Uppumine (0)

Uppumine
 
 
Liigid
  Märg uppumine e esmane uppumine
 Kuiv uppumine
  Sekundaarne  uppumine
 Surm vees
 
 
Märg uppumine
 Inimene hakkab hirmust või paanikast rabelema 
ja sellega muutub tema  hingamine  
ebaökonoomseks
 Inimene  hingab  aktiivsemalt vett sisse, sest 
CO2-i on palju
 Vesi tungib hingamisteedesse ja 
kopsualveoolidesse
 Inimene vajub vee alla
 
 
Kuiv uppumine
 Põhjuseks on  kramp  e. spasm  hingamisteedes
 Võib ka olla mehaaniline sulgumine- liiv, taimed 
sattudes kõrri
 Psühholoogilise hirmu tagajärjel
rohkem esineb naistel ja lastel
 
 
Sekundaarne uppumine
 Südame seiskumine kesknärvisüsteemi ärrituse 
tõttu,mille tagajäriel toimub uppumine
 Ülekuumenemine
  Saades  peatrauma
 Kõhuka hüppamisel
 
 
Surm vees
 Tekib tavaliselt südamehaige südame 
hapnikuvarustuse häirete tagajärjel, kus 
infarktile järgneb uppumine.
 Üleväsimus
 
 
Esmaabi
 Lähene uppujale selja tagant, tema käte 
haardeulatusest  kaugemalt
 Võta uppunul kaenla alt või juustest ja tema 
pead veest väljas  hoides  too ta kaldale
  Keerates külili,vabanedes  suus   olevast  veest
 Eemaldada  suust  võõrkehas nt  hambaproteesid
 Elustamine
  Soojendamine  vähendades alajahtumist
 112
 
 
Ei tohi!
 Anda uppujale oma käsi
 Minna päästma kui puuduvad oskused
 
 
Uppumise  ennetamine
 Mitte minna  ujuma  täiskõhuga
 Mitte  ujuda  sügavale vette
 Alati minna ujuma koos kaaslasega, kes saaks 
vajadusel aidata või abi kutsuda
 Alkoholijoobes mitte ujuda
 Pea ees vette hüppamisel 
 Jääl olles
 
 
Turvalisus
 Ära suru ega tõmba kedagi vee alla
 Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all 
ujummisega
 Ära mängi kunagi uppumist
 Tundes külma, Tule viivitamatult veest välja
 
 
Enesepäästmine veest
 Hüüa appi!!
 Püüa mitte sattuda paanikasse jäädes 
rahulikuks ja mitte rabeleda
 Otsi ujuvaid esemeid
 Proovi  veepinnal  püsida  rahulikult hõljudes
 Riided ja  saapad võivad aidata veepinnal 
hõljuda
 
 
Tagajärjed
 Surm
  Kooma  
 Halvatus
 
 
Õnnetuse äratundmine
Kahte tüüpi hädaolukordi vees: Väsinud  ujuja ja 
uppumine
 Väsinud ujuja suudab püsida veepinnal ja 
hingata ning hüüda appi!!
 Väsinud ujuja edasiliikumise võime on 
nullilähedane
  Uppuja  ei hüüa appi, ta  kulutab  oma  enegia  
pea ülalpool veepinda hoidmiseks
 
 
 Aktiivne uppuja teeb kätega üles-alla liigutusi 
veepinnal püsimiseks, tema keha on 
vertikaalasendis ja ta ei hüüa appi
 Passiivne uppuja ei liiguta , ta hõljub nägu 
alaspidi vahetult  veepinna  all või põhjas
 
 
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15