Peavalud (0)

Peavalud
Pingepeavalu
Pingepeavalu on levinuim peavalu, mida esineb umbes ¾-l kõigist peavalude all kannatajatest. Pingepeavalu tunnused:
• nõrk või mõõdukas valu pea mõlemal poolel
• kestvus 30 minutit kuni 7 päeva
• iseloomustatav surve- või raskustundena, mis haarab otsmiku-, kukla - ja oimupiirkonna
• väga harva esineb iiveldust, oksendamist ja valgus- või müratundlikkust
Paljud inimesed saavad pingepeavalu (ka migreeni ) pärast väsitavat päeva või stressiolukorda. Pingepeavalud võivad olla kroonilised, esinedes mitmel päeval nädalas.
Ravimitena kasutatakse peamiselt valuvaigisteid, mida saab apteegist ilma retseptita. Triptaanid ja ergotamiini-tüüpi ravimid siis ei aita.
Kobarpeavalu
Kobarpeavalu arvatakse olevat osa migreenisündroomist, ometi erineb see viimasest mitmeti. Kobarpeavalu esineb sagedamini meestel kui naistel ja seda eriti vanemas eas. Umbes 4% kõigist migreenipatsientidest kogevad ka kobarpeavalu.
Oma nimetuse on see sündroom saanud seetõttu, et peavalud esinevad periooditi , mis võivad kesta 4-8 nädalat. Valu algab mõne minuti jooksul ning kestab tavaliselt 45 minutit. Vahel võib selliseid hooge esineda mitu igal päeval ühe perioodi vältel.
Valu on perioodi ajal alati ühel pea poolel ning on tavaliselt väga tugev. See võib kiirguda meelekohta, silmapiirkonda või lõua piirkonda samal pea poolel. Vahel esineb valuga samapoolselt ka silma punetust ja pisarate voolu. Mõned patsiendid kogevad ka haaratud näopoole higistamist. Valuga samapoolselt võib esineda ühe ninasõõrme kinnisust või vesist nohu .
Haigused, mille üheks sümptomiks on peavalu
Mõned haigused, mille üheks sümptomiks on teiste seas ka peavalu:
• sinusiit ,
• kõrge vererõhk,
• peatraumad
• Sinusiit ehk põskkoobaste põletik
Sinusiidi puhul valutavad näopiirkonnad, mis on põskkoobaste läheduses. Valu tugevneb näiteks hüppamisel, pea raputamisel ja teiste järskude liigutuste puhul. Samuti võivad põskkoobaste piirkonnad näol olla tundlikud. Vahel võib esineda kerget alumiste silmalaugude turset .
Sinusiidi muudeks sümptomiteks on palavik ning halb enesetunne.
• Kõrgenenud vererõhust tingitud peavalu
Mõõdukalt kõrgenenud vererõhk on üsna tavaline ega kutsu esile peavalu. Väga kõrge vererõhu puhul aga võib sageli tekkida ka peavalu. Vererõhust tingitud peavalu esineb tihti ärgates pea kuklaosas ning on loomult pulseeriv. Vererõhku langetav ravi on selliste patsientide puhul tavaliselt efektiivne ka peavalu vastu.
• Peatrauma
Enamik inimesi kaebab peavalu üle isegi pärast kerget peapõrutust. Valu algab sellisel puhul tavaliselt mõne tunni või päeva möödudes. Puhkus ning voodis lamamine leevendab peavalu. Samuti võib võtta aspiriini või paratsetamooli.
Kui trauma on olnud aga tõsine ning patsient on kaotanud teadvuse isegi väga lühikeseks ajaks, on kindlasti soovitatav konsulteerida oma arstiga. Pulsi aeglustumine, unisus, teadvusetus võivad anda märku koljusisesest verejooksust, mis omakorda võib tõsta koljusisest rõhku. Selline seisund vajab aga kirurgi sekkumist.
Huvitavat peavalust
• Ka Zeus , kreeklaste peajumal , kannatas kohutavate peavalude all. Koguni nii tugevate, mis nõudsid kirurgilist vahelesegamist. Legend pajatab, et kord oli valu nõnda tugev, et Zeus palus Hephaistosel oma kolju avada, et valu kaoks. Samal hetkel sündis tema peast väike, aga täiskasvanud noor naine, turvis seljas , mõõk ja kilp käes. See oli Athena , tarkuse ja aususe jumalanna.
  Pingepeavalu
Migreen
Kobarpeavalu
Valu lokalisatsioon
Valu iseloom
Nõrk või keskmise tugevusega surve-
või raskustunne. Sagedamini esineb päeval
Pulseeriv, mõõdukas või tugev valu
Pidev puuriv, piinav valu, mis lõpeb järsku, sagedamini öösel
Valu kestvus
30 minutit kuni 7 päeva
Tavaliselt 4 tundi kuni 3 päeva
Tavaliselt 10 minutit kuni 3 tundi
Kaasuvad sümptomid
Väga harva esineb iiveldus ja/või oksendamine ning valgus- ja/või mürakartus
Iiveldus, oksendamine, valguskartus, mürakartus
Valuga samal pea poolel pisarate vool, vesine nohu. Valutav pool võib olla higine ja punetav . Pooltel juhtudel kaasub ka iiveldus ja/või oksendamine.