erodeeritud leostunud kamarkarbonaatmullad erodeeritud leetjad kamarkarbonaatmullad erodeeritud kamaleetmullad B: deluviaalsed mullad C: deluviaalmullad
grupiks 2. Tüpoloogiline ühte gruppi ühendatakse ühte liiki üksused Rajoneerimise üksused kordumatud, millele lähenetakse individuaalselt. Tüpoloogilised üksused ühetaolised, mida saab liikidesse jaotada ja ühiselt uurida. Paelava maastik · Kirde-Eesti ja Põhja-Eesti lavamaad · Loopealsed mullad · Pinnakate õhuke Pae- ja moreentasandik · Lääne-Eesti ja saarte idaküljed · Pinnakate õhuke · Loopealsed- ja rannamullad Lainjas moreen · Pandivere ja Sakala kõrgustik · Pinnakate paks ja savikas · Viljakad mullad palju põlde Künklik moreen · Eesti suurimad kõrgustikud · Paks pinnakate · Vahelduvad pinnakatevormid · Leet ja soomullad Vooremaastik · Vooremaa ja Võrtsjärve ümbrus · Kamarmullad - Hea põllumaa · Pinnakate kruus ja liiv Metsarohked kõrgustikud · Saarema keskosa jne · Palju metsi, vähe põldu · Lesotunud ja leetmullad Mõhnastikud
Kliima Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vetevõrk Väga vaene Hiiumaa jõed Tihu järved Sood Mullastik Kamar- karbonaatmullad ja soostunud mullad Aluspõhja lubjakivid Mullad toitainerikkad, kuid õhukesed Soolakulised rannamullad Rahvastik Eesti üks hõredamini asustatud maakond 2013 aasta seisuga elas 8638 inimest Rahvaarv aina väheneb Bioloogiline mitmekesisus 70% saare pindalast kaetud metsa ja põõsastikega Loo- ja nõmmemetsade rohkus Valitsevaks puuliigiks on mänd , kask ja kuusk Pesitsuspaigaks haruldastele lindudele Mitmekesine loomastik Vetes on ka palju kalaliike Click to edit Master text styles Second level Third level
Lammimuldade viljakus langeb üleujutuste vähenemise tõttu. Lammimullad paiknevad muidugi kevadiste üleujutustega jõgede ääres, palju lammimuldi on Musta jõe ääres. Lammimuld Rannamullad Nõrgalt sooldunud mullad merevee üleujutuspiirkondades madalatel mererandadel. Üleujutustest kihitatud profiil on sarnane lammimuldade profiiliga. Eristatakse glei- ja turvastunud rannamuldi ning sooldunud ranna-madalsoomuldi. Soolalembeste taimedega rannamullad on kasutatavad karjamaadena. Rannamuldi esineb madalatel mererandadel nagu näiteks Pärnu linna äärsed rannad. Mullad, mida Eestis ei esine: Mustmullad Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Suure huumusesisalduse (valdavalt >5%) ja paksu (>50, kohati >100 cm) huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savimuld,
kultuurtaimede viljelemisel. MULLATEKKEPROTSESSID Orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustumine, kamardumine, turvastumine) Leostumine Leetumine Gleistumine Lessiveerumine Savistumine Eesti mullad jagunevad: Automorfsed mullad: A põuakartlikud ja parasniisked mullad B Gleistunud e niisked mullad Hüdromorfed mullad: C Glei-e märjad mullad D Turvastunud mullad E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mullad Eesti muldi iseloomustavad : · Soode ja sostunud muldade osatähtsus · Masiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel pinnal · Karbonaatsete muldade suur osatähtsus · Muldade suur kivisus, eriti peenkivisus · Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf http://www.maaamet.ee Mulla mehaaniline koostis ehk mulla lõimis
astangutega. Nende vahele jäävad nõod (jõeorud, nt. Pirita). Pinnakate õhuke, esineb karste, domineerivad loopealsed mullad. 2. Pae ja moreenitasandike maastik: Hõlmab ulatusliku ala LääneEestis ja Hiiumaa ja Saaremaa idaosad. Pinnakate õhuke, tavalised pinnavormid on rannavallid, luited ja oosid. Madalamatel aladel domineerivad soostunud alad. Muldadest lisandub eelmisele rähkmullad, soolakulised rannamullad. 3. Lainjas moreen(tasandike) maastik: Hõlmab Pandivere ja Jõhvi ning suure osa Sakala kõrgustikust ning enamuse KaguEesti lavamaast. Eelmisest kõrgem, leidub voorjaid moodustisi. Pinnkatteks on peamiselt saviliiv (põhjaosas) ning savikas moreen (lõunapool). Põhjaosas Eesti viljakamad mullad kamarkarbonaatmullad, esineb ka leet, soo ja lammimuldi. Suur osa maast põldudeks haritud, metsi (salu ja laanemetsi) vähe.
6) Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist 7) Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 7.Kus Eestis võib näha alles tekkivaid/kujunevaid muldi? Ranniku aladel ja Madal-Eestis (Madalatel mererandadel, soolase vee mõjupiirkonnas, levivad nõrgalt sooldunud rannamullad, mis on reeglina noored, alles kujunemisjärgus olevad mullad.) 8.Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele! 1)Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine) -> mullaviljakuse vähenemine 2)Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine 3)Lageraie-> erosioon, soostumine 4)Ehitised, karjäärid, veehoidlad 5)Erosioon
Mullatüübid jagunevad Automorfsed mullad: A Põuakartlikud ja parasniisked B Gleistunud e niisked 1. Metsakõde (O) horisont ainult osas metsades 2. Huumusehorisont (A) on enamasti mulla pealmine horisont 3. Väljauhte (E) 4. Sisseuhte (B) 5. Mulla lähtekivim (C) 6. Aluskivim (D) Hüdromorfsed: C Glei e märjad D Turvastunud E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mllad Tehnogeensed mullad Gleihorisont (G) Toorhuumushorisont (AT) Turbahorisont (T) Rajoneerimine on mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Geobotaaniline rajoneerimine põhib taimkatte kaartidel, mis võivad olla koostatud erinevatest printsiipidest lähtuvalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
